http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/ma ... d=56848570http://www.eramets.ee/online-pressikonverentsOnline pressikonverents
Tere tulemast Eesti Erametsaliidu pressikonverentsile!
Pressikonverentsil annavad EEML esindajad teada otsusest 1.-30. septembrini kavandatud jahi keelamise hoiatusaktsiooni toimumise kohta ja vastavad ajakirjanike küsimustele jahiseaduse muutmise teemal.
Praeguseks aktsiooniga liitunud 174 047 ha maade omanikud leiavad, et tänane jahipidamise süsteem riivab omanike põhiseaduslikke õigusi ja on ohuks säästlikule metsamajandusele.
Läbirääkimised uue jahiseaduse ettevalmistamiseks on murdepunktis. Maaomanikel ja jahindusorganisatsioonidel on aga jätkuvalt erinev käsitlus euroopalikust jahindusest.
EEML otsustab hoiatusaktsiooni toimumise 31.08. jahiseaduse muutmise läbirääkimiste tulemuste põhjal ja annab oma otsusest teada samal päeval toimuval pressikonverentsil.
Online-pressikonverentsil osalemiseks palume registreeruda aadressil
http://www.eramets.ee/online-pressikonverents.
Oma küsimused palume saata kuni teisipäeva, 30.08. kella 19.00-ks aadressile
http://www.eramets.ee/online-pressikonverents-kusimus.
Kolmapäeval, 31. 08. kell 13.15 – 14.15 vastavad ajakirjanikele EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa ja EEML tegevjuht Ants Varblane.
Küsimusi-vastuseid saab pressikonverentsi toimumise ajal ja järel vaadata erametsanduse infoportaalis aadressil
http://www.eramets.ee/online-pressikonverents.
Küsimustele, millele EEML esindajad pressikonverentsi aja jooksul vastata ei jõua, vastatakse e-kirja teel eraldi.
Võimalus intervjuudeks EEML esindajatega on kolmapäeval, 31. augustil kell 14.30 – 15.00 Eesti Erametsaliidu ruumides, (Mustamäe tee 50, III korrus).
Küsimused ja vastused:
Mida olete otsustanud: kas jaht tuleb või ei tule?
Hoiatusaktsiooni 01.septembril ei alustata, kuna tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud. Eesti Erametsaliit tänab kõiki aktsioonis osalenud maaomanikke.
Kas aktsiooni korraldamise mõte oli soov suruda jahiseadusesse enda jaoks soodsaid punkte?
Eesti Erametsaliidu eesmärk on jahiseaduse kaasajastamine ja põhiseadusega kooskõlla viimine. Aktsiooniga ei kutsutud liituma ainult metsaomanikke, vaid kõiki maaomanikke. Kaasatud olid ka põllumeeste organisatsioonid ETKL ja EPTKL ning Omanike Keskliit. Usume, et jahiseaduse uuendamine on kasulik nii maaomanikele kui ka jahimeestele ning tekib mõlemale poolele vastuvõetav olukord. Vastandamine ja hirmutamine on meeleheitlik katse tänast, õigusriigile mittesobivat jahikorraldust säilitada.
Kas metsaomanikud ei saa oma huve kaitsta teisiti kui jahi keelamisega?
Kehtiv jahiseadus on andnud maaomanikule ainult ühe võimaluse jahipidamist mõjutada – ja see on jahipidamise keelamine. Hoiatusaktsiooni väljakuulutamine on olnud äärmuslik abinõu, mis ei too kasu kellelegi. Meie tegelik eesmärk on olnud läbirääkimiste taasalustamine, sest jahimeeste esindusorganisatsioon on maaomanike huvisid pikka aega lihtsalt ignoreerinud.
Mis olid need eesmärgid ja mismoodi need on täidetud?
Eesmärk oli maaomanikele reaalse jahiõiguse saavutamine.
Saavutasime, et lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda.
Kas vastab tõele, et seadusemuudatuse tegelik põhjus on maaomanike soov saada jahimeestelt raha? Et kui maamaks on kõrge, siis tuleb leida kedagi, keda koorida?
Ei. Maaomanikel peab olema võimalus mõjutada jahinduslikku tegevust omal maal. Maamaksuga ei ole jahiseaduse ümber toimuval arutelul mingit seost. Selles osas on maaomanikud ja jahimehed ühel meelel.
Kui palju te olete läbi rääkinud Jahimeeste Seltsiga ja nendega jahiseaduse muutmist arutanud?
Oleme seda teinud juba 10 aastat. Jahinduse arengukava hakkasime arutama 2006 ja viimase pooleteise aastase pausi lõpetas keskkonnaminister kaks nädalat tagasi.
Mis on praeguses jahikorralduses sellist, mis maaomanikke ei rahulda?
Jahipiirkonna kasutajad ei ole huvitatud maaomanikega kokkulepete sõlmimisest ja ulukikahjude korvamiseks puudub igasugune seaduslik mehhanism.
Kui palju inimesi on praegu aktsiooniga ühinenud?
Ühines enam kui 174 tuh ha omanikud ja enam kui 12 tuh katastriüksust. Me ei avalikusta nimekirju, kuna ei soovi kohalikul tasandil konfliktide tekkimist.
Jahimehed on väitnud, et metsaomanike soovitud muudatused teeksid jahiseltside tegevuse nii kalliks, et jaht jääks ainult rikaste ja välismaalaste lõbuks.
Kindlasti on siin tegemist teadlikult levitatud hirmudega, millel puudub alus. Maaomanike õigus moodustada jahipiirkondi ei loo iseenesest mingit võimalust jahipidamise eest kõrget tasu võtta. Ka siin kehtivad turureeglid ehk pakkumise ja nõudluse vahekord – väga headel jahialadel võib suur nõudlus põhjustada hindade tõusu, keskpärastel aladel ja seal, kus maaomanikud on ise enamasti ka jahiseltsi liikmed, eeldatavalt arvestatavat hinnakorrektsiooni ei toimu, mõnes piirkonnas võib aga juhtuda ka vastupidine olukord – hakatakse ostma ulukiregulatsiooni teenust või võimaldatakse sellel eesmärgil tasuta jahiala kasutus.
Kus piirkonnas on teie väidetud reaalsed konfliktid?
Seal, kus jahipiirkonna kasutajad tegelevad tõsiselt jahiturismiga ja seejuures on unustatud suhelda nii kohalike jahimeeste kui maaomanikega.
Samuti seal, kus maata jahimehed on kohalikud maaomanikest jahimehed jahiseltsist välja tõrjunud.
Millistes maakondades oli rohkem aktsiooniga ühinenud maaomanikke?
Enam osalejaid oli Läänemaal, Harjumaal, Saaremaal, Hiiumaal, Viljandimaal , kuid osalejaid oli kõigist maakondadest.
Kui paljusid maaomanikke koondab Eesti Erametsaliit? Kas vastab tõele, et vaid 6%?
Meie 36 liikmesorganisatsiooni esindavad 1/3 aktiivsetest metsaomanikest.
Mis saab edasi, kui teie soovidega eelnõu koostamisel ikkagi teie arvates piisavalt ei arvestata? Kas on võimalik uus jahikeelu aktsioon?
Ennustamine on raske tegevus. Midagi ei ole välistatud. Enam loodame uue Jahinduse arengukava ( 2013 ja edasi ) koostamise käigust tekkivale arutelule.
Tuletame meelde õiguskantsleri sõnu, kes lubas jälgida seaduse menetlemise käiku ja teha omad järeldused pärast jahiseaduse eelnõu Riigikogus vastu võtmist
Kas teie arvates on uus jahiseadus selleks vahendiks, millega likvideeritakse konfliktid maaomaniku ja jahiturismi ettevõtte vahel? Kui pooled on omavahel juba varasemast konfliktis, siis kas te ei karda seda, et kokkuleppeid ei sõlmita vaatamata uuele seadusele ja maaomnaikul ei jää muud üle, kui keelata jaht omal kinnistul, milleks on tal õigus ka tänase seaduse kohaselt?
Uus jahiseadus annab rohkem võimalusi, kui vana. Kuid kes tahab kakelda, see leiab alati võimaluse.
ja läbi ta saigi
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Näiteks põdrajahikeeld maaomanike poolt juunis või siis parti ei tohi lasta juulis ja märtsis metskitse? 
Nohjah, tegemist on siiski perega, kes on paljude kohalikega konfliktis. Nende "probleemid" ei piirdu jahipidamisega, vaid hõlmavad kõike ümbritsevat. Kui ongi õnnetuseks juhuslik kokkupuude nendega, siis pole miskit muud teha, kui vabandada oma eksisteerimise pärast 
