Laikad

[tony]

Sa Valaskalakene pajata veits oma koertest ka, et mismoodi reageerivad keelamisele, palju sul neid olnud-antud hetkel on, mitu aastat koertega tegeled jne.
See koer kes naabri last murrab tuleb magama panna ja kes lammaste kallale läheb...no malakat sellisele vaja.

[TRG]

Tavalises jahisituatsioonis(sea-,põdrajahis) ei ole nagu võimalustki koera ära kutsuda(oled lihtsalt nii kaugel,et koer ei kuulegi sind ja kui saad juurde,paneb loom minema ja koer ka kohe kettas,et "Ohohh läksime nüüd! " Sellises situatsioonis on kuulekus virk kaduma ).Mis koduloomadesse puutub,siis seal tuleb lihtsalt keelata ja kui sellest ei aita,tuleb vitsa anda .Samuti ei tohiks jahikoer inimeste vastu kuri olla (laika küll pole) .Minule tähendab koera kuulekus seda,et koer tuleb kutsumise peale kohale(kui pole siga,põtra ees ) ja annab ennast mitte-eduka masti järel kätte ,mitte ei hakka ära põgenema .

[MarekR]

Koer on noor ja esimesed loomad tema eest olid sead. Nugise komme tuli ikka teiste koertega kaasa. Jah, kindlasti on see enda tegemata töö, ei saa teisiti väita. Aga samas noorele koerale saab veel uusi trikke õpetada.

Valaskalakene, ma leian, et oma koera ei ole ma nüüd küll kuskil süüdistanud. Lihtsalt tahaks tema suhtumist veidike muuta. Ja kuulekusest..saan aru, et 110% peremehe sõna kuulev koer on ideaalne. Aga niipalju kui mina laikasid näinud, just vene-eurooplasi , siis tegemist on tarkade koertega, kes ühel hetkel kuulavad peremehe sõna, teisel hetkel tahavad oma nina püsti tõsta ja teha nägu, nagu ei kuuleks.

[honkomees]

...Kontrolli all koer lõpetab mistahes tegevuse, ka sellise mis tal adrenaliini lakke ajab, peremehe esimese keelamise peale....Enne kui kedagi koera eest laskma hakata, enne kui teda rihma otsast lahti lasta peab koer kontrolli all olema = lõpetab mistahes tegevuse peremehe keelu peale ja tuleb käsu peale juurde 110%. Vastasel juhul on koer ohtlik.

nii puusalt lastes on siis 99,99% meie jahikoertest selle definitsiooni järgi ohtlikud ja kontrolli alt väljas ... ja nendest ülejäänud 0,01% kuulekatest pole jahil tolku (vähemalt laikalaadsete kohta käivalt).

[jyri]

Enne kui kedagi koera eest laskma hakata, enne kui teda rihma otsast lahti lasta peab koer kontrolli all olema = lõpetab mistahes tegevuse peremehe keelu peale ja tuleb käsu peale juurde 110%. Vastasel juhul on koer ohtlik.

Väga õigesti räägid.Mul oli spanjel,keda suutsin vilega peatada kassi tagaajamise ajal.Hetkega istus, pööras pea minu suunas ja ootas uut käsklust.Linnukoeraga umbes sama lugu,sest kui selle eest lind lendu tõuseb on vaja koer käsklusega seisma jätta ja alles siis paugutada.
Ja just sellepärast on Sinu jutul mõtet LINNUKOERTE foorumis või teemas.
Vist olen tsiteerinud ühe laikaderaamatu autorit,kes väidab,et kui õpetada laikale lambakoera kuulekust siis see koer muutubki lambakoeraks ,kes ei oska iseseisvalt midagi teha-aina ootab uut käsklust.Laikaga pole sellisel isendil midagi ühist.Kodustes tingimustes peab aga tõesti olema kuulekas,lubama ennast lõastada,tulema juurde käsu peale ja lubama peremehel enda suust konti ära võtta ilma lõrinata.Aga metsas on jahimees laikale abiks,mitte vastupidi,ja seepäarst peab just koera omanik oma laika käske täitma,kui oskusi jätkub.

[aivar00]

Jyri

[Ahto Kattai]

Ime koeri siiski leidub.Räägin nüüd Aivo jutu edasi .Seaaed ,katse.Mees tuli aeda ,käsklusele lõasta koer ,vastas mees ,et koer kuulab sõna! Niisiis käis jalga.Käsklus "otsi" koer sööstab minema ja üsna pea kostab haukumine.Aeg täis -vile ja jälle käib koer jalga peremehega.Väraval küsib Aivo ,kas uuesti läheb ? Jälle käsklus"otsi" ja nüüd juba silmalt sinna ,kus jaht katkes.Vile -ja koer peremehe juures.Ühesõnaga koeramehe unistus! Aga see on ka ainuke selline nähtud koer minu tutvusrinkonna poolt.Kas ka metsas koer nii kuulekas oli ei oska öelda.Koeraks oli mingine laika ,aga mis tõugu tuleks juba Aivolt üle küsida.

[kakuke]

Kusjuures olen ka ise väidelnud sel teemal oma koera treeneriga. Tema väidab, et kui on hea instinktiga koer, siis probleeme pole, et rikud ära trenniga. Eks siin kindlasti oma iva sees ole, et algmaterjal peab väga hea olema. Aga muidu hästi koolitatud ja toimivat koera on alati väge hea tunne vaadata.

[hundikütt]

Jyri väga hea vastus,paremini ei saagi

[tädimaali]

Need imemomendid on loomulikult olemas - endalgi selline jahikoer, kes olnud kahe maa kuulekuse tshempion ja MM-ilgi käinud - aga ise pigem võtaks mütsi maha selle ees, kes sellist imekuulekust iganädalase jahipraktika juures kogu koera töö-ea suudab hoida ja tõesti koer ilusat tulemust näitab ... Jyri kirjutisele lisaks, et isegi oma koertel (kes osalt ju teevad tööd ka lindudega) pean parimaks balansseerimist just seal kuuleka ja allumatu piiri peal.

Enne kui kedagi koera eest laskma hakata, enne kui teda rihma otsast lahti lasta peab koer kontrolli all olema = lõpetab mistahes tegevuse peremehe keelu peale ja tuleb käsu peale juurde 110%. Vastasel juhul on koer ohtlik.

Isegi paljudel linnukoertel algab põhitöö jahiks kasvatamisel just sealt allumatuse poole pealt (julgustades iseseisvalt otsima, saaki taga ajama, kätte saama), ainult rumal tambib koera nii kuulekaks, et ta ilma käsuta ei lähe (või on täies ajus peatatav ühe käsuga, rebase sabakarvad juba esihammaste vahesid pühkimas), ja siis alles laseb koera rihmast lahti ja viib metsa ... ja siis ootab sealt mingit kvaliteeti kah veel. Tõesti - ka selliselt lähenedes võib kooruda sealt erakordne töökoer, aga selle peale lootma jääda ... need on ju pigem erandid! Minu aus arvamus - kuna mulle üldse ei meeldi pea liiva alla peitmine (loe: üldsusele asjadest pehmema või ilusama pildi jätmine misiganes põhjusel, kasvõi mugavusest või hirmust) - koer ongi (teatud asjaoludel või teatud viisil) ohtlik. Iga koer. Jahikoer seda enam. Ainult rumal arvab, et mingi koer - olgu kuitahes treenitud - on ettearvatava käitumisega ja usaldusväärne, igas võimalikus olukorras.

[valaskalakene]

Vist olen tsiteerinud ühe laikaderaamatu autorit,kes väidab,et kui õpetada laikale lambakoera kuulekust siis see koer muutubki lambakoeraks ,kes ei oska iseseisvalt midagi teha-aina ootab uut käsklust.Laikaga pole sellisel isendil midagi ühist.Kodustes tingimustes peab aga tõesti olema kuulekas,lubama ennast lõastada,tulema juurde käsu peale ja lubama peremehel enda suust konti ära võtta ilma lõrinata.Aga metsas on jahimees laikale abiks,mitte vastupidi,ja seepäarst peab just koera omanik oma laika käske täitma,kui oskusi jätkub.

Ainult kuulekaks õpetamisega ei saa isegi lambakoerast lambakoera, rääkimata siis laikast. Selleks on ikka vaja PALJU rohkem tööd teha. Ja annet on vaja. Nii koeral kui koeramehel.
Seal, kus lambakoeri palju kasutatakse (Uus-Meremaal näituseks) ei eeldatagi, et igast koerast asja saab. Üsna külma kõhuga antakse kehvale koerale tina. Traagiline? Jah, selle konkreetse koera vaatevinklist, terve tõu seisukohast positiivne.

See vaatenurk, et peremees metsas koera käsku täidab on mulle uus ja võõras. Tähendab abiks võib olla ja peakski olema, töö koeraga on igal juhul meeskonnatöö aga mitte nii et peremees töötab koerale. Koera peremees on (peaks olema) koera jaoks karja juht. Koera- või hundikarjas on mõeldamatu, et karja juht täidab karja lihtliikme käsku.
Keskpärane on lugu muidugi siis kui koeramees karja juhi rolli välja ei kanna:)
Jah, mingisuguse tulemuse saab ka sedasi, et peremees kuulab koera aga teistpidi on parem. (Eeldusel, et peremees ikka teab, mis teeb)

Sama lugu on kuulekusega. Karjas on mõeldamatu, et karja juhi korraldust ei täideta. Mitte ühtegi instinkti kuulekus iseenesest ei nõrgenda. Sellisel juhul oleks instinktid alles ainult karja juhil.
Kuulekus näitab seda, et: 1. koer saab peremehest aru ja 2. respekteerib teda karja juhina. Kui kuulekust/distsipliini pole, siis on üks kahest või mõlemad tingimused täitmata.

See laikaderaamatu autor ei tea (lamba)koertest just ülemäära palju. Hea lambakoer töötab (on võimeline töötama) üsna iseseisvalt tegelikult. Seal, kus lambakoeri reaalselt vaja on ja neid ka palju kasutatakse (jälle Uus-Meremaa aga ka Briti Saarte mägised osad) peavad koerad päris palju iseseisvalt toime tulema - mägedes on nad suht sageli lihtsalt vaateulatusest väljas. Sellise koeraga tööd teha on meeliülendav kogemus - koerale ei ole vaja öelda, et keera paremale või vasakule, ütled et too lambad siia ja asi toimib, vahepeal annad tagasisidet ja korrigeerid kui vaja.
Muidugi on selliseid lambakoeri ka, kes ise ei mõtle (push-button dog - eesti keeles siis midagi nagu nupukoer või nii) aga nendega eputatakse enamasti seal, kus töö ka ilma koerata tehtud saaks.

[Ahto Kattai]

Kui sa just sama koera omanik ei ole ,kellest eespol rääkisin ,siis tahaks su koera /ri kohe näha! Nagu öeldakse -oma silm on kuningas.

[jaan juhus]

Valaskalakene räägid sa laikadest või lambakoertest?Kordan tony küsimust.Mis koerad sul endal on?

[TRG]

Sellega olen täiesti nõus,et koer peab tunnistama inimest karjajuhina.
Minu arust üks parimaid laikade "dressuuri" küsimust puudutav vastus.

Kuigi jahilaikad peavad inimesega kontaktsed olema,ei tohiks nende puhul dressuuriga liialdada-iseseisvuse allutamine võib jahiomadusi pärssida või tõrksust põhjustada.Nende puhul ei sobi rangemat tüüpi ülddressuuri võtted.Ülddressuuri on vaja niipalju,et koer tunnustaks inimest karjajuhina,oleks vajalikul määral kontrollitav ja rakendaks oma loomuliku arukuse ja jahiinstinkti inimese teenistusse.
Jahiraamat 2003

[tädimaali]

Valaskalakese jutu juurde tahaks hirmsasti täiendada, et inimene on läbi aretuse võimendanud iga tõu juures just neid omadusi, mida antud töö tegemiseks kõige enam vaja on, karjakoertel, seltsikoertel jm on karjainstinkt päris tugev (ja mh on nt karjakoerte jaoks töö/protsess tugevalt premeeriv, mitte just eelkõige lõppfaas - peabki olema ju, kuigi töötavad nad sarnaselt jahikoertega saagiinstinktist). Jahikoertel see ei kuulu just kõige tugevamate külgede hulka, sellep ma üldse ei mõista, miks me jahikoerte juures mingitest muudest koertest räägime. Päris suured erinevused, mis puudutab treenimist ja allumist. Kui koer ikka teeb tööd selle mõttega, et "TAPA!TAPA!TAPA!" ning see mõte on eelkõige isekas, siis teatud kuulekuse saab, aga mitte püsivalt 100%-list.