kraavik kirjutas:Piiranguid on peamiselt kaks: esiteks see, et iga kord, kui jahikoera lõa otsast vabastan, pean avama jahiloa, aga teadupärast ei ole olemas üle-eestilist jahiluba (ning kõigi eesti jahiseltside liikmemaksu ei jõua maksta), seega territoriaalne probleem. Teiseks, kui sa hagija omanikuna vaatad neid jahiaegu, millal on lubatud jaht jahikoeraga (loe= tema lõaotsast vabastamine), siis näed isegi, et seda aega pole just palju. Mulle meeldib ka matkata, üleüldse looduses viibida, ja kui ma olen oma koera kuulekuses täiesti kindel, siis jahikoerapassi olemasolul ei saa ma näiteks suvel (või kui viibin mitte omal jahimaal) oma koera paelaotsast vabastada. Need ongi need piirangud.
Jah, hagijaga on lubatud aastas jahil käia viis kuud, mis on minu arvates täiesti piisav, kuna ta on mõeldud ikka lumega töötamiseks. Aga need piirangud on ju ka loomade/lindude kaitseks. Kevad-suvel on maas pesitsevatel lindudel munad ja ka jänestel on pojad, oled sa kindel, et su koer läheb neist lihtsalt mööda ja ei hammusta mõnda neist? Omanik ei pruugi seda märgatagi, kui koer tast mõnikümmend meetrit eemal tiirutab. Minu arvates on need piirangud ikkagist asja eest. Ning matkamisest rääkides, siis ka mina käin suhteliselt palju looduses, aga ma käin RMK ja kaitsealade matkaradadel ja ausalt öeldes, mulle ei meeldiks seal kohtuda võõra vabalt jooksva koeraga, sest mine tea...
kraavik kirjutas:Väide, et ilma jahikoerapassita ei tohi looma üldse vabaks lasta, kehtib ainult riigimetsas. Mujal võin mittejahikoera jalutada kus tahan, kui just kinnistu omanik pole seda keelanud või KOV eeskirjadega reguleerinud.
Siin sa natuke eksid, metsaseadus ütleb: § 35. Metsakasutusõiguse kitsendused
(1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
1) viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides;
3) liikuda metsas lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil;
kraavik kirjutas:Loomulikult pole .....
Verejälge saab ka rihma otsas ajada.
Saab küll, aga siis seda verejälge saad sa ajada ainult katsetel ja mitte metsas jahil olles, sest kui trehvavad inspektorid samal ajal metsa, siis pead ju hakkama neile tõestama, et ei aja verejälge vaid jalutad koeraga.
Ma ei mõtle midagi halba oma kirjutatuga, kuid lihtsalt imelik tundub soov kasutada koera jahil ja mitte täita eeskirju ja seadusi. Kõige lihtsam oleks ju teha koerale jahikoerapass, kanda seda jahil kaasas ja matkama minnes jätta see koju ning seal inspektoreid kohates öelda, et tegu on pitsuga. Kuigi vaevalt sa erametsas KKI inspektoreid kohtad.
