vibud
Ei ole need plokkvibud sugugi nii imelised ,et 50-60 kg tõmbejõud 15kg-seks läheb. Algul tuleb ikka oma 25-30cm täisvõimsust venitada ,enne kui plokk üle võlli läheb. Sihtida on muidugi temaga kergem. Need pikkvibud, mida kasutavad enamus Jägermeister võistlussarjast osavõtjad on lapsemäng. Mis puudutab oma harjutusrada metsas,siis see peaks olema piiratud territoorium, nagu see on teistes maades.Jahivibud on võrdlemisi tugevad,nii et iga mees seda pingule ei jõua venitada.Samuti on nooled tunduvalt jämedamad ja raskemad, et salvestada endasse seda jõudu mida vibu annab.
seda jah, et jahivibud on tugevamad ja nooled ka teistsusgused. aga egas neid ei müüdagi eestis. siis tuleks väljamaalt tuua. ise tean üht kes on plokkiga lasknud edukalt parte, jäneseid ja kitsi, aga ta muidu ka jahimees, nii et on need loomad kandnud ikka püssiga lastud loomadena nimekirja.
beliving that the bow has soul
Kakuke ütles, et jätab jahipidamise maha seadusekuuleka inimesena kui riigiorganid nii otsustavad. Mina küll ei tea, kas nii lihtsalt nõustuksin. Miks peaksin ma üldse kellelegi kuulekas olema, kes ei teeni minu huve, vaid jätab need arvestamata. Ma pole kellelegi andnud mingit kuulekusevannet.
Riik ei ole loodud meid valitsema, vaid riigistruktuurid on loodud teenima meid, kodanikke. Kui jahimeeste õigused kellegi teise huvides maha salatakse, on mul põhjust kahelda, kas riik oma funktsioone meie suhtes täidab- keelamiseks peab siis ikka tõsine põhjus olema, et seda aktsepteerida. Riik peab teenima maad ja rahvast, mitte vastupidi. Vene riik keelas tsaariajal koolides vene keeles rääkimise, kas seadusekuulekate kodanikena pidid meie vanaisad seda seadust alati täitma. Mõisnike ajal oli talupoegadel igasugune jahipidamine keelatud- mis õigusega keelas selleaegne riik jahipidamise maa põliselanikel? Kelle huvides? Kui nüüd keelatakse jaht mingi huvigrupi (rohelised, töösturid, kes iganes) huvides või Euroopa Liidu survel, mis õigusega nad seda teevad ja kelle huve kaitsevad? Kas lõivumaksmine rohelistele kui potentsiaalsetele võimuparteidele Euroopas ja Brüsselis poliitikute võimu kindlustamiseks on meie huve teeniv?
Maa, jahiulukid, kalad, maavarad jne. on maarahva (põlisrahva)ühisomand, põliste traditsioonide järgi reguleerivad nende kasutamist üldse kihelkonnad, isegi mitte riik tsentraalselt. Seepärast ei poolda haldusriigi poole liikumist, et kõik otsustamise ja käskimise keelud lähevad **** teab kuhu, ja meie neid protsesse enam reaalselt ei kontrolli, olgu siis demokraatlikult või mitte. Ja kui me neid protsesse kodanikena kontrollida ei saa, ei saa ju mingist demokraatiast rääkidagi, siis sean kahtluse alla ka seaduskuulekuse, minus hakkab igatahes midagi mässama ja mul on vist selleks õigus.
Kui võetaks vastu seadus, et mind tuleb üldse enamuse huvides maha tappa, kas mul pole siis õigust protsessida. (demokraatias ju vähemus allub enamusele).
Eksisteerivad ka põlisrahva õigused (need on ÜRO-s kirjas), ja põlisrahvas me oleme omal maal. Need õigused on küllalt suured, näiteks ei saa ilma meie otsuseta ühtki maavara kaevandada. Need õigused on veel realiseerimata ja põlisrahva ühendused loomata. Kui tuleb olukord, kus maarahvas enam ei oma enamust riigikogus ja seadused hakkavad tulema meile vaenulikud ja meie huve mitte arvestavad, on võimalik end kaitsta ka teistmoodi.
Kui suund läheb näiteks jahipidamise keelustamise poole, siis peavad jahimehed selles protsessis algusest lõpuni osalema ja ise mingitele otsustele jõudma. Aga siis tuleb kaaluda ka alternatiivvariante, kas näiteks puidutööstuse kasumit ollakse nõus vähendama, et loomade elukeskkond säiluks- muidu ei võta nagu protsessi tõsiselt. Kui ei, siis ilmselt puudub ka jahimeestel hea tahe ja mõistmine seadusekuulekate kodanikena.
Riik ei ole loodud meid valitsema, vaid riigistruktuurid on loodud teenima meid, kodanikke. Kui jahimeeste õigused kellegi teise huvides maha salatakse, on mul põhjust kahelda, kas riik oma funktsioone meie suhtes täidab- keelamiseks peab siis ikka tõsine põhjus olema, et seda aktsepteerida. Riik peab teenima maad ja rahvast, mitte vastupidi. Vene riik keelas tsaariajal koolides vene keeles rääkimise, kas seadusekuulekate kodanikena pidid meie vanaisad seda seadust alati täitma. Mõisnike ajal oli talupoegadel igasugune jahipidamine keelatud- mis õigusega keelas selleaegne riik jahipidamise maa põliselanikel? Kelle huvides? Kui nüüd keelatakse jaht mingi huvigrupi (rohelised, töösturid, kes iganes) huvides või Euroopa Liidu survel, mis õigusega nad seda teevad ja kelle huve kaitsevad? Kas lõivumaksmine rohelistele kui potentsiaalsetele võimuparteidele Euroopas ja Brüsselis poliitikute võimu kindlustamiseks on meie huve teeniv?
Maa, jahiulukid, kalad, maavarad jne. on maarahva (põlisrahva)ühisomand, põliste traditsioonide järgi reguleerivad nende kasutamist üldse kihelkonnad, isegi mitte riik tsentraalselt. Seepärast ei poolda haldusriigi poole liikumist, et kõik otsustamise ja käskimise keelud lähevad **** teab kuhu, ja meie neid protsesse enam reaalselt ei kontrolli, olgu siis demokraatlikult või mitte. Ja kui me neid protsesse kodanikena kontrollida ei saa, ei saa ju mingist demokraatiast rääkidagi, siis sean kahtluse alla ka seaduskuulekuse, minus hakkab igatahes midagi mässama ja mul on vist selleks õigus.
Kui võetaks vastu seadus, et mind tuleb üldse enamuse huvides maha tappa, kas mul pole siis õigust protsessida. (demokraatias ju vähemus allub enamusele).
Eksisteerivad ka põlisrahva õigused (need on ÜRO-s kirjas), ja põlisrahvas me oleme omal maal. Need õigused on küllalt suured, näiteks ei saa ilma meie otsuseta ühtki maavara kaevandada. Need õigused on veel realiseerimata ja põlisrahva ühendused loomata. Kui tuleb olukord, kus maarahvas enam ei oma enamust riigikogus ja seadused hakkavad tulema meile vaenulikud ja meie huve mitte arvestavad, on võimalik end kaitsta ka teistmoodi.
Kui suund läheb näiteks jahipidamise keelustamise poole, siis peavad jahimehed selles protsessis algusest lõpuni osalema ja ise mingitele otsustele jõudma. Aga siis tuleb kaaluda ka alternatiivvariante, kas näiteks puidutööstuse kasumit ollakse nõus vähendama, et loomade elukeskkond säiluks- muidu ei võta nagu protsessi tõsiselt. Kui ei, siis ilmselt puudub ka jahimeestel hea tahe ja mõistmine seadusekuulekate kodanikena.
Teder,
ma su õigusfilosoofiat toetan - inimesed hakkavad ainult neid seadusi täitma, milliseid nad õigeteks ja õiglasteks peavad. Kadunud paavstki olla öelnud, et sellise riigi seadusi, kes inimeste eest ei hooli, pole vaja täita.
Aga vibude juurde tagasi tulles - olen minagi arvamusel, et paugu puudumine on üks põhjus, miks seda asja ei taheta lubada. Sama summutiga. Soomes jälle vibu lubatud ja summuti kah lubatud, isegi soovitatav. Ja tahan siinkohal välja öelda, et sellise põhjuse pärast - riigil lihtsam kontrollida - ei tohi asju ära keelata. Kalapüügiseadust ju loodetavasti täidetakse ja täitmist ka kontrollitakse, kuigi pauku ei tee ei õige kalamees ega röövpüüdja. Seadku siis autodele ka süsteemid peale mis kõva paugu teevad, kui kiirus tõuseb üle 91 kmh. Ja kirjutagu Liikluseeskirja sisse, et "vaikse" vahendiga ei tohi sõita. Muidu ju raske rikkujaid korralikest eristada.
ma su õigusfilosoofiat toetan - inimesed hakkavad ainult neid seadusi täitma, milliseid nad õigeteks ja õiglasteks peavad. Kadunud paavstki olla öelnud, et sellise riigi seadusi, kes inimeste eest ei hooli, pole vaja täita.
Aga vibude juurde tagasi tulles - olen minagi arvamusel, et paugu puudumine on üks põhjus, miks seda asja ei taheta lubada. Sama summutiga. Soomes jälle vibu lubatud ja summuti kah lubatud, isegi soovitatav. Ja tahan siinkohal välja öelda, et sellise põhjuse pärast - riigil lihtsam kontrollida - ei tohi asju ära keelata. Kalapüügiseadust ju loodetavasti täidetakse ja täitmist ka kontrollitakse, kuigi pauku ei tee ei õige kalamees ega röövpüüdja. Seadku siis autodele ka süsteemid peale mis kõva paugu teevad, kui kiirus tõuseb üle 91 kmh. Ja kirjutagu Liikluseeskirja sisse, et "vaikse" vahendiga ei tohi sõita. Muidu ju raske rikkujaid korralikest eristada.
Igati nõus Tedre pika aruteluga sellel teemal.Eespool mainitule lisaks,et vibu ei kuulu lubatud jahipidamisvahendite hulka ja kui viibid jahimaal vibuga,siis loetakse see jahipidamiseks vibuga,sest vibu on heitrelv ja sa viibid jahimaal keelatud relvaga.
Plaanin isegi online poes vibud müüki tuua ja seda puhtalt sellel eesmärgil,et praegu just paras aeg harjutama hakata,kuniks seadused sinnamaani jõuavad,et jaht vibude ja ambudega seadusega lubadakse.Meil on olemas juba selle alane Eesti Maastikuvibu Liit ja palju selle ala harrastajaid.
Ja kui asi seadustatakse,siis antakse jahimehele ette ka laskenormid,mida ta peab täitma,et üldse heitrelvaga jahti pidama pääseda.Uskuge mind ega see pole niisama mütsiga löömine.Püssi lasta võib igaüks,aga vibu...
Plaanin isegi online poes vibud müüki tuua ja seda puhtalt sellel eesmärgil,et praegu just paras aeg harjutama hakata,kuniks seadused sinnamaani jõuavad,et jaht vibude ja ambudega seadusega lubadakse.Meil on olemas juba selle alane Eesti Maastikuvibu Liit ja palju selle ala harrastajaid.
Ja kui asi seadustatakse,siis antakse jahimehele ette ka laskenormid,mida ta peab täitma,et üldse heitrelvaga jahti pidama pääseda.Uskuge mind ega see pole niisama mütsiga löömine.Püssi lasta võib igaüks,aga vibu...
Plokkvibu tõmbetugevus.
Teeksin mõningad korrektuurid kommentaaridele, kus on esitatud plokkvibu tõmbetugevuseks 50-60 kg. Vibu tõmbetugevust ei mõõdeta algupäraselt mitte kilogrammides vaid naeltes (lbs). Usa-s ja teistes maades, kus on lubatud vibujaht, jahitaks suurulukeid 60+lbs (27,18 kg) vibudega. Seeriatootmises on üldiselt kõige suurema tõmbetugevusega vibudest 70 lbs vibud. Muidugi on võimalik eritellimusel saada suurema tõmbetugevusega vibusid (100-200 lbs), kuid selleks ei ole vajadust, sest noole algkiirus on juba 70 lbs vibudel ligikaudu 100 m/s, sõltuvalt vibunööri kaugusest vibust (Brace Height). See tähendab, et mida lähemal on vinnastamata vibu nöör vibust, seda kauem ta tõukab noolt ning noole vabanedes on selle algkiirus suurem. Siinjuures muutub aga vibu vigade suhtes andestamatuks. Sihtimise, päästmise, vibuhoidmise suhtes. Seega vibuga jahtija peab olema väga kogenud vibutaja.
Üldiselt peetakse vibu või ammuga kõige rohkem varitsusjahti ning lastakse liikumatut märki. Mina ei näe küll probleemi, miks ei võiks küttida vibuga, kui vastavad oskused on vibulaskuril olemas... need testitud ja jahti peetaks varitsusest.
Jään ootama aega, mil vibuküttimine legaliseeritakse, et liituda jahimeestega. Seni käin sõbra poolt legaalsel teel jahitud metslooma liha söömas ja lasen märki.
Üldiselt peetakse vibu või ammuga kõige rohkem varitsusjahti ning lastakse liikumatut märki. Mina ei näe küll probleemi, miks ei võiks küttida vibuga, kui vastavad oskused on vibulaskuril olemas... need testitud ja jahti peetaks varitsusest.
Jään ootama aega, mil vibuküttimine legaliseeritakse, et liituda jahimeestega. Seni käin sõbra poolt legaalsel teel jahitud metslooma liha söömas ja lasen märki.
Re: Plokkvibu tõmbetugevus.
stal kirjutas:Jään ootama aega, mil vibuküttimine legaliseeritakse, et liituda jahimeestega. Seni käin sõbra poolt legaalsel teel jahitud metslooma liha söömas ja lasen märki.
Tavaliselt liigub tehnoloogiline areng algelisemalt keerulisemale. Tehnoloogiate rakendamine liigub reeglina samas suunas. On küllaltki naiivne oodata, et tänapäeva Euroopa keskkonnaõiguslikus kontekstis lubatakse vibu jahipidamisvahendina kuskil täiendavalt kasutusele tuua. Seal, kus ta juba kasutusel on, on asi põhjendatud traditsioonide säilitamisena. Puuduvate vibujahitraditsioonidega õiguskordades sellist asja nagu vibujahi legaliseerimine ei juhtu.
BM
Re: Plokkvibu tõmbetugevus.
Tegelikult ei ole ka selles ootamises ja lootmises midagi halba, äkki kunagi siiski lubatakse. Muidugi see ei ole minu jaoks põhimõtteline küsimus, et tahan jahti pidada ainult vibuga. Täna öösel nägin näiteks unes, et arutati legaliseerimist ja otsustati siiski mitte lubada. Mina siis selle teate peale otsustasin hakata jahti pidama praegu lubatud varustusega, kehtivate seaduste järgi.
Ausõna selline uni oli. Eks ma nüüd ilmsi siis pean otsustama, kas jääda ootama või teha uni reaalsuseks.

stal kirjutas:Noh vot siis, isegi Leedus on lubatud. Huvitav, kui kaugeleulatuvad on siis Leedus vibuga jahipidamise traditsioonid? ...
Tõenäoliselt ulatuvad need EL-eelsesse üürikesse vabariikliku iseseisvuse aega (kuna minu jaoks teema piisavat tähtsust ei oma, siis üle kontrollida ei viitsi). EL-s on jahipidamisega nagu on (laiema avalikkuse silmis pigem neutraalsusest negatiivsuse poole kalduv suhtumine), sellele lähenetakse mitte noobli hobi aspektist (võimaldame inimestele võimalikult palju mooduseid jahipidamiseks), vaid keskkonnareguleerimise aspektist (hoiame, taastame ja reguleerime keskkonda ja ohjame ulukiasurkondi). Efektiivse keskkonnareguleerimise ja ulukiasurkondade ohjamise jaoks ei ole vaja arhaisme taaselustada, iseasi tõepoolest, kui need kuskil seni säilinud on varasemast ajast. Imporditud vibujahikultuur sellesse valemisse lihtsalt ei sobi.
NOOL vs KUUL on ka siin foorumis varem diskuteeritud. Ilmne on, et noole pooldajaid nagunii mingite argumentidega ümber ei veena (õigemini: mitte ümber ei veena, seda ju ei tahetagi, et nad oma legaalsest harrastusest loobuksid, vaid neid ei veena nende lootuste täitumatuses). Vibuliidul ei saa (minu tagasihoidlikul ebaprofessionaalsel hinnangul) eluilmas olema niivõrd palju lobby-jõudu, et ületada keskkonnaorganisatsioonide vastumõju vibujahi legaliseerimise läbisurumisel. Nnjah, millegipärast mina asetaksin panused selles küsimuses rohelistele - võiduvõimalused on kaugelt tõenäolisemad.
Päikest

BM