Jahiseadus uues valguses

[Raff]

Ilmunud must-valgel Jahiseaduse eelnõu ja kahjude hüvitamise määruse eelnõu.
Paljudest asjadest ei saanud peale 4x lugemist veel aru ... aga :

Relvaseaduses ees selline muutus:
paragrahvi 20/1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 
„(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud spordi- või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.“;

[aadu kadakas]

Et kui sigade söödaplats on lasketiirus, siis võib summutit kasutada .

[Jahimees]

Ilmunud must-valgel Jahiseaduse eelnõu ja kahjude hüvitamise määruse eelnõu.
Paljudest asjadest ei saanud peale 4x lugemist veel aru ... aga :

Relvaseaduses ees selline muutus:
paragrahvi 20/1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 
„(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud spordi- või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.“;

Pane no mõni viide ka kust seda leiab. Niisama pasundada pole mõtet.

[rajaleidja]

Ilmunud must-valgel Jahiseaduse eelnõu ja kahjude hüvitamise määruse eelnõu.
Paljudest asjadest ei saanud peale 4x lugemist veel aru ... aga :

Ja millest sa täpsemalt aru ei saanud siis?

[Raff]

Head lugemist!

[Ax1600]

Suur trall oli. Tehti selgeks, et ei sobi. Mis siis nüüd sisus muutunud on? Järjepidevus pidi sihile viima. Ükskõik mis lolluse.

[Beretta]

Ostmiseks on vaja jahitulireva luba ja kasutada tohib jahil. Kogu lugu .... kui jätta need sportrelvad välja.

[Ain Aavik]

Vot ühest asjast ei saa aru ...

Kas meie riik on kodanikele kuuluv ühiskond ja omanike ühiskond (riik, kui selline ...)
Või on tegemist eraisikuga võrdsustatud suuromanike/määrajate jne ... pindalapõhise ühiskonnaga

See on nagu Hamletlik küsimus ... ''Olla või mitte olla ... ''

Ja lisaks veel selle ....

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=61625738

Teel kvaliteetsete seaduste poole
Kristen Michal, justiitsminister,Reformierakond
18. november 2011 11:40

Teel kvaliteetsete seaduste poole
.
Hea õigusloome põhimõtteid järgides hakkavad seadused edaspidi sündima aeglasemalt, eeldades suuremat ja avatumat arutelu nende sünni eel ja ümber.



Ehkki aastakokkuvõtteid on veel pisut ehk vara teha, paistab ometi, et üks selle aasta enim vaieldud seadusloome teemasid Maalehes on olnud uus jahiseadus.

Justiitsministeeriumi – nagu maaomaniku, jahimehe või üldisemalt kodaniku – pikaajalisem huvi on, et arutelu uute seaduste üle oleks põhjalik ja sellesse kaasataks kõik osalised.

Ainult sel viisil saab sündida seadus, mille põhimõtted on arusaadavad ning mida hakatakse üksmeeles ja probleemideta ka järgima.

Jahinduses on loomulik, et kuulatakse ära nii maaomanike kui jahimeeste ristuvad huvid, misjärel teeb keskkonnaministeerium õiglase valiku.

Enam sisulist analüüsi

Hea seadus eeldab esmalt seda, et mõistetakse, mida lahendama asutakse. On vaja analüüsida probleemi ümber toimuvat ja uurida inimeste ning organisatsioonide arvamusi, keda probleem ja selle eeldatavad lahendused vahetult mõjutavad.

Alles seejärel – kui on ilmnenud selge vajadus, mida tuleb möödapääsmatult just seadusega lahendada – tasub hakata tegema uut seadust. Mitte vastupidi: et lahendame kõik seadusega ja siis põhjendame, milleks seadust vaja oli.

Usun, et Eesti on jõudnud ajajärku, kus õigusloome tormi ja tungi ajad on seljataga. Oleme muutumas rahulikuks Põhjamaaks, kus tuleb senisest enam keskenduda kvaliteedile. See tähendab rohkem pühendumist analüüsile ja seadusloomele eelneva, aga ka järgneva arutelule.

Riigikogu eelmine koosseis võttis oma viimase otsusena vastu Eesti õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. See paneb paika viisi, kuidas edaspidi seadusi tehakse.

Esiteks on tähtis selgus. Õigusaktid tuleb koostada lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, arvestades eelkõige õigusakti eeldatavat sihtrühma. Muuseas, seaduste keelepruuki pole palunud lihtsustada mitte jahimehed ega maaomanikud, insenerid ega psühholoogid, vaid kohtunikud ja advokaadid ehk tippjuristid.

Kui seaduse koostaja ei suuda seaduse mõtet ja eesmärke inimestele arusaadavalt sõnastada, tuleb kriitiliselt küsida: mis on see küsimus, mida lahendatakse ja kas seda peab tegema just seadusega?

Kiirustades head ei sünni

Teine võtmeküsimus on huviliste kaasamine. Mida varem huvilised seadusloomesse kaasata, seda kergem on lihvida eriarvamusi ja jõuda konsensuslike lahendusteni. Vaidlus ei kuluta head ideed, küll aga viskab halvad ideed kiiresti laualt maha.

Ja lõpuks peab üks hea seadus olema ka mõjus. See eeldab, et mõjusid tuleb juba enne vastuvõtmist analüüsida. Et ei peaks tõdema: taheti parimat, aga välja kukkus nagu ikka.

[Ahto Kattai]

Esmapilgul on läbiv teema "jahimehe kohustused-karistused" .Mis silma jäi on reguleerimata ,kui jahikoer jahi käigus sattub naaberjahipiirkonda,et mis valemiga teda seal seaduslikult kätte saab? Väga peenelt tahetakse ka seadustada nn.tehistingimustes "jahipidamine".Et vet-toiduamet annab loa loomi pidada ja KKM annab MINISTRI otsustusel loa ,kus loomi pidada Üht teist võiks veel vaagida,näiteks valgusti kasutamine ja poolaotomaatidel neljase salve kasutamine.Aga need on minu nägemused!
Ps. Positiivne on see ,et 16-ist aastaselt saab jahitunnistuse ja selle eelnõu järgi võiks oletada,et ka relvaloa,aga see vist on tegelikult relvaseaduses teisiti sätestatud!? Seega tuleks vist see punkt vähe täpsemalt sõnastada.Isiklikult arvan ,et 16 aastat vanal kodanikul võiks küll olla jahil relva kasutamise õigus näiteks mingi taoline võimalus ,kui juhilubadegagi(täiskasvanu vastutusel).Väidan seda seepärast ,et näen tiirudes palju andekaid noori laskureid ja miks siis mitte ,kui oskused küünivad.

[aadu kadakas]

(5) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama jahiulukite tekitatud kahju, kui:
...
2) maaomanik ei teavitanud sõraliste ohustatud okaspuupuistust või põllumajanduskultuurist oma kinnisasjal ja rakendatavatest kaitseabinõudest vara kaitseks sõraliste eeldatava ründe vastu keskkonnaministri määratud korra kohaselt

Päris hea põhjus keeldumiseks. Lause iseenesest muidugi tore. Kuidas see teavitamine käib? Kui rajad okaspuukultuuri, ilmutad metsateatise kaudu Keskkonnaametile - siis kriteerium täidetud. Kuidas aga määratleda sõraliste ohtu ja kas tuleks kirjutada kuhugi a`la "olen täheldanud sõralisi piirkonnas, kes võivad sooritada ründe minu kultuurile"? Ministri määrus hakkab siis sätestama, et milliseid kaitseabinõusid peab kultuuride kaitseks rakendama?

[unt]

Seaduseelnõu vigu täis nagu siil okkaid!

Üks pisinäide - Mismoodi või kuidas mõista seda osa, milline peaks muutma relvaseadust?:
2) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, püstol või kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver. Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“;

. . . kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver.

See vist ikka mingi naljavariant seaduse eelnõust Või oskab keegi seletada?

[tädimaali]

Jahisaak on asendatud jahisaadusega (jahipidamine), kas ma eeldan õigesti - viibides looduses nt uluki naha, jala, sarve, tiiva või ka terve uluki või tema lihaga, ongi see juba jahipidamine? Või kui mitte, siis mismoodi tehakse kindlaks, millal ja kus/miks see uluk on surmatud (ma saan edasi nii aru, et ma pean suutma tõendada oma valduses oleva saaduse päritolu - kuidas see toimub?)?

Veel üks tähelepanek/küsimus, kuna tundub et uues ei ole selgem sõnastus, siis kas võib eeldada, et kuna rihmastatud jahikoer nö ei ole jahil, siis kui jahiseaduses räägitakse jahikoera õpetamisest, siis automaatselt käib see lahtise jahikoera kohta (rihmastatult õpeta kus ja kunas tahad)? Ja kõik saavad teoorias sellest ühtmoodi aru?

[Olgerd]

Seaduseelnõu vigu täis nagu siil okkaid!

Üks pisinäide - Mismoodi või kuidas mõista seda osa, milline peaks muutma relvaseadust?:
2) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, püstol või kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver. Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“;

. . . kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver.

See vist ikka mingi naljavariant seaduse eelnõust Või oskab keegi seletada?

Orginaalis ja vanematel revolveritel pole kaitseriivi, aga lugesin kuskilt, et uuematel Taurus ja S&W revolveritel pidi olema mingi nupp, mis lukustab mehhanismi. Aga vaevalt, et seda siin mõeldud on eks keegi targem oskab kommenteerida.

[draiwer]

Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“



Jahitunnistusele ei märgita kohe kindlasti laskekatse edukat sooritamist ja isik kes taotleb relvaluba on eksamil juba tõestanud oma oskust relvast tulistada ja ohutult käituda.Laskekatse tuleb mängu alles siis kui vaja tõestada kõlblikust jahile nii,et selline laskekatse nõue enne soetamisloa taotlemist on vale.Ja enne laskekatse sooritamist oleks nagu vaja relva mida tundma õppida ja millega harjutada.

[Olgerd]

Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“



Jahitunnistusele ei märgita kohe kindlasti laskekatse edukat sooritamist ja isik kes taotleb relvaluba on eksamil juba tõestanud oma oskust relvast tulistada ja ohutult käituda.Laskekatse tuleb mängu alles siis kui vaja tõestada kõlblikust jahile nii,et selline laskekatse nõue enne soetamisloa taotlemist on vale.Ja enne laskekatse sooritamist oleks nagu vaja relva mida tundma õppida ja millega harjutada.

Ma arvan, et siin on äkki mõeldud seda taldrikute kõmmutamist, mida peab sooritama jahitunnistuse saamiseks lisaks kirjalikule eksamile. Või noh muud seletust ei oska pakkuda, kuigi enda jahitunnistusele küll sellist asja kantud pole. Lisaks minu teada jahitunnistust ei väljastatagi, kui see tegemata või sellest läbikukkunud oled. Kas on mõni tark kah siin, kes oskab sellised punktid lahti seletada nii nagu nad on?