Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[Ain Aavik]

Selliselt siis teostatakse suurmaaomanike tahet.
2 esindajat kummastki, EEML 2 - Eelmaa ja Varblane
EJS pakkuge ise välja

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... u+2011.pdf

ja ei mingeid inimesi, ikka suurmaaomanike pindala on määrajaks. Ülejäänud teerulli alla ja ''tehtud''

MOTT & JOKK

Veidi hiljem sain asja lahti ja lisan siis siia dokumendi ''eelnõu'' ja kahju määrad EELNÕU 1 all

Läänerindel muutusteta, ehk ikka see vana laul ..

[kraavik]

Mind häirib asjaolu, et väikeulukijaht muudetakse ainult maaomaniku õiguseks. See võiks olla nii jahipiirkonna kasutaja kui ka maaomaniku õigus paralleelselt.

[kakuke]

Ju neil siis ole suur soov rebaseid ja kährikuid taga ajada.

[Eik]

Mind häirib asjaolu, et väikeulukijaht muudetakse ainult maaomaniku õiguseks. See võiks olla nii jahipiirkonna kasutaja kui ka maaomaniku õigus paralleelselt.

Selles valguses pakuks ma, et kits ja siga väikeulukiks

[kraavik]

Kas keegi targem inimene seletaks mulle lahti eelnõus sisalduva jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise paragarahvi? Eriti esimese punkti, mis toimib koosmõjus paragrahv 15-nega?

§ 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine
Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui:
1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;
2) jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;
3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse

§ 15. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine
(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatakse loa andjale kirjalik taotlus, mis peab sisaldama:
1) taotleja nime, registri- või isikukoodi, asu- või elukoha- ja kontaktandmeid

[Ain Aavik]

Seletus on lihtne. Suurnikule (suurele omanikule ja egole) lihtsalt ei meeldi, et tema seatud tingimusi piirkonna vabatahtlikul üle andmisel ei täideta ja siit on lihtne välja imeda usalduse puudumine. Seos on hektarites, kulla rahvas, nii lihtne see ongi.

Mitte et ma nüüd end siin asjas juriidilise poole pealt nn targemaks pean või miskit.
Kuid jahipiirkondade üle võtmise kava on ''suurtel tegijamatel-korraldajatel-egodel'' olnud ja on ilmselt edasi kavas. Selleks ka seadus pindalapõhiselt sätitud on.

[Ain Aavik]

Paljud teist seda lugenud on?

Eesti jahimeeste kokkutulekul arutati uut jahiseadust

22.-24. juulini toimus Võrtsjärve ääres Valmas 31. Eesti jahimeeste kokkutulek, milles osales ligi 4000 inimese. Pikaajalise traditsiooniga üritusel võtsid jahimehed ja nende pereliikmed omavahel mõõtu nii ametioskustes (kutsemeisterlikkus, laskmine, jahinduslik mitmevõistlus ja viktoriin, jahisarve puhumine) kui ka taidluses, laagrikujunduses, fotograafias, võrkpallis jne. Mõnusa seltskondliku tegevuse kõrval kujunes aga kokkutuleku keskseks teemaks ümarlaud uuest jahiseadusest: „Jahiseadus läbi looduskaitse, sotsiaalse ja poliitilise aspekti".

Jahimeeste ette oli kogunenud esinduslik seltskond, kus olid esindatud pea kõik kavandatavast jahiseadusest huvitatud osapooled: Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust, juhatuse liige Toomas Kõuhkna, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Keskkonnaministeeriumi metsanduse ja jahinduse nõunik Tõnu Traks, RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste, Riigikogu jahimeeste toetusgrupi eesistuja Karel Rüütli ja Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Ümarlauda juhtis Jaan Lukas Viljandimaa Jahimeeste Liidust.
Kavandatav uus jahiseadus on teinud Eesti jahimehed murelikuks ja skeptiliseks. Kui Eesti jahindus muutub tulevikus liialt maaomanikukeskseks, kellest hakkab sõltuma nii jahipidamisõiguse andmine kui ka ulukipopulatsiooni suurus, siis tähendab see senise hästitoimiva süsteemi lõhkumist, mida on heas mõttes kadestanud paljud Euroopa asjatundjad. Ehk nagu väljendus Riigikogu liige Ülo Tulik, on oht, et uue jahiseaduse rakendumine praeguses formaadis võib saada saatuslikuks väga paljudele maapiirkondades tegutsevatele jahiseltsidele, mis kujutavad endast just sotsiaalses mõttes väga tugevat kogukondlikku ühendust. Kaovad ära seltsid, kaovad ära sellised toredad kokkutulekud ja ühisüritused, mis inimesi liidavad. Peaks tõsiselt kaaluma, millised väärtused on meil tegelikult kaalul.
Millest siis tuleneb jahimeeste mure ja ebakindlus tuleviku suhtes? Toomas Kõuhkna sõnul on selleks ulukikahjustuste kompenseerimine. Kui maaomaniku kahjude hüvitamine jääks jahimeeste kanda, siis kuidas katta kulud, et see ei käiks jahimeestele üle jõu ja ei peaks kõiki loomi kahjude hirmus hävitama? EJS on välja pakkunud mitu lahendusteed, kahjuks pole neist ükski töösse läinud.
Tõnu Traks selgitas ministeeriumi poolt kavandatud süsteemi: esmast ulukikahjustust kuni 100 eurot hektari kohta ei maksa keegi. Esimene sada eurot on see aeg, kus jahimees peab midagi ette võtma. Kui ta ei võta, siis järgmised sada eurot kahjustust hektari kohta maksab tema. Kahjude hüvitmine on püütud teha ebamugavaks mõlemale poolele, et jahimees ja maaomanik saavutaksid omavahel rahuldava kokkuleppe.
Henno Kallas Viljandimaa Jahimeeste Liidust pidas sellist loogikat vägagi küsitavaks. Jahipraktika räägib, et isegi kui ühes jahipiirkonnas kõik metssead maha lasta, tuleb neid naabritelt juurde, kahjusummad jahimehe jaoks kasvavad kolossaalselt suureks, jahimehed loobuvad jahipidamisest, kuid riik peseb vastutusest käed puhtaks.
Just seda riigi vastutust rõhtas oma sõnavõtus eelmise Riigikogu liige admiral Tarmo Kõuts: iga riigi territooriumil asuva fauna ja floora tasakaalu eest peab vastutama riik. Riik otsustab ulukite arvukuse regulatsiooni oma vahenditega, ta ei saa seda lükata üksnes jahimehe ja omaniku omavaheliseks asjaks. Kõutsile sekundeeris Mati Kivistik Võrumaalt: tundub, et kogu asi liigub selles suunas, et riik ei peaks vastutama. Kui lähtuda sellest, et uluk on peremeheta vara ja kinnistada see siis ühele jahipiirkonnale, ei ole õige tee. Seda on teised riigid enne meid proovinud ja ummikusse jooksnud, kohtud on vaidlustest umbes.
Nikolai Laanetu ütles veelgi otsesemalt: kui me loome sellise seaduse, et hakkame peremeheta vara siduma kinnistu omanikuga, siis see on vaimne korruptsioon. Jahiseadus peab looma tingimused ulukipopulatsiooni normaalseks arnenguks, mitte kinnistama ulukid teatud huvigrupile. Me oleme mõne aasta eest teinud vea ja lõhkunud ära jahimajanduse aluse, milleks on jahikorraldus, mille alusel määratakse küttimisnormid. Jahimaade korraldus peaks jääma ühe põhialusena jahiseadusesse. Selles peab väljenduma selgelt argumenteeritud avalike huvide kaitse. Me ei tohi kaotada väljakujunenud jahinduskultuuri, mis on seni toiminud.
Ülo Tulik kordas varasemate arutelude käigus siin-seal tõstatatud ideed luua uuesti maakondlikud jahindusnõukogud, kus saavad kokku maaomanikud, jahimehed ja riik.
Minister Helir-Valdor Seeder kinnitas, et ka põllumajandusministeerium tahab kindlasti uue seaduse juures kaasa rääkida, sest põllumeeste huvid on siin samuti selgelt mängus. Minister uskus, et valdava enamiku küsimuste suhtes suudetakse jahiseaduses kokku leppida. On siiski kaks põhiküsimust: need on kahjude hüvitamine ja riigi osa vastutuse jagamisel. Seederi arvates on praeguse seaduse põhikonflikt küsimuses võimust - kes on rohkem peremees: jahimees või maaomanik. Mõlema poole vastastikkused hirmud on ülepaisutatud. Seepärast on väga oluline, et uut seadust ei kehtestaks jõuga, kus mõni osapool tunneks enda kaotajana. Uut jahiseadust on tehtud kolm aastat ja see pole ühe seaduse puhul mingi rekordaeg. Kiirustamine head nahka ei too. Karel Rüütli toetas ministrit: „Ärge tooge seadust Riigikokku enne, kui kõigi osapooltega pole kokku lepitud!"
Andres Lillemäe EJS-ist kinnitas, et me ei saa sundida maaomanikke ja jahimehi kokku leppima. Me peame leidma mõlemale poolele rahuldava tee, et kõik jääksid terveks.
Jahimeeste arvamustele oponeeris Ando Eelmaa Eesti Erametsaliidust. Tema arvates on ulukikahjustustest rääkimine põhilisest kõrvalejuhtimine. Kahjustused on paratamatud ja omanik ei ole huvitatud mitte kahjude kompenseerimisest, vaid sellest, et kahjustused oleksid talutaval tasemel. Hästitoimiva kompensatsiooniga pole tegelikult kusagil Euroopas toime tuldud. Eelmaa sõnul on põhiprobleem selles, et me püüame säilitada seniseid jahipiirkondi muutumatul kujul. Kahjustuste teema saaks uuest jahiseadusest kõrvaldada üldse, kui jahipiirkonnad moodustaksid omaniku, rendivad need välja või kasutavad ise ja sel juhul kahjustuste probleemi riigi tasandil üldse ei tõusetuks.
EJS-i president Margus Puust tegi ümarlauast kokkuvõtte: EJS ei taha lõpmatuseni uue jahiseaduse vastu seista, kuid seltsi kohus on esindada selgelt 10 500 jahimehe huve. Ei saa toetada seadust, mis paneb kahtluse alla Eesti jahinduse jätkusuutlikkuse. Kahjude kompenseerimise punktis on varjul tõsine oht, et väga paljud jahipiirkonnad ei suuda neid kulutusi katta. Eesmärk ei tohi olla jahipiirkondade lõhkumine, vaid me peame seisma selle eest, et säiliks meie jahikultuur.

Ümarlauda refereeris Jaanus Vaiksoo
http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... adust.html

[Siili]

Kuidagi lahtiseks on jäänud ajalised määrad.Kas neid asub tõlgendama omatahtsi igaüks,või suurimat võimu omav isik (organ)?Kahjustuse esimese 100€ on oma vastutus,järgmisi võid välja kirjutada seitse korda nädalas,või kasvõi seitse korda päevas,kaasates ka eelnevaid kahjustusi.Igaüks teab kui üürike on põdra hirve jne. jahiaeg ja kiu nüüd tulevad kasvõi kusagilt ulukid toituma(ulukid on kuiva suvega ühes kohas,märja ajaga teises kohas,lehtede langemisel kolmandas,erinevate talvetega ...),Ja tuleb kahjustus.Jahikeelu aega aga peaaegu terve aasta.Kas asutakse hävitama tiineid loomi jne ,pealegi selle kohta puudub seaduses märge.Järelikul kirjutame aga lõbusalt kahjustusi,nende ulatust ja asukohta ei jõua selle jahivaba aja kohta keegi kindlaks teha kui neid koguneb sadu tuhandeid,ongi JOKK.Kahju hüvitamine on sees ,ülejäänu suhtes vaikitakse.Nüüd kas lastakse asurkonnad nullilähedaseks,või loobutakse hoopis jahist.Neid miljoneid lihtsatel jahimeestel lihtsalt ei ole.

[andrus]

Leidsin mina 13 augusti Virumaa Teataja jõudsin leheküljeni nr.7........OHHH sina püha *****.
Ei tea mis seeni need kodanikud seal Jagudi Metsas söövad?
Ikka ulmelisi numbreid näevad mõned mehed jahinduses.

[kahro]

Ma lugesin ka seda lehte, numbritega oldi ikka tugevalt liialtatud. Mina m6tlesin ,et kas neid laimu ja valetamise pärast kohtusse ei ole v6imalik kaevata?

[sax]

Selles valguses pakuks ma, et kits ja siga väikeulukiks [/quote]
eks see kits varsti väikeulukiks saabki. ongi juba nagu pikkade jalgadega jänesed. eelmisel aastal lastud tall oli kõike sulgede-karvadega 8kg

[aadu kadakas]

O tempora, o mores
Tõsine tants selle jahinduse ümber. Olen korduvalt tabanud end mõttelt, et miks üldse selle kõigega (seadusloomega)vaeva näha? Laseks kõik vabaks ja siis mõne aasta pärast on näha, mis süsteem teha. Samamoodi suruti läbi metsaseadus, mis minu hinnangul ei kanna enam ammu regulatsiooni nime, vaid annab juriidiliselt võimaluse teha metsas, mis aga pähe tuleb (mõningaste reservatsioonidega muidugi). Eelnes sellele samuti jube fassaadimulin, mis tegeliku eluga pole siiani kokku läinud. Takkatipuks kaotati metsakorraldus, mis veel üritas tegelikku olukorda kajastada. Jahikorraldusega täna sama lugu. Kas keegi peale selle, et seda on nimetatud nõuka-aegseks iganenud süsteemiks, on teinud midagi asja tänapäevastamiseks? Riigi kapsaaeda see kivi läheb.
Aga olgu. Oleks hea võimalus analüüsida jooksvalt seda, et mis räägitakse/tehakse ja mis tegelikult olema saab. Äkki siis mingil järgmisel "tantsul" oleme targemad.

[SUPS]

Mis muid pealinna jahimeestel 16.08 kl 16 plaanis teha kah on. Tööpäev ju paljudel juba läbi ,kindlasti mõnel ka niisama suvepuhkus............

[Ain Aavik]

Kas on lootust et saab Keit Pentuse juurde või miskit ... unusta ää, seal on ainult ''valitud'' 4 isikut + minister ja võib-olla ka kantsler. Eks lepitakse seaduse sisse surumise pr töö viimane lõik kokku ja siis kuldsesse finišisse - muidu ju erametsaliit võtab ette aksiooni hullema ... nii 70 000 ja enam brrrrrr brrrrrr brrrrrr

[aadu kadakas]

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... u+2011.pdf (avage link Uugametsa varasemast postitusest)
Uugamets lisas viite, kus ministeerium põhjendab mõningaid vastuolusid, mis on tõusetunud seoses uue js-i ellukutsumisega. Ok. Kuid kui ikkagi "juhtub" mõni neist jamadest, mida uuest seadusest kardetakse, kes siis vastutab? Minister, Kkministeerium, valitsus või äkki EEML,kes halba nõu andis (muidugi keeras asja tegelikult vaakumisse)? Kellel on võimalik nö "nööbist kinni võtta", kui hinnati asju valesti, kildkonnapõhiselt? Vot sellised küsimused täna, et natukese hiljem oleks parem olukorda hinnata.
Soovitan lugeda seda üllitist ja hinnata, kas vastused on piisavad. Kasvõi põhjendust, et välisjahimeeste tulekul on teada nende relvadega siinolek. Või et miks laskekatset pole enam vaja või kuidas sõltumata maaomandi suurusest on maaomanikul jahirentniku valimisel kaasarääkimisõigus. Mitu korda Eesti piiril Teie tuttavaid välismaa jahilisi on viimastel aastatel kontrollitud? Miks on vaja viidata Euroopale, kui laskekatse tarvis ära kaotada. Pigem tuleks lahendada probleem, kui laskekatse lihtsalt on "ära kirjutatud", mitte viima olukorda vastavusse seadusandlusega. Jah, maaomandi suurus ikkagi määrab, nagu ka Uugamets asjale juba viitas.