Sea ja põdrajaht eesti hagijaga.

[tony]

Omalgi kogemused esijalaga, kui lehm vasikat kaitseb, siis nalja pole. Paar korda olen pidanud puu taga hinge kinni hoidma.

[TRG]

Jõuame nüüd sea ja põdrajahini tagasi.Kas siis see tunde ja päevi ajav koer on ikka hea selle juures?? Gepsuga veel,et tead kuhu ette minna aga ilma võib looma jaoks ikka suht kehvasti lõppeda see maraton.Kui muidugi ei ole sellist hagijat kes looma paigale sunnib.
Isiklikult pole näinud ega kuulnud.

Muide, hagijas peab põtra ja siga paremini kinni kui laika. Kui põder, siga või karu, hakkab liikuma tormab hagijas suure ja äreva kilamisega jargi, põder kartes rünnakut tagant, keerab ringi, selle peale hagijas haugub rahulikult. Peale mitmet põgenemiskatset seisab põder rahulikult paigas, hagijas istub nina ees ja rahulikult haugub. Laika vastupidi haugub seisvat looma ja liikuvat mitte, sellega loom saab aru, et rahu säilitamiseks tuleb liikuda kuni koer maha jääb.

http://www.youtube.com/watch?v=WrOpXzMxinA&
Ei ta jookse laika eest kuhugi.

[jyri]

TRG-
Ainult ei saanud aru,kes filmis?Kaamera paistis kolmanda koera küljel olavat ,kes kartis ligemale minna.

[TRG]

Filmis mehe poeg.
Alla oli kirjutatud,et tema poja esimene video koerte tööst .

[Tiit Karp]

Ei taha kritiseerida kellegi koera ega ka mehe maitset, ja eks oma koer on alati parim. Jahis on oluline info, mis koeral ees, kuhu liigub, või seisab paigal. Selle info jargi käib jaht. Olen palju jahti pidanud kus laikad on haukunud seakarja ülesvõttes ja siis enne kui metsast välja minema hakkavad. Vahepeal absoluutne vaikus ja teadmatus. Väiksema kambaga jahti pidades ei jõua ette liikuda. Sama lugu on ka gepsiga varustatud koeraga, kui koer ei haugu ja levi on vilets siis näed, et koer on paigal ja peaks sead ka seal olema, aga mingi hetke pärast on koer pool kilomeetrit eemal ja nii kordubki. Hagijaga on kogu aeg ülevaade olemas. Kui uluk seisab- haugub koer jameda häälega, kui uluk liigub- hakkab koer kilkama. Kilkamise järgi võtad välja liikumise suuna.Tavaliselt ütleb peremees koera kilkamise jargi ära kas on suuruluk või väikeuluk.
Seda palun võtta infona ja paluks mitte hakkata kritiseerima stiilis, et nii ei jää ulukil pääsemise võimalust.

[Steyr]

Hagija omanikuna on jäänud mulje, et laikad ühisjahis distsiplineeritumad.Liiguvad omanikuga kaasa, kui jahiks sobivat ulukit ette pole võtta. Kütiliinist ka palju üle ei jookse.
Hagijas kipub mul ikka seda ajama, kelle jälg enne ette satub.Kui satub kits olema, jookseb sellega näiteks tagasi või aju külje pealt välja.Aju peab aga edasi liikuma kütiliinini kindla suuna järgi.Nii kaob minu ja koera vahel kontakt, et teda jäljelt maha võtta. Nooremana oli koer veel püsivam ka. On olnud nii, et mitme aju järel jahi alguskohta naastes on ikka kuulda, kuidas koer oma päeva esimese ulukiga tegeleb. Kui ajab jahiks sobivat ulukit ja see veel tabatakse ka, on muidugi lihtsam. Hagija vananedes kitse ajamislust küll väheneb.
Tundub, et Eesti hagijas polegi kõige sobivam selliseks ajujahiks, kus mets läbitakse ajajate rivi poolt kvartal kvartali järel. Mis puutub põtrade/sigade ajamisse, siis minu koerad küll
niipalju kirjasõna ei tunne, et neist hoiduda.

[jyri]

.Aju peab aga edasi liikuma kütiliinini kindla suuna järgi..

Selles ongi erinevus.Teie peate AJUJAHTI,kus ka juhuslikult koerad sees.Laikale aga sobib paremini JAHT KOERTEGA,kus "ajus" ainult koramees ja mingit "kindlat liikumise suunda" pole ette antud.

[hundikütt]

Jyril väga õige märkus,et jaht koertega on hoopis muu jaht,kui ajujaht kuhu on koer kaasa võetud.Jaht hagijaga on aga hoopis teistüüpi jaht ja ajus ei ole taga teha üldse midagi.
Mulle on jäänud siin seda foorumit lugedes,et enamus mehi ei tea koertega jahist suurt midagi,ikka ajujaht ja pukijaht.See kui on koer võetud ja tahetakse metsas jooksutada ning võetakse ajujahile kaasa,see ei ole veel jaht koertega

[jyri]

Jahiseadus paragraff 40 lõige 5-otsijaht.See siis hetkel ametlik laikajahi seaduslik nimetus jahimeetoditest.

[Indrek S. E.]

Hagija omanikuna on jäänud mulje, et laikad ühisjahis distsiplineeritumad.Liiguvad omanikuga kaasa, kui jahiks sobivat ulukit ette pole võtta. Kütiliinist ka palju üle ei jookse.
Hagijas kipub mul ikka seda ajama, kelle jälg enne ette satub.Kui satub kits olema, jookseb sellega näiteks tagasi või aju külje pealt välja.Aju peab aga edasi liikuma kütiliinini kindla suuna järgi.Nii kaob minu ja koera vahel kontakt, et teda jäljelt maha võtta. Nooremana oli koer veel püsivam ka. On olnud nii, et mitme aju järel jahi alguskohta naastes on ikka kuulda, kuidas koer oma päeva esimese ulukiga tegeleb. Kui ajab jahiks sobivat ulukit ja see veel tabatakse ka, on muidugi lihtsam. Hagija vananedes kitse ajamislust küll väheneb.
Tundub, et Eesti hagijas polegi kõige sobivam selliseks ajujahiks, kus mets läbitakse ajajate rivi poolt kvartal kvartali järel. Mis puutub põtrade/sigade ajamisse, siis minu koerad küll
niipalju kirjasõna ei tunne, et neist hoiduda.

On lihtsaid ja lollikindlaid võtteid koera tähelepanu köitmiseks. Jaluta koeraga rihmal, igal korral, kui koer sinu meelest kontakti kaotab, pööra täpselt vastassuunda jne jne,

[ylaskur]

Siinseid arutelusi resumeerides hagija omaniku seisukohast ja kogemustest
1. Mingist väga algupäraselt omasest sea ja põdra mitteajamise kogemustest geneetilises plaanis ei ole mõtet rääkida, sest juba aretusel kasutati kohalike madalakasvuliste hagijate (olematu tõug) ristamist eelkõige beagli ja sveitsi hagijaga. Seda koeratõugu aretati kuna oli palju jänest, rebast. Suuruluki arvukus 1930-50 aastatel oli Eestis väga väike. Aretuse eesmärgiks oli läbi füüsiliste parameetrite (N.turjakõrgus) vähendada koerte ajamiskiirust. Loomulikult arvestati ka välimiku ja jahiomadusi.
2. Aeg on läinud edasi ja nii peaks arenema ka koeratõug edasi. Paljudest koeratõugudest, mis millekski kindlaks omalajal on aretatud on tänaseks saanud hoopis midagi muud (N kuldne retriiver, berhardiin jne.) ja seda peaks laskma sündida ka Eesti hagijaga kui me tahame, et see tõug säiliks ja veel jahikoerana. Kui ei, siis jätkakem samas vaimus. Suurulukijahi lubamine on väga oluline, et Eesti hagijaid peetaks rohkem.
3. Eesti hagijas ei ole kindlasti liiga püsiv jälje ajamises, kui teda õpetada täna on selleks olemas gps-id, sõidukid jne mida tema aretamise algfaasis ja ka 10 aastat tagasi ei olnud. Minu kogemus ütleb, et viimasel ajal olen rohkem laiksid taga ajanud kui hagijat (võtavad näiteks põdra, mida lasta ei tohi ja panevad sellega 4-5 tundi). Minu koerad ei ole mitmepäevaseid matku ette võtnud sest olen nad jäljelt maha võtnud - seda kõike on lihtsam õpetada juba kutsikaeas sest koer pole siis veel nii kiire ja ta hoiab rohkem sinu ligi.
4. Selle taga, et Eesti hagijat suurulukijahti mitte lubada on seisnud kindlalt Keskkonnaministeeriumis Kaarel Roht (vajadusel võin edastada kolm tema poolt koostatud kirja sellel teemal). Miks seda tehtud on võin oletada aga avalikult ei spekuleeri, kindel on aga see, et sellest keelust on võitnud teiste jahikoeratõugude omanikud.
5. Sellel, millist ulukit koer ajab ei ole suurt pistmist pärilikusega vaid ikka õpetamisega ja uluki olemasoluga. Näidake mulle laikat, kelle kährik külmaks jätab - ei tea, et keegi oleks neid õpetanud kährikut ajama.
6. Tahan rõhutada veel kahte hagija head omadust - ta saab aru oma territooriumist ja ei käi hulkumas kui teda on selleks õpetatud. Ehk talle ei ole vaja mitme meetri kõrguseid aedu ehitada kodus pidamiseks. Tegemist on väga hea ja sõbraliku pereliikmega mida kahjuks ei saa ütelda paljude heade jahiomadustega laikade kohta.

Kokkuvõtvalt on Eesti hagija suurulukijahti lubamiseks vaja muuta ainult Keskkonnaministri määrust "Jahieeskiri" täna on ministriks Keit Pentus - kes räägib temaga?

[tädimaali]

5. Sellel, millist ulukit koer ajab ei ole suurt pistmist pärilikusega vaid ikka õpetamisega ja uluki olemasoluga. Näidake mulle laikat, kelle kährik külmaks jätab - ei tea, et keegi oleks neid õpetanud kährikut ajama.

Ei hagija ega laika omanikuna küll, aga minu jaoks see just viitab vastupidisele (ka senine kogemus, kuigi võimalik, et ka siin on eri tõud vägagi erinevad), ehk et osasid ulukeid eri tõud kipuvad rohkem "armastama" juba algusest (nt kutsikakastis neile eri loomade laipu/osasid tutvuda andes on seda näha). Päriselu justkui ju pigem näitab, et paljud koerad kipuvad alguses, veel kogemusi omamata, eelistama mingit tüüpi saaki teisele. Ma ise siiani arvanud, et vastavalt aretuse suunale ja geenibaasile (mis tõuge on algselt kasutatud jne) ja võimalik, et veel mingitele faktoritele, on osade ulukite lõhn instinkti käivitava ärritina tugevamalt geenides. Hiljem loomulikult hakkab mõjutama tugevalt ka kogemus ja ebaefektiivne tegevus lõpuks hääbub ...

[MLP]

Hagija omanikuna on jäänud mulje, et laikad ühisjahis distsiplineeritumad.Liiguvad omanikuga kaasa, kui jahiks sobivat ulukit ette pole võtta. Kütiliinist ka palju üle ei jookse.
Hagijas kipub mul ikka seda ajama, kelle jälg enne ette satub.Kui satub kits olema, jookseb sellega näiteks tagasi või aju külje pealt välja.Aju peab aga edasi liikuma kütiliinini kindla suuna järgi.Nii kaob minu ja koera vahel kontakt, et teda jäljelt maha võtta. Nooremana oli koer veel püsivam ka. On olnud nii, et mitme aju järel jahi alguskohta naastes on ikka kuulda, kuidas koer oma päeva esimese ulukiga tegeleb. Kui ajab jahiks sobivat ulukit ja see veel tabatakse ka, on muidugi lihtsam. Hagija vananedes kitse ajamislust küll väheneb.
Tundub, et Eesti hagijas polegi kõige sobivam selliseks ajujahiks, kus mets läbitakse ajajate rivi poolt kvartal kvartali järel. Mis puutub põtrade/sigade ajamisse, siis minu koerad küll
niipalju kirjasõna ei tunne, et neist hoiduda.

On lihtsaid ja lollikindlaid võtteid koera tähelepanu köitmiseks. Jaluta koeraga rihmal, igal korral, kui koer sinu meelest kontakti kaotab, pööra täpselt vastassuunda jne jne,

[vollifedja]

ylaskur-tubli!Täpselt minu mõtted ja jutt.Selleks, kes saaks teha ettepaneku KK ministrile on kas Eesti Hagijate TÜ(kui eksisteerib veel ) Või Eesti Jahikoerte TÜ. Viimase juhatuse liikmetega sõdin igal kohtumisel(kuus korra), miks ikka hagijaid ei peeta sõraliste ajuks sobivateks jahikoerteks. Tegelikult, kui lasta vabaks(siis lubada jahti sõralistele) võidavad ainult tõud. Iga koeraomaniku enda teha on, kas ta tõeksipidamised ja soov on lubada hagijalised sõralisi jahtima või ei. Ei pea ju.
Samas on ka Eestisse toodud ja tulemas ei tüüpi hagijaid, kes mujal maailmas ongi sõraliste jahiks.

[-Ivar-]

Vaat siin on see probleem, et minister ise ei anna nõusolekut. Selleks tuleb hakata rääkima allametnikega, nõustajate, jne. Nemad teevad kabinetis eelnõud ja muud sellised paberid valmis , mis edastatakse kantslerile ja siis ministrile. Kindlasti küsitakse ka sõraliste spetsialistidelt nõu. See omakorda nõuab juba teadustööd ja nii reeglina öeldakse mingil lollil põhjusel lihtsalt pigem "ei" , et ei peaks midagi muutma ega uurima.

PS. Sama näide nagu summutitega. Mujal maailmas kasutatakse jahis aga meil ei tohi, muidu salakütid hakkavad ka kasutama .