Uus Blaser

[Pauli]

Sarvik anna vihjet, mida sa Kakukesele Tikka Norma moona laadimise kohta rääkisid .

Ei mäleta Sarviku juttu ja äkki räägime üldse erinevatest juhtudest, aga ühe korra lahenesid kakukesel probleemid igatahes laadimispressi hülsihoidja välja vahetamisega (Hornady hülsihoidja ja RCBS matriits omavahel ei sobinud).

[Välek]

Ehk see Sarviku postitus: viewtopic.php?f=25&t=1152&st=0&sk=t&sd=a&start=15

[kakuke]

Sarvik anna vihjet, mida sa Kakukesele Tikka Norma moona laadimise kohta rääkisid .

Ei mäleta Sarviku juttu ja äkki räägime üldse erinevatest juhtudest, aga ühe korra lahenesid kakukesel probleemid igatahes laadimispressi hülsihoidja välja vahetamisega (Hornady hülsihoidja ja RCBS matriits omavahel ei sobinud).

Nii need külajutud tekivad.
Pole ise kunagi omanud RCBS matriitse (kasutanud korra vaid olen) vaid oman Reddingut ja sellega oli tõesti kala, kui kasutasin seal juures vale kannahoidjat ehk siis Hornady oma. Tikkaga oli mul lukku sulgemisega siis jama, kui kest oli halvasti kalibreeritud (kesta kalibreerimismatriit polnud nii hääles kui vaja). See võib olla imeväike nõks, aga vahe luku sulgemisel on mäekõrgune. Viga tulebki otsida ennekõike kesta kalibreerimises. Osad püssid lihtsalt on väga täpse padrunipesaga ja nõuavad ülitäpset tööd.
On mul olnud ka au käes hoida korra kesti, mis ei allunud kalibreerimisele. Ma ei saanudki aru, kas olid nad väga elastsest materjalist või mis, aga mulje jäi, et peale kalibreerimist ikka läksid endisesse mõõtu tagasi (toimis nagu vedru ka mitmekordsel uuesti kalibreerimisel). Kõik kestad sain kalibreeritud sedasi, et minu pirtsakas Tikka lukk sulgus kergelt, aga need ei allunud sedavõrd. Prooviks sain need kestad ühelt, kes väitis, et on olemas sellised kestad. Siis ei uskunud ja soov oli too kord omal nahal see ära proovida (pidasin lorijutuks, et mis mõttes pole võimalik).

[Pauli]

Nii need külajutud tekivad.
Pole ise kunagi omanud RCBS matriitse (kasutanud korra vaid olen) vaid oman Reddingut ja sellega oli tõesti kala, kui kasutasin seal juures vale kannahoidjat ehk siis Hornady oma.

Oh seda minu mälukest, hea seegi, et tootja algustäht pihta läks

[Sarvik]

copy/ paste siis.
--------

kakukese probleem tundub ebaloogiline.... seega huvitav
aga:
* vastupidi kirbu arvamusele kaldun arvama et norma kestad on just suht kõva vasesulamiga ......kuna võrreldes teiste kestadega (eriti pehme tundub lapua .243 fmc seeria....peale suure pikkustrimmi vajaduse deformeerub neil ka sabaosa ..) tuleb neid kõige vähem maha trimmida ja alates teisest laadimisest pikenevad vaid minimaalselt....sest mida näitab trimmi suurus...näitab seda et mida rohkem paugu survel kest õheneb seda rohkem tuleb teda trimmida... ja tugevam sulam õheneb vähem
* eeldusel et norma kestad on kõvemast sulamist võib oletada et võibolla ei suruta kõvemat kesta matriitsi põhjani (????).....soovitus: pressi tööks seadistades paigalda tühi (st ilma kestata) hülsivorm laadiasse nii et hülsisaba hoidja kangi alumises surnud seisus surub jõuga vastu hülsivormi....teen seda nii et keeran hülsivormi vastu sabahoidjat ja siis tõstan veidi kangi ja keeran hülsivormi veic juurde....kang uuesti alla....tunnetan....ja kui vaja veic veel juurde....kui kangisurve tundub käele paras siis fikseerin hülsivormi seisu.

ja veel üks diagnostika nipp....e. kuidas teada saada kust "king" pigistab:
lae üks padrun ja poleeri see riideriba ja poleerpastat kasutades läikima (tee seda muidugi rahulikult käsitsi....et laetud padrun üleliia ei kuumeneks ).....nüüd "vägista" see padrun omale rauda ja võta ilma laskmata uuesti välja.....ja poomiskohad on nüüd poleeritud pinnal hästi nähtavad....

--------
ja lugege eriti tähelepanelikult kuidas seadistada pressi!
ja kui ikka ei usu.... kasuta diagnostika nippi et uskuma hakata
ja kui ikka ei usuta..... võta liitrine hennessy xo kaasa ja ma näitan kuidas misiganes "vedrutav" kest täpselt mõõtu läheb

_________________

[Sarvik]

Sarvik anna vihjet, mida sa Kakukesele Tikka Norma moona laadimise kohta rääkisid . Otsisin aga ei leidnud. Kirjutasin siin eespool oma kogemusest R93'le laengu "ehitamisest". Kui padruni pikkus oli liiga pika (üle 80mm), siis R93 lukk ei tahtnud korralikult sulguda, nõel ei ulatunud tongini ja tuli "kasutada jõudu" luku sulgemiseks. Kui langetasin padruni kogupikkuse 79,5mm sain töötava moona (tihedus 1,5cm). Samas moona kogupikkusel 75-76mm (9,7gr Mega) jäi kuul loopima ja tihedust ei saavutanud (ca 5cm)...
Pikakajaline laadimisspets, kellega koos laengut "ehitasin" selgitas mulle asja olemust, aga "mitteproffina" ei tahaks ma tema sõnu kordama hakata...järsku ütlen midagi valesti ja siis teil nalja kui palju . Vähemalt niipalju sai minu loll peakene aru, et kõikidele torudele kõik kuulid ja padrunipikkused (ja laengud) lihtsalt ei sobi ja leida tuleb just enda relva optimum...kui just ei ole laadimis friik ja asja endale hobisk kujundanud pole

sellele motoristi jutule veice kommentaar
1. iselaadimisel kalibreeritakse/trimmitakse kõik hülsid ühepikkusteks/suurusteks
2. padruni üldpikkus e. col (common overall lenght -tõlkes kogu üldpikkus) ei sõltu hülsist vaid kuulist....kusjuures veel a. kuuli tüübist ja b. kui sügavale kuul hülsikaela surutakse
3. kui padrun ei taha minna lobedalt pesasse siis 99,999% tõenäosusega on tegu ebakvaliteetse hülsi kalibreerimise/trimmimisega
4. vaid 0.001% tõenäosusega võib olla tegu liiga vindi harjadesse laetud kuuliga..ja seda ka vaid juhul kui on tegu triiki täis rohga laetud padruniga (mida kasutatakse omakorda reaalelus üliharva)...üldjuhul vindi harjadesse laetud padrun ei avalda erilist "vastupanu" relva laadides kuna a. kuuli vindiharjadesse lõikumine ei vaja erilist jõudu b. kui avaldabki siis surutakse kuul kestas tahapoole mis ka väga suurt jõudu ei vaja

[Sarvik]

ja mida nüüd sellest kaupo infost tegelikult võiks järeldada ????

järeldada võib seda et blaser oli on ja jääb väga täpse padrunipesaga (mida paraku ei saa nii mõnegi muu relva kohta väita) kvaliteetrelvaks

ja see et ta nõuab kvaliteetset iselaadimist on vaid täpse relva ja tehasemeistrite kiitus

[kalur]

Mis sellel kõigel uue Blaseriga pistmist?

[Sarvik]

Mis sellel kõigel uue Blaseriga pistmist?

uue blaseriga on sellel niipalju pistmist et nii uuel kui vanal blaseri versioonil on täpselt samad rauad/lukud ja mul on isiklikule pea 20 aastasele kogemusele tuginedes põhjust neid kiita
ja ei ole mingit alust arvata või väita et blaseri raua padrunipesad on liiga tihedad

[Motorist]

Sarvik kesta trimmimise osas jään vastuse võlgu, kuna seda tegi oma ala asjatundja, kes laeb tuhandeid padruneid aastas...tean vaid, et kasutusel olid Lapua kestad. Ja tegu oli just nn kuuli istutuse sügavusega, kuna katsetasime mitut erinevat istutus sügavust (ka laenguid). Kuuliks oli 13gr Lapua Mega. Normaalse kiire luku sulgemise korral lukk jäi nn lõplikult lukustamatta (Blaseril seda juhtub) ja nõel ei ulatunud tongini (tõrge). Lukk sulgus kerge jõuga surudes (vindi keerme jälg kuulil). 0,5-1mm COl vähendamisel (kuuli suuremal istutussügavusel) probleem "kadus".
Olin selle aastal taas Soomes valgesaba hirve jahil ja sai peale jahti paari kohaliku "relvahulluga" juttu puhutud. Sellest tuli välja, et nii mõnedki jahimehed on seal mitu Blaserit ära vahetanud, kuna lukk ei pidavat alati täielikult sulguma (tehas võtab vastu vaidlematult relva tagasi ja saadab uue). Kui neile oma "kogemusest" rääkisin, siis tuli välja, et enamusel juhtudel oli tegemist "iselaadjatega" ja nn Blaser'i padrunipesa maks pikkus oli neile "üllatuseks" .
Samas ei oska midagi öelda kui hästi oli neil kestad trimmitud.
Ja uue Blaser't puudutab see kuna raud ja lukukoda on 1:1 R93 võetud. Ise oman Blaser't R93 aastast 98 vist ja rahul. Kuigi kõikide firmade padrunid selles rauas ei tööta

[Motorist]

Ah jaa unustasin tänada Sarvikut selgituste eest, sain taas veits targemaks Ja nii palju veel minu laadimisest, et kasutatud Lapua Mega nagu kõik teavad on kuuli kujult "silindriline", ehk siis puudub pikk ettepoole teravnev koonus ja kuuli nn kaliibri "laius" algab suht kuuli tipu lähedalt.
Ehk siis see mida Sarvik pidas silmas:

2. padruni üldpikkus e. col (common overall lenght -tõlkes kogu üldpikkus) ei sõltu hülsist vaid kuulist....kusjuures veel a. kuuli tüübist ja b. kui sügavale kuul hülsikaela surutakse

[Sarvik]

to motorist:
võin kihla vedada et see sinu tuhandeid padruneid aastas laadiv tuttav ei ole blaseri omanik
mina tean seda tekkida võivat probleemi juba 18 aastat
blaser nõuab tõesti täpset iselaadimise tööd
kordan veelkord.... kirjeldatud iselaadimisviga kus hülssi ei suruta/kalibreerita lõpuni ei pruugi häirivalt avalduda tavapoltlukus kus see viimane mm surutakse lukukangi allalükkel kaldpinnal tekkiva ülisuure kangijõuga ikkagi sisse (mõelge et ca 1mm edasilükke juures teeb lukukang ca 10 cm teed ehk edasilükkeks on sada korda suurem jõud võrreldes jõuga millega lukukang alla surutakse)...e. teisisõnu viimane kalibreerimine toimub poltluku abil padrunipesas ja tundubki et justkui "korralikult" laetud padrunipartii üht tüüpi relvas toimib ja teises mitte
mistõttu see iselaadimisviga tekib? tekib seetõttu et arvatakse et pressi seadistades piisab sellest et asetatakse kang ass (alumine surnud seis) ja keeratakse matriits kergelt vastu sabahoidjat ning hakatakse laadima....kui nüüd asetada hülss sisse ja viia kang ass siis ...oh imet... keegi ei viitsi vaadata kas sabahoidja läheb jätkuvalt vastu matriitsi....aga ta ei lähe mitte vaid jääb ca 1mm silmaga nähtavat vahet....ja see ongi see lõpuni kalibreerimata jätmine....vean kihla et üle poolte ka kauaaegsed iselaadiad teevad selle vea kuna see ei avaldu häirivalt nende isiklikes poltlukuga relvades

Lõpetuseks for evrybody:

*kui mõni blaseri omanik ikka veel ei usu mu juttu siis võin tõestuseks talle mõned iselaetud padrunid näidiseks laenata (tean et see on relvaseadusega küll keelatud )
* kui mõni enda arust proff iselaadija kahtleb mu jutus olen nõus temaga henessy xo peale kihla vedama ...ja teeme siis koos katsed...
* ja üleüldse ei sobi iselaadimise jutt siis teemasse.....aga tänan siiski tähelepanu eest

[Ahto Kattai]

Mis ime loom see Blaser küll on? Ise ei oma.Minuarust toimub kõige täpsem kesta kalibreerumine padrunipesa järgi plahvatuse ajal.Seega kui lukk tuleb peale lasku ilusti lahti ja kest välja ,siis peaks loogiliselt võttes see kest ilma mingi täiendava kalibreerimiseta sinna tagasi ka minema.Seda isegi juhul kui kest on pikenenud/mõõdust väljas.Vähemalt teistel relvadel see nii on.Seega kui kasutatakse oma püssist lastud kestasid ,siis ei tohiks ju probleemi olla.Vaja oleks kalibreerida ainult kesta kaela,et kuul kinni jääks. Kui see nii ei ole ,siis llmselt surutakse kest kalibreerimisel tõesti kuskilt mõõdust välja.(Sarviku väide pressi häälestamise kohapealt) Blaseri omanikud ,kas te olete proovinud ka kalibreeritud kesti ilma kuulita padruni pessa laadida,kas siis ei lähe ka lukk kinni? Endal selline kogemus ,et just kuuli otsa pressimisel lükatakse padruni kael jämedamaks ja padrun enam rauda ei lähe!?

[kraavik]

Minul juhtus eelmise aasta lõpus umbes sarnane lugu Benelli Argo-ga, kus osad padrunid ei läinud lõpuni rauda. Tegemist polnud col-i probleemiga, vaid hülsi kalibreerimise ebatäpsusega. Hülsile jäänud jälgede järgi sai järeldada, et alates kesta alumisest otsast nii 7-10 mm ülespoole ei mahtunud kest enam padrunipessa ja jooksis kiiluna sinna kinni.
Varem pole sellist probleemi esinenud. Täispikkuses kalibreerimise matriitsi pole vahepeal ümber seadistanud - Lee komplektil on matriitside kiirvahetuse süsteem, kus timmid matriitsi paika ja nii ta jääbki. Kontrollimisel oli seadistus õige, nii nagu matriitsitootja seda ette näeb ja nagu ta mul kogu aeg on olnud. Neidsamu kesti (Sako ja Norma) laadinud miski 3-4 korda. Laadisin toona 50 pauku ja neist tuli ca 20 tükki välja praakida. Ise ei osanud muud seletust leida, et kestad lihtsalt väsinud ja järelikult matriits ei timmi kesta päris lõpuni välja ning vähekasutatud kesta puhul pole probleemi. Hetkel ei viitsi uut kogust laadima hakata, aga siis võtan uued kestad ja vaatan, kas kordub sama jama.
Oskab keegi paremat seletust anda?

Kuldile niipalju, et minu Argo rauda kalibreerimata kest enam ei lähe. Pole täpselt vaadanud, kas takistus tekib kesta kaelas või õlas või mujal, aga kalibreerima ma igatahes pean. Juba sellepärast, et poolauto lööb mõnikord hülsi kaela kergelt mõlki.

[baddmann]

.... tekib seetõttu et arvatakse et pressi seadistades piisab sellest et asetatakse kang ass (alumine surnud seis) ja keeratakse matriits kergelt vastu sabahoidjat ning hakatakse laadima....kui nüüd asetada hülss sisse ja viia kang ass siis ...oh imet... keegi ei viitsi vaadata kas sabahoidja läheb jätkuvalt vastu matriitsi....aga ta ei lähe mitte vaid jääb ca 1mm silmaga nähtavat vahet....ja see ongi see lõpuni kalibreerimata jätmine....vean kihla et üle poolte ka kauaaegsed iselaadiad teevad selle vea kuna see ei avaldu häirivalt nende isiklikes poltlukuga relvades:lol:

OT:
Seda võimendab veel näiteks ka see asjaolu, et kõigil laadimispressidel kangi alumine surnud seis ei pruugi väljenduda päris täpselt pressi ülemises surnud seisus, vaid pressi ots ehk hülsihoidja vajub juba väikese nõksu tagasi. Kui press juba kasutatud ja veidi loksuga, siis seda enam.Laen ise poltlukuga relvadele (.300, .308,.243) ja lahtimurtavale (9,3x74R) ning kalibreerin samuti kõik ka enda relvadest lastud kestad üle - poltluku puhul tõesti seda viimast millimeetrit ei pea kalibreerima ehk oma relvast lastud kestade puhul, aga viletsamad võõrad kestad (.308) vajavad ka poltluku puhul põhjalikumat käsitlemist.

BM