vint vs sileraudne ajujahis

[Kolevoll]

Tahan vintrelva kiitjatele pisut oponeerida ning avaldada meie jahiseltsis esinevate tingimuste põhjal kujunenud minu isiklikku arvamust.

Vintrelv on muidugi vajalik ja hea asi kuid kollektiivsel ajujahil ma neid riistu hästi näha ei tahaks. Ning seda just eelkõige turvalisuse aspektist lähtuvalt (seetõttu üritan end kütiliinil ikka sättida kohta, kuhu vindimeeste tulejõud ka mingi ime läbi ei tohiks ulatuda). Hindan üsnagi suureks ohuks rikošetti minna võivat kuuli, mis suure kiiruse tõttu võib lennata päris kaugele (kogemuste põhjal teatan, et sigu tulistades on suurepäraselt kuul rikošetti läinud põrgates kruusaga kaetud teelt, külmunud pinnaselt ja koristatud viljapõllul tärganud veepiiskadega kaetud oraselt). Kuna meil esineb maastikul ka kupleid e künkaid, mida mööda põgenevaid ulukeid tuleb tulistada ümbritsevaga võrreldes kõrgemas suunas, siis lendab põdrast mööda lastud kuul üsna kaugele ning võib ka maanduda 5-7 km kaugusel asuvas asulas (suurim neist on u 3500 elanikuga linnake).

Kui karmistatakse ohutusnõudeid ja ehitatakse vastavalt sellele ka ohutust tagavaid lasketiire, siis jätab ohutuse osas piraka küsimärgi suur hulk mehi, kes metsas vintrelvadest “eivõiteadakuhu” suunas tulistavad. Aastaid tagasi karmistati Rootsis sõjaväe laskeharjutuste läbiviimise norme kui lasketiirult lähtunud juhuslik kuul tappis 8 km kaugusel maanteel liikunud sõiduauto juhi. Kuul oli sisenenud auto salongi läbi 5 cm võrra allalastud ukseklaasi prao ja tabanud juhti pähe.

Kui nüüd kõnelda vintrelva täpsusest, siis siin on vintrelval muidugi siledaraudse suhtes eelis, mis tuleb kontrastselt esile just pikemal distantsil. Kuid siin etendavad väga olulist osa muidugi relva käsitsev kütt ja kasutatav laskemoon, täpselt nii nagu siledaraudsegi puhul. Paraku on meil juhtunud nii, et just need vindimehed on oma laskeoskustelt pisut tagasihoidlikumad, mille tulemusel oleme pidanud raiskama väga palju aega makku tulistatud ulukite tabamiseks. Muidugi on kaasnenud selliste “väga täpsete” laskudega ka peene pudi poolt, mille vintrelva kuul ikka kenasti ka igasse kehaõõnsusesse ja kuuliauku laiali on paisanud, suurepäraselt roheliseks värvitud liha.

Vintrelvast tulistamise täpsust tõstab ka optiline sihik, mida siledaraudsel enamasti ei ole. Heaks näiteks on siin sõber, kes üritas laskekatset sooritada optilise sihikuta vintrelvast tulistades, sarnaselt siledaraudsega, 35m distantsilt liikuvat metsseasiluetti. Kolmandal korral loeti katse sooritatuks.

Et peame ajujahti ikka koertega, siis on koera eest põgeneval loomal ka tavaliselt küllaltki suur liikumiskiirus, mis teeb kitsast metsasihti või võssakasvanud põllulappi ületava looma tulistamise pikalt distantsilt võimatuks, mis omakorda jällegi kahandab vintrelva kasutamise vajadust.

Ka siledaraudsest on kuuliga tulistamisel võimalik saavutada üsna häid tulemusi. See aga eeldab ikkagi pisut harjutamist erinevatelt distantsidelt tulistamiseks ja relvale sobivaima laskemoona leidmist. Pisut kaugemal asunud loomade tulistamisel olen lasketäpsuse tagamiseks ikka püüdnud siledaraudse püssi vastu mingit kindlalt seisvat tuge toetada.

Eeltoodud põhjustel pean meie seltsi tingimustes siledaraudse kasutamist ajujahil mõistlikumaks kui vintrelva kasutamist. Vintrelva aga hindan kasulikuks varitsusjahil käimiseks. Kuigi ka viimatinimetatu osas võiks vinguda, sest see paar kitse, mis möödunud aastal lasin, olid ikka üsna puruks, mida siledaraudsest haavlitega tulistades varem juhtunud pole.

[nimetu taat]

kuna teema oli sile vs. vint oleks huvitav täpsemalt teada saada sileraudse kuulide kineetilisest energiast ja selle ülekandest kudedele e. kuuli tapvast toimest. Vindi puhul igas ballistika tabelis ilusasti number kirjas siledal pole valdavalt kuskilt võtta, põhimõtteliselt ei ole energinäitu ju raske arvutada, kuid sileda puhul ei anna tootjad ka lennukiirusi näiteks 35 või 50m

Vastused stiilis: mis energia- täpselt lastes saab ka õhupüssiga põdra maha

[Pelle]

Remingtoni lehel on siledaraudse ballistika täiesti olemas:
http://www.remington.com/ammo/shotshell/shotshell.htm
või http://www.remington.com/ammo/ballistics/ballistics.htm

Näiteks annab 12 kaliibriline Premier Core-lokt Ultra 90 meetril energiat 2325 ft/lb, mis on võrdne .308W 11.7g Vulkani energiaga umbes 62 meetril. Pikemal distantsil kuuli kiirus ja energia vähenevad järsult, ja vintrelva efektiivsus suureneb. Enamik siledaraudse relva kuule nii võimsaid näitajaid siiski ei anna, enamike energia jääb 100 meetril 1000-1800 ft/lb (ehk ~1300-2400 J) vahele

[baddmann]

kui seal Remingtoni kodulehel veidikene nuhkida Ammunitioni nupukese alt, siis leiame ülalviidatud Core-Lokti kuuli kohta veel infot juurde, muuhulgas ka järgmise lause:

Designed for use in fully rifled barrels only.

Nii et ei ole päris kohane võrdlusmoment tavaliste sileraudsetega

[Pauli]

Ei tahtnud enne ei vinti ega siledat kiita, aga kähmlusest hakkab kooruma arutelu. Kitsal (võsasel) sihil ja metsas sees kasutan ma alati sileraudset, seda kahel põhjusel:
1) võsas, kus looma silmad ainult hetkeks, õnnestub lattsihikuga palju kiiremini lasta kui sälksihikuga. 10 m distantsil (seajahis minu arvates tavaline) on optikast minu mulje põhjal rohkem kahju kui kasu (tean väga hästi, et on ka 1,5 X torusid, aga vaatevälja ahendavad needki).
2) kuna laskmiseks (sihtimiseks) aega napib, on võrdlemisi suur tõenäosus saata kuul valesse kohta (näiteks südame asemel makku). 12 kal on ikka oluliselt jämedam, kui mistahes vintpüssikaliiber ja jämedamast kuuliaugust tuleb ka rohkem verd, mis omakorda tähendab, et ka viletsa tabamusega loom saadakse kätte, mitte ei jää rebastele.
Seega vintpüssi eelistan olukordades, kus on aega rahulikult sihtida.

P.S. Eelnevast jutust ei tule mitte nii aru saada, et "maopaugud" mu leivanumber on.

[aivar00]

Viimastes postitustes hakkabki tõde välja kooruma. 3 aastat tegasi oli põdrajahis selline juhus. Oli tuuline ja tuisune ilm. Pull tuli mööda võsastunud heinamaad. Üks vindimees lasi pullile nn. makku väites, et päästmise momendil lendas lumeräitsakas silma ja tõmbas päästmisel ära (ise usun, sest tuiskas ikka kõvasti küttidele näkku). Pull läks üle sihi tihedasse lepa ja toominga võsasse. Teine mees lasi vindiga võssa kolm pauku, kuid tabas ainult nendest ühega ca 40 m kauguselt, kussjuures mees lasi lahtise sihikuga ja laskekatsetel ning jahis on alati väga täpse käega olnud. Siis jooksis sileraudse mees ligemale ja lasi 12 ühe matsuga põdra maha, sest loom tuias võsas edasi, kuigi juba meeltesegaduses. Teise vindimehe kuul oli lappi sisse läinud samuti makku (tõenäoliselt tihedast võsast tingituna). Hiljem sai võsa vaadatud ja jahipüss oli ilusti 3 oksa lihtsalt läbistanud ilma oma lennutrajektoori muutmata (kuuliks oli turbiin).
Samuti ka sihtimiskiirus, sest tõesti ilma harjutamata seda selgeks ei saa kuid egas sileraudsel ilma asjata lattsihik ei ole. Seetõttu eelistan ka ise tihti ajujahis siledat, sest meil on võsa päris palju, aga seda olen ka eespool kirjutanud. Pukis ja varitsuses olen alati vindiga olnud.

[Kaupo Kindsigo]

Jah, kõik hädad hakkavad pihta kehvast laskeoskusest. Oleme ju kõik algajad vindimehed! (Mis tähendab ju seda, et pole just palju neid vindimehi kes kasvõi 10 aastat korralikult vindiga harjutades ja treenides, hoolikalt padruneid-kuule-sihikuid valides hea taseme saavutanud) Ja siis teevadki sileraudse-mehed lähidistantsilt vindimeestele ära! Tegelikult peaks asi vastupidi olema aga võta näpust! Asi on põhjaliku spetsialiseerumise (loe: raha ja tahtmise, ajujahi-relva soetamise) puudumises!
1.Ajujahis kasutatavad vintrelvad peaksid olema lühema rauaga (51 cm) ja kompaktsemad kui vs. sileraudsed relvad oma keskmiselt 71-75 pikkuse rauaga. (vastavalt konstrueeritud ajujahi-relv on Blaseril, Saueril, Steyr-Mannlicheril, Sako-l, Browningul; ühesõnaga paljudel tootjatel)
2.Sihik. Paljudel vindimeestel on korralik kollimaatorsihik või näiteks lainurk-optika (kes on Eestis oma silmaga näinud hologrammsihikut?)
3.Laskemoon. Kui paljud vindimehed kasutavad spetsiaalset ajujahiks sobivat rasket Round Nose või Hollow Point poolmantelkuuli?
4.Kaliiber. Kui paljud vindimehed kasutavad suurekaliibrilisi, (näit 9,3X62 ),võimsa "Stopping Power`iga" relvi?
Kokkuvõtteks: Asi areneb. Aga praegusel hetkel, kui varitsusjahi-hiilimisjahi relvadega, kitsa vaatenurgaga, liiga suure suurendusega sihikutega ajujahis liikuvat looma püütakse tabada treenimata ja kehvade laskeoskusega (noor-mitte vanuse poolest aga vindilaskmise-kogemuste puudumise poolest)jahimeeste poolt, jäävad vindimehed paratamatult sileraua jahimeeste (naeru ja ) oskustele-kogemustele alla!

[aivar00]

Kui asja üle loogiliselt mõelda tundub Kaupol isegi õigus olevat. Kuid sileraudset ikkagi maha ei teeks, sest kui ta siiani toimis, enne kui vinte polnud, siis toimib samuti ka edaspidi. Samas olen tähele pannud sellist huvitavat sündroomi, et iga uus asi on millalgi kasututusel olnud vana, ehk siis jalgratas on juba ammu leiutatud olnud. Sama asi on ka kõikide reformidega. Nii et kui vindivaimustus üle läheb hakkab vana sileraudne jälle hinda minema. Meil võtab see ainult aega, enne kui läänemaailmaga samale tasemele saame ja iga jahimees jõuab osta endale sellise relva nagu soovib ning ka laskemoona harjutamiseks. Ma isiklikult vähemalt loodan seda, kuigi lootus pidi lollide lohutus olema.

[eeru]

Kaliiber. Kui paljud vindimehed kasutavad suurekaliibrilisi, (näit 9,3X62 ),võimsa "Stopping Power`iga" relvi?
Kokkuvõtteks: Asi areneb. Aga praegusel hetkel, kui varitsusjahi-hiilimisjahi relvadega, kitsa vaatenurgaga, liiga suure suurendusega sihikutega ajujahis liikuvat looma püütakse tabada treenimata ja kehvade laskeoskusega (noor-mitte vanuse poolest aga vindilaskmise-kogemuste puudumise poolest)jahimeeste poolt, jäävad vindimehed paratamatult sileraua jahimeeste (naeru ja ) oskustele-kogemustele alla!

Klimaatorsihiku olen suurulukijahiks aegsalt peale sättinud ja kiirjalad võimaldavad ka lahtist sihikut talutavalt 100m kasutada. Korra mõtlesin ajujahiks vibulukuga Marlin .45-70 Gov Kas oli väga rumal mõte ?? Kuuliraskus ja tekkiv avaus pea siledaraudsega võrreldav ja tabeleid uurides loom ka 100m lastav.
Seeaasta kuldijurakas vaatas ajus paarilt meetrilt otsa ja niiiipiinlik oli hiljem koeraees

[Kaupo Kindsigo]

45-70 Goverment on soomlastel ära proovitud ja heaks kiidetud. Ase ja Erä tegi testi ja tulemused olid igati kobedad. Korralik, suurekaliibriline "kahur" ajujahiks. Kuulide ja laadimise pealt on matriitsid ja kuulid tootjatel ilusti olemas. Muidugi vaadates 500 GR/32,5 g RN/Interlock kuuli tömpi ja jämedat "lõusta", mõtlesin aukartusega, et kui kaugele põder tagurpidi "käima läheb" pärast kuulitabamust?

[baddmann]

Kas nendel vibulukuga relvadel on üldse kõik võimalikud kuulid ainult tömbi otsaga, kuna tegemist on torusalvega ja seal meile harjumuslikke paadikujuga ja muidu teravama otsa kuule ei saa/ei ole ohutu kasutada ? Kusagilt on selline fakt ähmaselt meelde jäänud .....

[Kaupo Kindsigo]

Jah ja ei ! Enamus vibulukuga püsse (30-30) on jah torukujulise salvega. Uue aja relvad on juba vertikaalse salvega (vt Browning), ohutud!

[jahe]

laupäev seajahti minnes võtsin kaasa sileraudse,tavaliselt käin vindiga,olin suhteliselt kitsa sihi peal ees ja vaba maa mõlemile poole lasta,aju ise tehti suhtliselt vaikne ja siis nad tulid üle 30sea 80m pealt jalutasid rahulikult läbi,ilus pilt ,aga laskmiseks liiga kaugel,vähemalt minu ja mu püssi võimeid hinnates,mõni muidugi võib väita et kaugemaltki siledga lastud, isiklikult pean seda maad siledaga laskmiseks liiga pikaks ja lõpuks peab loomal ka mingi õnn olema,vindimehed aga sel päeval ruulisid,kaks siga lasti,üks lasti 70m pealt kaela, teisele 10m pealt esijala taha,tüüpiline olukord kus siledaga on selgelt parem lasta,ei eelista üht relva teisele mõlemil oma head ja vead ajujahis,aga sel päeval lõid vindimehed laua puhtaks.

[hunt]

2.Sihik. Paljudel vindimeestel on korralik kollimaatorsihik või näiteks lainurk-optika (kes on Eestis oma silmaga näinud hologrammsihikut?)


Äkki kirjutaksid täpsemalt lahti, millised optikad erinevate jahipidamisviiside jaoks.Ma usun foorumis valdav osa ei tea ,milline optika meie tingimustes kõige optimaalsem sest nii nagu on soovituslik omada erinevaid kaliibreid on minu arust veel olulisem õige optika valik.

[Kaupo Kindsigo]

Jahimehel on vaja (sõltuvalt situatsioonist) peamiselt nelja erinevat optikat:

Ajujaht
1-4X20 või 1,5-5X20, lai vaatenurk, võimalus kahe lahtise silmaga sihtida rist: punatäpp või "ajujahi tulbad" või kollimaator/punatäpp või "holo sight"-nn hologramm või holosihik

Hiilimisjaht päeval
3-9X40, 4-12X40, 3-12X50 jne, saab hakkama ka 6X suurendusega rist näiteks 30/30, duplex, 7A

Varitsusjaht
7X56, 8X56 , 2,5-10X56, 3-12X56 jne, punatäpp annab hämaras eelise, kergem objekti jälgida ja lihtsam tulistada rist näiteks 4A; 7A

Sport
6-24X40 , 6-18X50, 6-24X50 ristiga Dot või Crosshair või TDS-4