Kas see oleks Eestis mõeldav?

[unt]

Kas oleks mõeldav Jahiseadusega kehtestada selline olukord, kus iga maaomanik, kellel on kinnistu metsamaaga või põllumaaga, olenemata kinnistu suurusest, võib omal maal lisaks väikeulukijahile korraldada mingil kindlal perioodil (ühel või kahel päeval aastas, näiteks põdrajahi alguspäevadel) ka jahti suurulukitele.
Ütleme siis niimoodi, et nendel kahel järjestikusel päeval (millised peaksid siis kindlasti olema valitud puhkepäevad) võib maaomanik, olenemata oma kinnistu suurusest, pidada omal kinnistul tema enda poolt valitud seltskonnaga varitsusjahti suurulukitele tasuta vastavalt temale endale varem väljastatud küttimislubade alusel. Küttimislubadele on muidugi märgitud ka sugu, vanusegrupp jne.
Kujutan seda ette niimoodi, et maakonnas on olemas jahindusnõukogu ja sellele jahindusnõukogul on olemas riigi poolt selleks jahihooajaks väljastatud limiit. Selle limiidi raames väljastab jahindusnõukogu igale maaomanikule, kes seda soovib, nii mitu sea, põdra, hirve või mistahes teise suuruluki küttimisluba kuid mitte rohkem kui 1 suuruluki küttimise luba kuni 100 ha kinnistu suuruse kohta. Seega saaks näiteks 6 ha maaomanik näiteks omal valikul ühe sea, põdra või hirve või kitse loa kaheks päevaks, 500 ha omanik vastavalt 5 luba omal valikul (näiteks 2 põtra, 2 siga ja üks sokk või siis kõik 5 põdraluba). Kui maaomanikud ühinevad ja soovivad nendel päevadel koos jahti pidada, siis võivad nad omal valikul ja jahinimkirja alusel pidada jahti koos, kuid mitte kolmandatele isikutele kuuluvatel kinnistutel. Kõik realiseerimata suurulukite küttimislimiit kuulub aga edaspidisel küttimisel endiselt olemasolevatele jahiseltsidele (noh samamoodi, nagu praegu kogu limiit nende vahel jaotatakse).

Ise arvan nii, et 48 tunni jooksul, kuhu jah, lisandub veel 24 tundi haavatud uluki jälitamise aega , ei suudeta olulist osa limiidist küttida, eriti veel siis kui tegemist oleks õigusega pidada vaid varitsusjahti. Samas . . . ei saaks sellist jahti pöörata ka eriliseks äriallikaks ja säiluks ka praegu hästi toimiv jahindussüsteem. Loomulikult jääksid kehtima ka kõik senini kehtivad nõuded, et jahti võib pidada ikkagi vaid jahitunnistust omav jahimees jne. Ja omanik ei saa väita, et talle midagi ei lubata, seltsi liikmeks vastu ei võeta ja luba ei anta.
Õiguse sellist jahipidamise korraldamise õigust omal maal saada annaks aga vaid sellistele maaomanikele, kes ei keela omal maal üldist jahipidamist ega kehtesta ka jahirendimaksu. Lihtsalt mõte?! Kui huvi, väidelge vastu, kui ei, siis jääbki lihtsalt mõtteks

[Ats]

Seoses selle mõtteavaldusega tekkis mul küsimus, kust need loomad välja võetakse ning kas me igatseme sellist riiki nagu euroopa, kus metslooma nägemine on võimalik loomaaias?

[honkomees]

... küsimus, kust need loomad välja võetakse ...

tegelikult arvan ka, et selliselt korraldatult varitsusjahist ei lasta nt 2 päevaga ka kogu Eestit kattes mitte s...gi limiidist ära ja põhiosa (no nii 99%) jääks nö vanaviisi toimetamiseks.

[Pauli]

Jagan Undi ja Honkomehe optimismi, et midagi hullu ei juhtu, sest selleks, et hullu juhtuks, peaks (aktiivsete) jahimeeste arv nendeks paariks päevaks mitmekordistuma, mis aga on ääretult ebatõenäoline (isegi väliskülaliste abiga). Ideoloogilisi vastuväiteid seega ei ole. Tehnilisi aga küll: nimelt tundub undi pakutud lubade ja hektarite süsteem tiba laest võetud. Seal peaks eri liikidele erinevad hektaripiirangud olema etc, aga see pole hetkel oluline (prosta dela tehniki).

[sammal.habe]

Rootsis ongi sedasi. Ma ei tea küll, kas igal pool, aga mõnes läänis kindlasti. Sõbra isa tohibki miski 2 või 3 päeva aastas omal kinnistul põdra individuaaljahti pidada.

[Raff]

Lugupeetud hr. Unt ja teised kirjamehed!
Enne ,kui hakkate selliseid ettepanekud tegema uurige natuke jahindusalast aruandlust .
Mõni aeg tagasi tegi Põlvamaa JS endine juh. esimees hr. A.Veetsmann kõvasti kodutööd just sellel teemal ja tulemused olid nii mõnegi jaoks üllatavad.
- Ühele küsimusele - mitu ha jahimaad on vaja ,et saaks lasta 1.kits ,1 põder ,1 metssiga jne.
- arvutuste aluseks võeti kogu Eesti jahimaad ha-des ja 2009/10 jahihooaja ulukite laskmise laskmise tulemused . Jagada oli lihtne .---- näiteks 1 ha talumaa kohta saab 1/188 osa metsseast ,põdrast saab 1/934 osa . . HEAD JAHIPIDAMIST!
Minul on need arvud teada .Olge nii kenad ja tehke samasugune töö ära värskemate andmetega e. 2010/11 jahihooaja andmetega .
Peale seda (loodan) ,et sellist jahu tark inimene enam avalikult ei aja...
PS! jahimaa pole ainult minu kapsapõld ,mets või rohumaa- sinna kuulub ka hulk selliseid maid ,mida pole võimalik kasutada metsloomadel Tarastatud alad,teed ,järved -jõed .Ometi ka see kuulub meie looduse (jahimaa)juurde ja on selle lahutamatu osa.
VEETSMANNI ARTIKKEL:
Tegin arvutusi, kui palju hektareid on vaja, et ühte kitse saaks küttida. Võtsin aluseks 2009. aasta küttimistulemused, keskkonnaministeeriumi ja statistikaameti andmed. 2009. aasta oli üks intensiivsemaid küttimisaastaid üldse. Ja mis välja tuli: üks metskits kütiti Eestis keskmiselt 249 ha, üks metssiga 188 ha ja põder 934 ha kohta.

Eelmine talv võttis kitsi kõvasti vähemaks ja ka nende küttimine läks tagasi, nii et kitse kohta on pind muutunud palju suuremaks. Näiteks Põlva jahiseltsis kütiti 2010. aastal üks kits 855 ha kohta. ---loe veel :http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuudised/pigem-kallis-hobi-kui-kasumi-allikas.d?id=43000517

Vabandan ,kui kedagi solvasin - seda mul plaanis küll ei olnud!

[honkomees]

Lp Raff!
Selline matemaatika on ju üldjoontes igale jahimehele teada ilma selle artiklita ja mu arust ei ole Su väljavõtetes midagi teemakohast, kuna väidame (

sellist jahu tark inimene enam avalikult ei aja

) et limiidist ei lasta sellise paaripäevase varitsusjahiga mitte essugi: kui need mehed muidu jahilised ei ole, siis ei saa nad ka nende paari päevaga midagi lastud. Kes jahimees on, see käib niigi jahil ja sel pole põhjust vinguda ja otsida võimalust OMAL MAAL lasta. Nagu eelpool öeldi, on äärmiselt ebatõenäoline, et kusagilt tekib äkki paariks päevaks tohutu arv jahidokumentidega mehi juurde, kes siis kõik need loomad ära lasevad. Aga samas ühiskonna rahu huvides oleks selline mõte täitsa tervitatav, ehkki selle reaalses teostatavuses ma kahtlen ...

[aivar00]

Selge see, et paari päevaga ei juhtu midagi. Mina näen siin pigem ohtu valimatus laskmises. Kui maaomanik viitsib veidi eeltööd teha (see eeldab muidugi esmalt ka ulukile soodasa elupaiga omamist kas siis metsa või näiteks nisupõllu näol), siis kindlasti on võimalik sinna ulukit meelitada. Arvan, et sellisel juhul lastakse lihtsalt kõige suurem nagu ka mingi aeg tagasi riiklikes jahimajandites turistid tihti tegid. Koksates põrsaste eest aga emise või talle eest kitse ei ole kuskilt otsast aksepteeritav.
Need ha jutud veel iseküsimus - siis läheksid ka maaomanikud tülli - kellel suurt ja korralikku metsa (loe ulukile soodasat elupaika) ei ole see läheb teisele kõri kallale.
Praeguse seisuga on meie selts kuulutanud juba aastaid kohalikus vallalehes välja ühisjahi päeva koos maaomanikega. Pärast maksapraadimine, vorsti jagamine jne. Ja mis te arvate kui palju neid maaomanikke sinna siis tulnud on? Väga, väga vähe. Aga need kes on kohal käinud on alati küsinud - kas järgmisel aastal kah kutsute - te olete ju tore seltskond .

[Motorist]

Undi mõttel, kui sellisel pole häda kedagi ja kui see ilmaasjatuid pingeid mõnes maakohas maha võtab võiks seda lausa tervitada. Ainus kitsaskoht, mis õhku jääb on kuidas asi niimoodi kontrolli all hoida, et lubatut kuritarvitama ei hakata...
Ei tea kuidas enamuses jahiseltsides, kui meil on põdrajahi algul hiilimisperioodil igal mehel õigus võtta püss ja minna põtra passima...ainus kitsendus on, et liha läheb seejärel müügiks ja seltsingu kassa täiteks (kütus, lõunasöögid raha jne). Selle 15 päevaga lastakse parimatel aastatel 3-4 põtra...tavaline saagis 2. Ega siis maamehel kiirel põllutöö ajal ole mahti päevade viisi metsas isutuda.
Iseasi, kui liha jääb ainult laskjale...arvestades põrda kokkuostuhinda, võib see huvi päris kõrgeks kruvida ja ka kadeduse ussi ka põõsast välja meelitada.
Siiski kardan, et arvestades eesti jahiseltside ja maade erinevust (loomarikkust ja jahimeeste isiksusi) ei saaks ühtset reeglit kehtestada. Selts kelle on 25-30 põrda laskmise luba tõenäoliselt ei oleks vastu 1-2 võib olla ka 3 põrda loovutamiseks, kui sellega oleks kõikide maaomanike soovid-unelmad täidetud...aga on ka seltse kelle 5 looma lasmise luba...maaomanikke aga kümneid ja kümneid...mis siis saaks ei vaja kommenteerimist...

[Pauli]

Mina näen siin pigem ohtu valimatus laskmises.

Jah, see oleks tõsine oht. Samas, arvestades, et maaomanik on ju ise kah jahimees ja tihtipeale veel kohaliku jahipiirkonna liige, siis võiks ju oodata, et meelega sitta ei tehta (ma aegajalt ikka üritan sinisilmselt inimeste aususse uskuda ).

Need ha jutud veel iseküsimus - siis läheksid ka maaomanikud tülli - kellel suurt ja korralikku metsa (loe ulukile soodasat elupaika) ei ole see läheb teisele kõri kallale.

See probleem jääb niikuinii, sest ühest küljest ajab ju ikka vihale küll, kui kogu sinu mets on 2 ha männinoorendikku, kus jahipäeval 5 põtra sees istub, aga hektaripiirangu järgi sulle põdraluba ei anta. Aga teisest küljest ajab samamoodi närvi, kui sul on 500 ha metsa, aga 2 ha mees nina alt põdra ära laseb. Karjuv ebaõiglus nii või teisiti, eksole

Iseasi, kui liha jääb ainult laskjale...arvestades põrda kokkuostuhinda, võib see huvi päris kõrgeks kruvida ja ka kadeduse ussi ka põõsast välja meelitada.
...aga on ka seltse kelle 5 looma lasmise luba...maaomanikke aga kümneid ja kümneid...mis siis saaks ei vaja kommenteerimist...

Selle probleemi saaks lahendada klausliga, et lihakeha kuulub jahipiirkonna kasutajale, aga siis on ilmselt huvi asja vastu (ja vastavalt ka lepitusmoment) jälle palju väiksem - talupojamõistus ju ütleb, et mis ma sest paugust ikka teen, kui pärast liha ei saagi.

Pagan, kisub sinnapoole, et Undi ideega läheb nagu Jaan Tatika leiutistega, mis "olid küll igapidi uuenduslikud ja kasulikud, kuid millel kõigil üks pisitilluke ja sootuks kõrvaline viga oli, et keegi neid kunagi ega kusagil tarvitada ei võinud" Ja süüdi on, nagu tavaliselt, naabrid

[kakuke]

....
- Ühele küsimusele - mitu ha jahimaad on vaja ,et saaks lasta 1.kits ,1 põder ,1 metssiga jne.
....

Tegelikult õige vastus oleks, et mitte s..gi pole vaja (suuruse mõttes). Tähtis pole, palju seda on, vaid kus see maa paikneb jahinduslikus mõttes. Sul võib olla ka 1000 ha´d mõtetust (jahinduslikus mõttes) ja ikka võib mõnel 5ha omanikul aasta lõikes seal peal elutseda rohkem. Minu meelest pole selle kvantiteediga miskit pistmist, pigem kvaliteet oluline. Isegi seda kogenud, et kvantiteet võib tähendada teinekord vihaseid suvilaomanike + kärnas rebaseid.

[Välek]

.
Praeguse seisuga on meie selts kuulutanud juba aastaid kohalikus vallalehes välja ühisjahi päeva koos maaomanikega. Pärast maksapraadimine, vorsti jagamine jne. Ja mis te arvate kui palju neid maaomanikke sinna siis tulnud on? Väga, väga vähe. Aga need kes on kohal käinud on alati küsinud - kas järgmisel aastal kah kutsute - te olete ju tore seltskond .

Oleks üllatav, kui olukord oleks vastupidine ja mets tuleks jahihuvilisi täis. Olen ainuke jahimees oma külas, ja mitme km raadiuseski. Sellesse vaadatakse täiesti ükskõikselt, pigem isegi pilguga :"kas midagi mõistlikku pole teha" ja "misasja sa selles mahakõmmutatud rebases näed". Kui ma kogu oma tutvusringkonna peale mõtlen- kes elavad nii maal, kui linnas 50/50, pole mul ühtki mittejahimehest tuttavat, kelle küsimus jahinduse kohta oleks esitatud enamaks kui suusoojaks ja samasugune 0 % huvi oleks nende poolt metsaelukate reaalse tagaajamise suhtes. Jahuda kannatavatest erametsaomanikest ja jahihuvilisest maarahvast on lihtne. Sama lihtne on võtta kätte ja pasundada oma teatud seltskonnaga kõigile, kes kuulevad oma ideid ja tõekspidamisi- küll kuuljaid ja kaasakiitjaid sigineb ning äkilise meelega tujukas tugitoolitui leiab idee lennuka ja esmapilgul atraktiivsegi olema. Lõpuks läheb ikka nii, nagu alati.

[unt]

Rootsis ongi sedasi. Ma ei tea küll, kas igal pool, aga mõnes läänis kindlasti. Sõbra isa tohibki miski 2 või 3 päeva aastas omal kinnistul põdra individuaaljahti pidada.

Eks minagi natuke sellele Põhja-Rootsi väga kenale tavale tuginesin kui selle teema algatasin. Oli aastaid tagasi õnn olla seal ühe teadurite seltskonnaga kelle eesmärk oli vääriselupaikade inventeerimine ja elasime me väga lahkete ja sõbralike põhjarootslaste-maaomanike kodudes ja suvilates.
Ja loomulikult olid minu "tehnilised tingimused" laest võetud nagu mosse väga täpselt ka märkis. Aga see kõik ei olnud üldse oluline. Oluline oli mõte ise, et kas selline asi oleks Eestis mõeldav?!

Aga Raff. Jah Tundub, et mõnele kalale polegi ilusat ja kallist lanti vaja. Piisab vihmaussistki. Kargab otsa ja kohe rapsima
Ei ole ma solvunud ega solvatud. Nagu teada, on demagoogial mõned väga lihtsad väljendusvormid. Esimene, kõige lihtsam, on väita "aga kui kõik hakkaksid nii tegema!" Teine, veidi rafineeritum, on selline, kus vastaspool uputatatkse asjasse mittepuutuvate, seega mõtetute andmete, arvude ja mis iganes rägastikku.
Või arvab Raff tõemeeli, et kui sinna piirkonda kus kütiti 1 kits 855 ha kohta, et kui sinna piirkonda anda välja näiteks 10 luba kaheks päevaks varitsusest küttimiseks, et siis lastakse seal piirkonnas ka 10 kitse ära?! Või mis siis õige juhtuks?

[gunnar]

Või arvab Raff tõemeeli, et kui sinna piirkonda kus kütiti 1 kits 855 ha kohta, et kui sinna piirkonda anda välja näiteks 10 luba kaheks päevaks varitsusest küttimiseks, et siis lastakse seal piirkonnas ka 10 kitse ära?! Või mis siis õige juhtuks?

Tegelt minu arusaamade järgi kogu asja ilu ja uba just nimelt selles ongi. Isiklikult mulle see idee meeldib...

[JOOSU]

Rootsis ongi sedasi. Ma ei tea küll, kas igal pool, aga mõnes läänis kindlasti. Sõbra isa tohibki miski 2 või 3 päeva aastas omal kinnistul põdra individuaaljahti pidada.

Tere ! Kas tõesti tahetakse jahimehed kotti panna ? Pole enam ammu teil külas käinud .Esiteks eesti elatustase, teiseks tahetakse ikka korralikult nüüd ulukitest mets puhtaks teha ,nimelt rahaks ja just Suvalistele Rahakatele inimestele . Traditsioonid haituvad ja Hingelistest jahimeestest jääb ainult mälestus . Kõnelen sellepärast et üks Firma nimega JAGUDI METS OÜ, juhatuse liige Leif-Göran Bertil Fors kirjutas niisuguse üleskutse Pärnu Postimehes 13.08.11 maaomanikele et lihtsalt kohutav .Kas me tõesti laseme kellelgi võõrastel sissetungijatel omad traditsioonid lihtsalt HÄVITADA ? Kui keegi on seda üleskutset lugenud siis andke andeks, niisugusel inimesel EESTIS küll asja pole. Meie Valitud Riigiisad Peaks olema ikka oma jahimeeste poolt, mitte viia jahindus Hävinguni. Siin oleks vaja väga Riigiisade sekkumist uue jahiseaduse vastu, muidugi kui me võitleme ühise asja eest.