Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[SUPS]

Huvitav kas jahikalender kui selline üldse säilib. Või tõmmatakse igale eraomandi...rohulible, oksake, puukoor või käbijuss... söömisega vahelejäänud neljajalgsele või tiivulisele aastaajast olenemata tuli peale.

[Ain Aavik]

Juhuks kui kellelgi link ei avane, siis terviktekst on siin

Jahiseaduse eelnõu 2011
Koostanud: Keskkonnaministeerium, metsaosakond
Milleks uus jahiseadus?
*Jahindustegevuse korraldamisest on seniajani kõrvale jäetud maaomanikud, kellel puudub
põhiseadusest tulenev õigus oma vara käsutada ja seeläbi sõlmida kokkuleppeid oma maa
jahinduslikuks kasutamiseks
Peamised probleemid
Maaomanikel puudub õigus omandi käsutamiseks ning seetõttu võimalus sõlmida sisulisi
kokkuleppeid nende maal jahindust korraldavate jahindusorganisatsioonidega.
Sisuliselt tähtajatu jahipiirkonna kasutusõigus ja sisuliste kohustuste puudumine võimaldab
jahindusorganisatsioonidel piiramatult suurendada jahiulukite arvukust jahipiirkonnas.
Ligikaudu 100 000 maaomanikku kannavad jahindusega seotud kulud, tehes investeeringuid
jahiulukite toidubaasi tagamiseks, infrastruktuuri (teede jms) parandamiseks jne. Puuduvad
toimivad regulatsioonid metsa- ja põllumajandusele jahiulukite tekitatud ülemääraste kahjude
hüvitamiseks.
Jahindus on muutumas üha olulisemaks majandusharuks ning sellest saadav sotsiaalne
(rekreatiivne) ja majanduslik kasu ei pruugi jõuda maaomanikeni, vaid läheb maaomandiga
sidumata jahindusorganisatsioonidele.
Piirkonniti on teravaks sotsiaalseks probleemiks asjaolu, et jahindusorganisatsioonid (MTÜd ja
äriühingud) tõrjuvad jahindusest eemale kohaliku elanikkonna ning jahindus on muutumas
suhteliselt kitsa kildkonna tegevusalaks.
Omandiõiguste ebaproportsionaalne piiramine on põhjustanud kogu Eesti jahinduse
orientatsiooni populaarsetele jahiulukitele (suurulukitele) ning ökosüsteemide majandamine ei ole
kompleksne.
Peamised muudatused
Uue jahiseaduse alused - Jahiseaduse eelnõu on ettevalmistatud jahinduse arengukava aastateks
2008 – 2013 alusel.
Jahiõigus
Riik moodustab või muudab jahipiirkonna piire ka edaspidi (st üldjuhul jäävad alles praegused
jahipiirkonnad), kuid jahirentniku otsustavad riigi asemel maaomanikud. Seda juhul kui 2/3
ulatuses jahipiirkonna pindalast on maaomanikud saavutatud ühise kokkuleppe senise
jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks.[/color] Maaomanikul on edaspidi õigus korraldada väikeulukite
küttimist tema maaomandi suurusest sõltumata.
Jahindusorganisatsioonidel tuleb edaspidi jahimaa kasutamise eest maksta maaomanikele, kui
viimased seda nõuavad. Edaspidi on ka riigimaa valdajal (nt RMK) õigus küsida maa jahindusliku
kasutamise eest jahirenti.
Jahipiirkonna kasutusõigus
Senine jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendataks jahimehe aastamaksuga ja see tuleb tasuda
igal jahimehel, kes soovib jahti pidada. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu ei pea
jahindusorganisatsioonid enam riigile maksma.
Jahiulukite ohjamine
Jahiulukite küttimismahu määrab edaspidi jahipiirkonna kasutaja. Riikliku ülevaate saamiseks
analüüsitakse jahimeeste edastatud vaatlusandmeid ja kütitud ulukitelt kogutud bioloogilist
materjali ning kõrvutatakse teiste keskkonnaseire kaudsete indikaatoritega, mida koguvad
seirespetsialistid selleks loodud seirealadelt. Jahipiirkonnad antakse ka edaspidi kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loaga, millega sätestatakse erinevad piirangud ja kohustused ulukiseire
jms läbiviimiseks.
Riik kehtestab küttimismahud suurkiskjatele ja hallhülgele ning koostab igal aastal seirearuande
kõikidele jahiulukitele koos soovituslike küttimismahtude ja -struktuuriga. Tuginedes
seirearuandele ja selle alusel koostatud tegevuskavale võib riik liigikaitselistest eesmärkidest
lähtuvalt kehtestada piiranguid või peatada jahipidamist
Jahiulukite tekitatud kahju hüvitamine
Jahiseaduse eesmärgiks on luua õiguslik raamistik, mis motiveeriks maaomanikku ja jahipiirkonna
kasutajat sõlmima omavahelist kokkulepet maaomandi kasutamiseks jahinduslikul eesmärgil.
Juhul, kui seda kokkulepet ei sõlmita, on maaomanikul õigus keelata jahipidamine oma maal või
nõuda jahiulukite tekitatud kahjude hüvitamist jahiseaduses ettenähtud ulatuses ja tingimustel.
Väikeulukite arvukuse piiramise õigus on maaomanikul.
Peamised väärarusaamad
Eelnõu ei taga kontrolli ulukivaru jätkusuutliku kasutamise üle
Väide - eelnõu ei taga kontrolli ulukivaru jätkusuutliku kasutamise üle. Peamiseks põhjenduseks
tuuakse jahiseaduse eelnõu sätted, mille kohaselt määrab ulukite küttimismahud, va. suurkiskjate
osas, tulevikus jahipiirkonna kasutaja (jahipiirkonna kasutusõiguse saanud jahiselts) või
maaomanik.
Vastus - eelnõu näeb ette jahiulukite riikliku seire kohustuse, mis annab riigile andmeid
ulukiasurkondade säilimise ja seisundi kohta. Juhul, kui seireandmed näitavad, et liigi soodne
seisund on ohus on eelnõus ette nähtud riigile võimalus nii küttimispiirangute kui ka vastava liigi
kaitse ja ohjamise tegevuskava kehtestamiseks.
Maaomaniku õigus oma kinnisasjal väikeulukite jahti korraldada
Väide - tekib turvalisuse ja kontrollimatuse riski metsades. Tekitatakse olukord, kus ei ole võimalik
kontrollida, kes kuskil maaomandil küttimise eesmärgil liigub, milliste relvadega ja milline on
küttimise tulem.
Vastus - kuigi eelnõu kohaselt saab väikeulukijahti korraldada oma kinnisasjal maaomanik, ei saa
jahti pidada ilma jahipidamisõiguseta. Igal jahimehele peavad olemas olema jahipidamisõigust
tõendavad dokumendid- jahitunnistus ja jahiluba.
Suuruluki laskekatse säilitamine on hädavajalik
Väide - suuruluki laskekatse säilitamine on hädavajalik, kuna laskekatse kohustuslikkuse nõude
kaotamine võib kaasa tuua õnnetusjuhtumiste arvu suurenemise.
Vastus - Euroopa Liidus on ainult kaks riiki, kus onkehtestatud perioodiliste laskekatsete nõue.
Laskeoskust kontrollitakse nii relvaloa andmiselkui jahitunnituse andmisel.
Jahindusorganisatsioonid on ise huvitatud oma liikmete laskeoskuste kontrollist ning jahiseltsi
siseselt tehakse seda paindlikumalt ja arvestada jahimeeste harjumusi, eripära ja soove.
Ohutusnõuete järgiminie jahipidamisel on ka edaspidi kohustuslik.
Välismaalase jahitunnistuse nõude kaotamine loob turvariski
Väide - kaotades välismaalase jahitunnistuse nõude, kaotatakse ka kontroll, kes, millisest riigist ja
millal Eesti metsades jahirelvaga relvastatult viibib. See on turvarisk, mis võib kaasa tuua ohu Eesti
riigi sisejulgeolekule.
Vastus - Eesti riigis on tagatud õiguslik kontroll relvade riiki toomise üle, küsimus ei kuulu
jahiseaduse eelnõu reguleerimisalasse. Eelnõu kohaselt peab välisriigi kodanikul Eestis
jahpidamiseks olemas olema välisriigis välja antud kehtiv jahpidamisõigust tõendav dokument,
erisus kehtiva seadusega on vaid selles, et välisriigi kodanikule ei väljastata Eestis eraldi enam
dubleerivalt Eesti jahitunnistust.
Kasutusõiguse loa väljaandmise tingimused
Väide - on tõsine probleem, kui jahipidamise õigust hakkavad määrama suurmaaomanikud, kuna
väikemaaomanikel kaob igasugune kaasarääkimise õigus peale selle, et nad võivad oma maal
jahipidamise keelata.
Vastus - nii kehtiva seaduse kui ka eelnõu kohaselt antakse jahimaa kasutusse jahipiirkonna
kasutusõiguse loaga jahipiirkondade kaupa. Jahipiirkonnad moodustab ja kasutusõiguse loa annab
Keskkonnaamet. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamisel ei ole seni arvesatud maaomanike
seisukohaga jahipiirkonna kasutaja osas, mis on toonud kaasa maaomanike poolt jahipidamise
keelamise.
Eelnõuga antakse maaomanikule suurem kaasarääkimise õigus, olenemata maaomandi suurusest.
Võrdne kaasarääkimisõigus on nii suur- kui väikemaaomanikel. Jahipidamisõigus on eelnõu
kohaselt nii jahipiirkonna kasutajal kui ka maaomanikul oma kinnisasja piiresomandi suurusest
tulenevalt eelnõu erisusi ette ei näe.
Jahiseaduse eelnõu on ettevalmistatud jahinduse arengukavaga aastateks 2008 – 2013 alusel.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) esindajad osalesid nimetatud arengukava väljatöötamiseks
moodustatud töörühma töös. EJS juhatuse kolm liiget on arvatud keskkonnaministri
jahindusnõukogu koosseisu. maaomaniku jahiõiguse taastamise osas ei ole täielikku konsensust
saavutatud, kuna selles osas on eriarvamusel Eesti Jahimeeste Selts.


Punaselt märgitud osa on kriitiline selle tõttu, et toetudes nendele punktidele on võimalik siin riigis üle võtta enamus jahipiirkondi.

[aadu kadakas]

Huvitav kas jahikalender kui selline üldse säilib. Või tõmmatakse igale eraomandi...rohulible, oksake, puukoor või käbijuss... söömisega vahelejäänud neljajalgsele või tiivulisele aastaajast olenemata tuli peale.

Äkki jah tuleb igale ulukireale kalendris kirjutada: "Konsulteeri kohaliku maaomanikuga." Ja tärniga on allservas: "*Ajaloohuvi korral võid lugeda ka lisatingimusi jahieeskirjast."

[Ats]

Egas muud põhjust polegi kui

"Jahindus on muutumas üha olulisemaks majandusharuks ning sellest saadav sotsiaalne
(rekreatiivne) ja majanduslik kasu ei pruugi jõuda maaomanikeni, vaid läheb maaomandiga
sidumata jahindusorganisatsioonidele."

[SUPS]

Huvitav kuidas see maksude maksmine neile maaomanikele välja peaks nägema, et nad kõik ikka oma majandusliku kasumi kätte saaks. Et hommikul pannakse metsaserval taksomeeter tiksuma. Esimesele omanikule maalt läbi liikumise eest nii ja nii palju EUR-e. Järgmisele eraomandile jõudes toimus juba ka uluki laskmine, ilmselt peaks ju sellele omanikule nagu rohkem pappi välja käima, kahju, et loom krt tema maadel maha ei surnud, vaid otsustas seda kolmanda omaniku maadel teha. No temale peaks siis nagu kõige enam maksma või.....või kuidas see päeva jooksul saadud tohutu materjaalne ja mis see teine oli, kõigi maaomanike vahel ära jagada ,kelle maadel päeva jooksul jaht toimus. Või viia nad kõik siis tabatud uluki juurde ....et siin ta nüüd on jagage ise ära. Jama muidugi kui loom haavatuna veel kellegi neljanda eraomandile mõne verepiisa on poetanud või veel kuhugi kahe kinnistu piirile ära kooleb. Ei, lihtsam ilmselt juba püss varna riputada ja koerale kõvem kett peale 1 okt. kaela , sest tee sa loomale need eraomandi asjad nüüd kõik selgeks ,ei tema vahet tee.

[Ats]

Huvitav kuidas see maksude maksmine neile maaomanikele välja peaks nägema, et nad kõik ikka oma majandusliku kasumi kätte saaks. Et hommikul pannakse metsaserval taksomeeter tiksuma. Esimesele omanikule maalt läbi liikumise eest nii ja nii palju EUR-e. Järgmisele eraomandile jõudes toimus juba ka uluki laskmine, ilmselt peaks ju sellele omanikule nagu rohkem pappi välja käima, kahju, et loom krt tema maadel maha ei surnud, vaid otsustas seda kolmanda omaniku maadel teha. No temale peaks siis nagu kõige enam maksma või.....või kuidas see päeva jooksul saadud tohutu materjaalne ja mis see teine oli, kõigi maaomanike vahel ära jagada ,kelle maadel päeva jooksul jaht toimus. Või viia nad kõik siis tabatud uluki juurde ....et siin ta nüüd on jagage ise ära. Jama muidugi kui loom haavatuna veel kellegi neljanda eraomandile mõne verepiisa on poetanud või veel kuhugi kahe kinnistu piirile ära kooleb. Ei, lihtsam ilmselt juba püss varna riputada ja koerale kõvem kett peale 1 okt. kaela , sest tee sa loomale need eraomandi asjad nüüd kõik selgeks ,ei tema vahet tee.

Sa ära näe vaeva selle mõtlemisega, hakkad iga aasta hektari pealt maksma x summat, vahet pole kus looma lased!

[Ain Aavik]

Asi on rahahunniku suuruses ja Suurte Omanike tahtes, mis peale Pärnu lehe saamist siia üles rippuma saab pandud, et on edaspidi selge, kes neid asju määrab ja kuidas määrab ning mis on aluseks. Kui pilt pole veelgi selge, siis tuleb see enda jaoks selgeks teha, kus poolt tuul puhub selle seaduse juurutamisel ja vägisi sisse surumisel üle väikeste maa ja metsaomanike nende arvamustega mitte arvestades.

[Ats]

........Vastikud Rootslased......muudkui peremehetsevad.....

[ürgmees]

Ei saa mina sellest rootslase matemaatikast aru. 42000 euri jagan 48 inimpäevaga saan 875 euri päevas. Mis loomi siin lastakse? Väikeuluki puhul 15000 jagan 36 saan 416,66 euri ehk veidi üle 6500 vana raha päevas. Oleks teadnud, et need rebased ja kährikud on rootslastele nii maitsvad oleks ammu teinud püsiühenduse Rootsi ja Eesti vahele.

[Motorist]

Ei hakka muudmoodi seda uut projekti rohkem kommima, kui et eelmises projektijuras suuri käärimisi tekitanud probleemid on nüüd natuke rohkem ära peidetud...sisu jääb ikkagi samaks. Anname suurmaaomanikele, mis neile kuulub, ehk siis raha ja võimu....
Aga kui tõsiselt, on töös olev projekt siiski suts rohkem kompromiss erinevate osapoolte vahel, kui eelmine. Samas sisaldab suuri auke, mis vist meelega sinna jäetud...lõbusaim neist väikeuluki jahi korraldamise õigus on maaomanikul, märkimata seejuures, kas tal peab olema selleks jahitunnistus...edasi talle väikeuluki loa andmisest keeldumise korral karistatakse rahatrahviga...ja mitte väikesega. Seega pannakse kohalik jahiorganisatsioon sundviskesse...et mitte trahvi saada tuleb anda igale maaoamnikust nõudlejale (olenemata tema jahimeheks olemise staatusest) väikeuluki luba, mida omakorda on võimalik ju suvalisele jahitunnistust omavale iskikule edasi anda (maaomanik korraldab omal maal väikeuluki jahti)...saamegi kohaliku jahiseltsi jahimaal ringi liikuvad tundmatud mehed püssiga, kes maaoamniku väikeuluki loa varjus lõbusalt muud jahti peavad....
Kui saaks selles uues projektis olevad augud kinni kortsida, siis jääks vist ainult üks suur probleem lahendada...oodatud või ootamata ootused maaoamnikel üleöö rikkaks saada

[SUPS]

Näed siis ei ole Swenson mitte rumal mees. Tuli siia ostis maakate käest metsa kokku ,lõikas metsa maha ,lõikas võsa ka maha ..... soo, kas tõesti rohkem ei olegi midagi võtta ja keegi ei taha seda kände ja vaarikavarsi täis laga tagasi ka osta ,mnjah..... oot aga seal ju need püssidega maakad jalutavad aegajalt ringi....need võiks ju kümnist maksta niikaua kui kunagi sinna midagi asemele kasvab. Aaa ,et kohalikud seadused ei võimalda seda ,oot oot mis erakond see seda riigikest juhib, peab neid ilmselt valimisvõitluse ajal vähe toetama Kas tõesti ongi asi nii lihtne?

[unt]

. . . Aga kui tõsiselt, on töös olev projekt siiski suts rohkem kompromiss erinevate osapoolte vahel, kui eelmine. Samas sisaldab suuri auke, mis vist meelega sinna jäetud...lõbusaim neist väikeuluki jahi korraldamise õigus on maaomanikul, märkimata seejuures, kas tal peab olema selleks jahitunnistus...edasi talle väikeuluki loa andmisest keeldumise korral karistatakse rahatrahviga...ja mitte väikesega. Seega pannakse kohalik jahiorganisatsioon sundviskesse...et mitte trahvi saada tuleb anda igale maaoamnikust nõudlejale (olenemata tema jahimeheks olemise staatusest) väikeuluki luba, mida omakorda on võimalik ju suvalisele jahitunnistust omavale iskikule edasi anda (maaomanik korraldab omal maal väikeuluki jahti)...saamegi kohaliku jahiseltsi jahimaal ringi liikuvad tundmatud mehed püssiga, kes maaoamniku väikeuluki loa varjus lõbusalt muud jahti peavad....
. . .

Korrektsuse huvides: maaomanikule jäetakse jahi korraldamise õigus ja jahitunnistusega maaomanikule ka jahipidamise õigus väikeulukile. Jahti korraldada saab ka praeguse seaduse alusel jahitunnistust mitte omav isik, näiteks jur. isik XXX jahiselts. Seega - vastuolu puudub. Nüüd edasi - ulukiküttimise luba on nimeline. Seega - maaomanik ei saa temale väljastatud ulukiküttimise luba edasi anda, sest selle peal on tema enda nimi ja mittejahimehest maaomanik, olenemata nimelisest jahiloast, ei saa ka ise küttida, sest tal puudub selleks õigus - jahipidamise õigus (jahitunnistus).

Ka praegune JS ei keela väljastada ulukiküttimise luba mittejahimehe nimele. Aga see mittejahimees võib suuruluki puhul enda nimel oleva jahiloaga korraldada näiteks ühisjahi, kus jahijuhatajaks on vastavate volitustega tegelane ja tema ise näiteks hoopis ajumees. Tõsi - väikeuluki puhul see praegu nii ei saa olla. Aga eelnõud pole nii sügavuti uurinud, et kas selle "valgusel" saab ka ühe väikeuluki loa olemasolul korraldada ühisjahti väikeulukitele?! Ei tea . . . Ja ei saagi vist enne täpselt teada kui seadus vastu võetud on
Aga ühte ma ütlen küll - see, et kits ja siga praegast jäätakse suurulukiteks, sellega saan mina ja teised väikemaa omanikud, keda me siin oma jutuga koguaeg oleme püüdnud ikka suurmaaomanike eest kaitsta, tegelikult "täiega pasunasse". Ja ma ei ütleks just, et mul kahju poleks

[Motorist]

Unt seadusprojekt ei ütle poole sõnagagi, et väikeuluki loa väljaandmine saab toimuda vaid jahimehest maaomanikule. Maaomanik saab nõuda kelle tahes nime kandmist endale väljastatavale jahiloale endale kõrvale või enda asemel seaduseelnõu projekti kohaselt ja katsu sa seda keelata...see on point. Ka täna ei ole ju mitme nimega suuruluki loa väljastamine keelatud vaid tavapärane praktika. Miks ei võiks see üle kanduda ka väikeuluki loale...seadusprojekt seda ei piiraks
Ma ei tea, miks sind häirib, et siga ja kits ei ole kantud väikeuluki loetellu.
Ja ei saa aru, kust sinu naiivsus tuleb selles osas ...sorry kui solvud Kui eesti mastaabis on nüüd juba 100 000 maaomanikku ...siis kõigile anda sinu soovi kohaselt sea või kitse laskmise luba omal maal (väikeuluk ), on ju ikke palju tahta küll...niipalju ikke neid elukaid meite maal ei ela. Ja kuidas sa siis ütled, et üks saab loa ja teine ei saa
Kas sa kujuta nüüd ette olukorda, et iga maaomanik (Kasvõi jahimees) võiks omal maal piiramatult kitse ja siga , kui väikeulukit küttida...mis sellest välja tuleks???
Ja kõik jahimehed maaoamnikud ei pruugi sinusugused jätkusuutlikuselt mõtlevad olla...
Nii, et jätame ikke sea ja kitse suurulukiks...muidu ju võiks vahest kaalu järgi ka hirve ja põdra vasika väikeulukiks tembeldada....suure seaga nad samas kaalus ju, vahets ehk väiksemadki

[kraavik]

Väikelukuloale ja ka suurulukiloale tohib eelnõu kohaselt kanda kuni kolm kasutajat. Igal juhul on selge see, et maaomanikule antav väikelukuluba pole kuidagi seotud maaomaniku jahipidamisõigusega ja nende lubadega võib iga maaomanik hakata vabalt kauplema. Ainus, mida saab jahipiirkonna kasutaja luba maaomanikule väljastades teha, on piirata selle loa kehtivusaega (juhul kui loa saaja pole maaomanik ise), mis peab aga olema minimaalselt 10 päeva pikk. Saab see kümme päeva läbi, taotleb maaomanik uuesti samale isikule luba ja jahiseltsil pole õigust loa andmisest keelduda.
Ma ennist eksisin, kui arvasin, et eelnõu kohaselt saabki väikeulukijaht olema vaid maaomaniku õigus. Päris nii see pole. Väikeulukijahti tohivad pidada ka teised jahipiirkonna kasutaja poolt loa saanud isikud, kui maaomanik ei ole seadnud mingeid lisatingimusi. Omal kinnistul määrab kütitavate väikeulukite arvu maaomanik. Et siis võib tekkida olukord, kus väikeuluki lubadega äritsev maaomanik on huvitatud, et tema maal jookseks ringi ja lendaks võimalikult palju rebaiseid, kähre, kopraid, kajakaid ja jänkusid

[Ain Aavik]

Sõbrad, asjatu on arutelu igasuguse uluki koha pealt, kui meitel siin riigis hakkab seadus kehtima sellisel esitatud kujul.
Nüüd ma saan aru, miks erakad taotlesid sea ja kitse väikeulukiks määramise. Ju vist ikka selleks, et Suurte Omanike jahimüügist iks ivake kohalikule kahh jääks.
Ju nad teavad sellest jahipiirkondade ülevõtmise-äriks keeramise kavast, mis Suurtel Omanikel kavas on. Kui igasugu Landlordi klubi sarnased olesklejad jahti nautima hakkavad, õigemini tulu sellest ''ärist'', mis oskuslikult ää kanditakse maksuvabalt ja nendega on ühinenud igasugu Jagudid ning muud swenssonid ja väljamaalased, siis jääb neist järgi vaid puhas plats nagu Lääne-Virumaa uutes jahipiirkondades (isegi siile enam pole!?)
Mets on ju Suurtel Omanikel enamjaolt rahaks tehtud koos võsaga nagu siin eespool keegi mainis.
Ühinen siinjuures Kakukesega, kui on mulje, et enam sitemaks minna ei saa - siis Murphy seaduse järgi - saab küll ja kuidas veel.
Huvitav, kuidas läks ''meie esindajatel'' kokkulepete istungil keskkonnaministri juures, mida tegelikult saatis salastatus ... hea et ilmus keskkonnaministeeriumi kirjade rubriigis ja tänu Ivarile ka siia foorumisse sattus.

Ma tean, et Hegne Lump loeb ja jälgib seda foorumit suure hoolega !!!
Sellepärast ka ikka veel loodan, et ''jahinduslike huvide esindajandajana'' avaldab Hegne ka info keskonnaministri juures toimunu kohta avalikkusele koheselt EJS-i kodulehel, nagu selleks volitatud esindajale ametikohane on !!!
Seda selle pärast, et antud teema puudutab tervet riigi jahikorraldust nüüd ja edaspidi.
Milleks muidu meitel need ''esindajad'' seal käisid.
Sellise teguviisiga ehk siis info kohese ja varjamatu avaldamisega lõpeks ära ka igasugu ''esindajate'' meite selja taga susserdamine ja salatsemine.
Palun mitte seda viimast ütelust pahaks panna, sest info liikumise ja kuude pikkuse hilinemise tõttu on see reaalsus, et asju aetakse tegelikkuses hoopis teisiti, kui meile ette söödetakse.

EJS Kuristiku tänavas - teie järgmine samm palun.