hundikütt kirjutas:....Suur tugev koer,kiire,ei peata ei lumi ei pori,ajab kõike.Kui oled vähegi osavam eristama hääle toone,saad varsti hääle järgi aru ,mida ajab.Oma koer ajas kõike ,mida eest lasid .Kitse ei lasknud ja selle järel läks hooaja alguses 100m ja tuli tagasi,hiljem ei teinud väljagi.Haukus väga hästi siga põtra,nugist,tõhku,rebast ,väga hästi võttis kährikut aga eriline oli muidugi jänes.Kusjuures otsimine oli ideaalne.ei olnud vaja omal metsa üldse minna,lasid koera metsa servas lahti,ise hoidsid õige koha peale ette,koer otsis ise....
vat huvitav, minu vanamehel oli venelane, venemaalt põrsaturult toodud, loomulik talent, ajas ainult jänest ilma mingi õpetuseta ja täpselt nii et lasi kodunt välja ja vanamees lasi siis lõpuks trepilt jänese ka ära, niikaua ajas kui koduni välja ajas. Muidugi sai selle koera eest ka metsas lastud, ise päris tatikana lasin esimese jänese just tema eest, olin 4-5 klassis. Järgmine koer oli eestlane ja täieline loru, läks mitu korda kaduma ja lõpuks lõplikult, asja tast ei saanudki ja eriti kahju ka polnud. Samas see venelane on igavesti meelde jäänud, alati ootas mind koolist õigels ajal maja nurga juures ja jahis oli kordumatu ... Pärast seda loru eestlast polegi omal rohkem hagijaid olnud.