Suured hundid - ei või olla?

[walker_metsas]

Tere

Otsisin mingi alateemat kuhu saaks pilte ja sellega seoses küsimust esitada aga ei leidnud, panen siis siia ...

HUNDID?

Ise olen neid näinud suur haruldus, Nägin kauge maa pealt ja binoklist oli näha 4-5 pealist karja, üks isend oli siiski väga suur loom. Oli veidi teist tooni. Kuna ise jahimees ei ole ja hunte visuaalselt kaugelt vaadelnud ei ole, siis ei osanud suurust hinnata. Kuid olen üsna head aastad koertega tegelenud ja on olnud ka peres suuri koeri (berhandiin jne.) ning kui koerad kaugel põllul oskan välisel vaatluses omasid alati eristada jms. Tahan öelda, et ma nägin tol ajal (aastaid tagasi) ikka kole suurt looma, pakun 15-30 cm teistest turja kõrgusega üle.

Kui suured on Eestis tabatud suurimad hundid, kas keegi oskab öelda.

Et teema veidi põnevam oleks, panen siia ka mõningaid välismaiseid viiteid või pilte.

Tänud vastuste eest ...

MM.

[walker_metsas]

Seal on paar head pilti. See sait ei paista küll silma hundisõbralikkuse poolest aga ometi on sealt üht teist lugeda, mida ei oleks ka veidrus kõike pimesi eitada.



Alguses pidasin seda fotod nö. PhotoShopiks aga siis sai nähtud originaal kaadreid, võtab sõnatuks.








Uploaded with ImageShack.us
Viimane pilt aga on siin, pärineb ühelt jahiblogilehelt kus palju häid lugusid üleval. Pilt ise suurena siin.

[Üllar Tamm]

Päris ilusad loomad. Meile kuluks ära paar pesakonda selliseid, eriti paikadesse, kus metsanotsud maaomanikele liiga teevad Pakun, et mõne kuuga oleks metsas kord majas ja inimesed püsiks ka toas lukkude ja riivide taga

[Joosep Käba]

Ilmselt teab teemaalgataja, et need on teist "rassi" hundid kui meitel. Lisaks hundi verele voolab nende soontes omajagu koioti ja koera verd. Sellepärast ka suuruste ja värvuste väga suur varieeruvus.

[jagwelt]

Päris ilusad loomad. Meile kuluks ära paar pesakonda selliseid, eriti paikadesse, kus metsanotsud maaomanikele liiga teevad Pakun, et mõne kuuga oleks metsas kord majas ja inimesed püsiks ka toas lukkude ja riivide taga

Noh siukseid elukaid ei pea vist ükski lukk ega riiv.

[Tormis]

Hundid ei ole suured vaid mehed väikesed

[smtasku]

Ma arvan, et üks tädike küll sellist looma nii mängeldes süles ei hoiaks.

[kirp]

Jutud juttudeks. Mõni teadjam ulukibioloog võiks kommenteerida. Palju kaaluvad, kui pikad on, kas on tegemist mingi kindla alaliigiga või juhuslike siin-seal tekkinud mutatsioonidega. Kas on käitumiselt agressiivsemad või muidu domineerivamad (hulk võib tõusta), kas levivad kiirelt jne.? Koiotiga segunemine ei peaks küll loomi tohutult suuremaks tegema, samas aretus koeratõugude osas näitab, et suunatud valikuga saab ühe sama liigi väga suureks või väga väikeseks muuta. Juba meie tavaline hunt on võimas ja tänu jumalale (või siiski meile jahimeestele?) ei ründa arutult inimesi. Olen kunagi kaukaaslast pidanud ja tean, mis vähegi suurem murdja loom võib teha. Pimedas ja ootamatult rünnates ei ole ka täiskasvanud mehel erilisi lootusi.

[Pauli]

Pildid tunduvad tehtud olevat Kanadas ja/või Alaskal. Sealsed hundid on tõesti kõvasti suuremad kui meie omad. Teine alamliik kui ma õigesti mäletan, polaarhundiks kutsutakse. Koioti ega koeraga pole seal miskit pistmist. Pealegi koiotiga segunemine peaks pigem kehamõõtmeid ju vähendama.

Aga teine asi, on see, et kõik need pildid on petlikud: esimesel on mees ennast põlvist lõnksu lasknud, lisaks on pilt kuidagi imelik - tausta ja objekti üleminek maru kontrastne - viitab votusoppimisele. "Poodud" hundi pildil seisab meest loomast tükk maad tagapool - sihukese perspektiivikasutusega võib kähriku kah karusuuruseks zoomida. See tädiga pilt tundub kah tuunitud olema - tädi kehaasend ei taha hästi tema kätega klappida. Ainus usutav pilt on see, kus wintercamos vennike hunti hoiab, aga too hunt on võrreldes inimesega ka pisem kui teistel piltidel. Muidugi võib olla, et kõik pildid on ausad modimata ja kui järgi mõelda, siis ega osad koeratöud väiksemad küll ei ole.

[rajaleidja]

youtube`s omajagu videosi sellistest suurtest Alaska ja Kanada huntidest.

[Joosep Käba]

Koioti ega koeraga pole seal miskit pistmist. Pealegi koiotiga segunemine peaks pigem kehamõõtmeid ju vähendama.

NG oli miski film kus rääkis hunti de levimisest ameerikamaa mandril. Põhjapoolsetel ameerikamaa ja kanada nn halli hundi liigl on kõigil koera verd sees. Mitte et seda verd praegu siss satuks vaid see toimus tüki aega tagasi leviku käigus. Sellega ka põhjendatakse sealse alamliigi suurt värvuse varieerumist, mida meie pool ei ole.
Lisaks on sattund osadele sisse ka koioti verd just leviku käigus, mis vähendavat inimpelglikkust.

[Pauli]

Vaat kus, aga too millest sa räägid, peaks hoopis kolmas alamliik olema. Levinud siis põhiliselt kaljumägedes. Ja nood mustad ja muuvärvilised vist ei olnud meie omadest suuremad ühti.

Vaatasin korra erinevate alamliikide jaotust ja muud ei oska kosta, kui et assa nuga. Koos koera ja dingoga eristatakse kokku kuni 39 alamliiki, kusjuures juba ainuüksi Põhja-Ameerikas on neid ca 20, osa küll praeguseks välja surnud.
Muidugi selle koeraverega on kah segased lood - koera kodustamine toimus arvatavasti paralleelselt paljudes erinevates kohtades, mis tähendab, et koera eristamine hundi ühe konkretse alamliigina on väga kahtlane. Mis omakorda võib tähendada, et mitte Põhja-Ameerika huntidel pole koeraverd sees vaid vastupidi. Ühesõnaga pudru ja kapsad.
Mis ma oma jutuga nüüd öelda tahtsin? Tont seda teab.

[Olgerd]

Nii palju, kui ma neid dokusid vaadanud olen NG pealt või NGW pealt, siis üldiselt mingid põdrad, karud jms tunduvad kõik suuremad olevat kuskil Alaskal ja Siberis. Kui kaaludest juttu tehakse, siis Eesti keskmised kaalud jäävad küll sealsetele alla.
Mingi doku oli koiottidest, siis seal rääkis, et teatud piirkonnas on koiottide ja hundi ristandeid päris palju, aga pidid olema natuke suuremad kui tavalised koiotid samas väiksemad kui hundid. Sellised loomad väga risti ette ei löönud, kui paaris olid ja inimesed valelajal vahel kohas olid.

[Ahto Kattai]

Mosse esimese jutuga täitsa nõus ,kindlasti on tegu tehnilise silma pettega.Ütlen seda seepärast ,et on endastki ühisjahis lastud põrsa taustal asjatundja poolt tehtud pilt ,kus see mõnekümne kilone põrsas tundub vähemalt 150 -ne kilose kuldina Telekast olen näinud ka neid igat värvi Yelestõuni hunte ja minumeelest olid need küll sama kasvu meie hundiga v kogunim kiduramad.Eks neid meie metsade hunte on nähtud piisavalt ,mälu järgi on suurimad kaalunud sinna 60 kg kanti.Täpselt ei mäleta kas mõni päris 60 on välja venitanud(aga siiski usun ,et on) seda ,et 57 kg on kaalunud tean kindlasti.Paari kolme aasased kaaluvad sina 40-50 kg kanti ,sama aastakäigu emased kindlasti üsna mitu kilo isastest vähem.Sama aasta kutsikad (siis alla aasta) kuskil 25-30 kg kanti.

[aadu kadakas]

Mati Kaal Pääsukese-sarja "Hundis" (1983) kirjutab:
"Paarikümne ... täpselt kaalutud kriimsilma kehakaalud mahuvad 35 ja 45 kg vahele, ent on teada ka mõned väga suured loomad. Nii on L. Mätingu (1965) andmeil Jankovitši poolt Loksa lähedal tabatud 82 kg raskune isahunt. 1979. aastal laskis J. Kits Aruküla kandis 74 kg, 1980. aastal V. Vellend Habaja mail 67 kg ja 1981. aastal A. Leismann Saidas 69 kg kaalunud vana isahundi."