Vanemad jahimehed teavad rääkida, et vanasti tohtis üks jahimees teiselt relvaluba ja jahitunnistust küsida- kontrollimõttes- et mis mees ja mida põrgut sa siin teed.
Aga kuna tegu ju kahe relvastatud isikuga ja krt seda teab- kui keski tõemeeli salakütt või nõrganärviline- et sõjaks ju võib minna- lõpetati siuke kontrollimise õigus ära.
Mis tegelt õige- kuigi võõrad jeebivennad vahest lausa irnuvad näkku ja kihutavad tolmuüleskeerutades minema. Numbrist aga meeldejätta vähe tolku- ja helistamine- eh- ei toimi see 1313 tegelt- ja politseile- nu mida sa ütled- otseselt ju ei rikutud midagi- mehed nautisid metsikut loodus- sõitsid niisama ringi...
Millised on kirjutamata seadused teie sektsioonis ?
Puhtaverelisi salakütte on vähe alles jäänud. Need on väga professionaalsed mehed, tunnevad metsa ja loomi nagu oma viit sõrme. Nende vähesuse tõttu pole nad loodusele ohtlikud ja palju nad ikka süüa jõuavad. Osade jahimeeste suhtumises on ahnust- nagu salakütid oleksid nende eest liha ära varastanud- ametlik jahimees maksab ju rendimaksu ja miks salakütt ei maksa. Kui vähegi võimalik, tuleks need mehed ametlikeks jahimeesteks meelitada. Enamasti see ei õnnestu, sest nad ei saaks iial ametlikku relvaluba, kuna minevikus on vahele jäänud. Ja jahipidamist järele nad ei jäta- see on nagu narkootikum- proovige ise jahti lõpetada kui see on osa teie elust. Kas nad tuleb siis tappa või pikkadeks aastateks kinni panna. Sest nii kaua kui nad elavad, nad jahivad. Politsei võiks relvaloa suhtes mitte nii jäik olla.
Teine asi on džiibimeestest kaskadööridega, kes õhtuti mööda lagendikke ringi sõidavad ja tulede valgel kõike elavat prõmmivad. Lasevad ka sulle silmade vahele kui molutama juhtud. Need on tõsised kurikaelad (tihti poolmafioosnikud naaberrahva hulgast) ja ka väga ohtlikud. Oleme nende masinatest mööda sõitnud kui nad seal hambuni relvis meestekarjaga istuvad ja neid suudaks taltsutada vaid eriüksus. Need seltskonnad peavad metsast kaduma. Nende koht ei ole seal.
Teine asi on džiibimeestest kaskadööridega, kes õhtuti mööda lagendikke ringi sõidavad ja tulede valgel kõike elavat prõmmivad. Lasevad ka sulle silmade vahele kui molutama juhtud. Need on tõsised kurikaelad (tihti poolmafioosnikud naaberrahva hulgast) ja ka väga ohtlikud. Oleme nende masinatest mööda sõitnud kui nad seal hambuni relvis meestekarjaga istuvad ja neid suudaks taltsutada vaid eriüksus. Need seltskonnad peavad metsast kaduma. Nende koht ei ole seal.
jahinaine kirjutas:Meie sektsioonis on alates sellest talvest rangelt keelatud emise laskmine. Trahv on 4000.- ja enne jahile uuesti ei saa kui trahv makstud.
Päris karm. Tundub olevat suur sigadepõud. Kui ikka satub ette kari, kus 5-6 suurt siga, siis vaatab kõige vähem karjaemiseks soviva looma (ja, jõuad sa alati neil vahet teha) ning lased... ja kuna kesikut ja põrsast polnud, siis ongi üks suur siga vähem (kes võib ka vabalt emane olla). Möödunud jahiaasta ei saanud meil ükski suur loom pihta (alati oli põrsaid ja kesikuid keda lasta). Sel talvel on saanud 2 emist pihta. Üks nii, et koer pidas 2 siga kinni ja see kes hukkus oli emis, teine sai suurema karja koosseisus, oli nii suuremaid kui väiksemaid... üks suurem sai ka pihta. Aga sellegi poolest on üldseis väga hea.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
meil võib 4000.- korrutada kolmega,vot niipalju maksab üks emis,mitte et sigade puudus oleks,vaid vastupidi kuulun jahtkonda mis on sigade arvukuse poolest üsna eesotsas,aga arvukus on kõrge just tänu sellele et emiseid ei lasta,muidugi sinnajuurde käib ka kõva lisasööda andmine,aga praegu lähen teen tund aega trenni ja siis lasen ühe põrsa maha.
243win
Meil emise laskmine omadele 3000.- (emiskesik 1000.-) väljamaalastele 10 000.- Enne sigade arvukust üles ei saanud kui trahve polnud. Alati mõni jobu enne lasi, siis vaatas. Õnneks nüüd kõik sellised minema pekstud. Õige jahimees peab suutma otsustama kas tõmban näpu kõveraks või ei. Iga aasta toidame sigadele ca. 25-30 tonni nisu ja kütime 60-70siga seejuures seajahti peame ainult koertega. Ei mingit pukajahti. Kõik see toimub 6000 hektaril ja talumeestega probleeme pole.
to baddmann ära arva et me sigu ei lase ja kuidas veel laseme,aga mitte emiseid see ju sigade taastootja,maaomanikega siiani pole probleeme olnud eriti ja maaomanik peab kõige pealt ise selleks kõik tegema,et ära hoida ulukite poolt tehtavaid kahjustusi, samuti pole jahimeeste eesmärk sigu ära hävitada.
243win
...kord tuleb aeg mil tuleb hakata ka emiseid laskma, kui niimoodi edasi põrutate, ja kusjuures mitte vähe emiseid laskma....kuid olge mureta, te pole ainsad kes tulevikus selle probleemi ees seisavad 
Meil jahimaid kokku 7400 ha, sellest seale sobivaid elupaiku ca 4500 ha. Juba mitmeid aastaid tegutseme sigade osas selliselt :
- jahiga alustame juuni kuus (kui kahjustused kartulipõldudes, siis ka kahjustuskohas varem) ;
- kuni oktoobrini laseme kesikuid, kusjuures eelistame kultkesikuid, kuid ei tee probleemi ka emiskesikute laskmisest. Kõne alla tuleb ka trofeekuldi laskmine. ;
- LOOMULIKULT EI LASTA EMISEID ;
- novembri ja detsembri kuus laseme põrsaid. Kesikud, emised ja kuldid saavad tegeleda "vanasigade asjaga" ;
- jaanuar, veebruar ainult põrsad ja ka ehk mõni trofeekult ;
- veebruari lõpuga lõpetame ka jahi ;
Loomulikult käib asja juurde AASTARINGNE lisasöötmine, kusjuures eriline lisasööda andmise rõhk on veebruar - märts. Möödunud aastal lasime jahtkonna maadelt 45 sigudikku. Jahimaa eripärast ( palju põlde ja suhteliselt vähe suuri metsamasiive) tingituna oleme eelistanud varitsusjahti ajujahile. Kindlasti ei pea ajujahti enam veebruaris.
Trahve (emise laskmise eest) ei ole kasutanud, küll aga sellise mehe karmilt jahtkonna ees "letti võtnud". Viimase kolme aasta jooksul ei ole ka seda teha tulnud. Leian, et meestele peab endil niipalju mõistust peas olema, et "põrsavabrik" rahule jätta. Huvitav on see, et näiteks eelmisel aastal kütitud 28 põrast jagunesid sooliselt peaaegu võrdselt nii emis- kui kultpõrsasteks. Kesikutest oli enamuses (60 %) ikkagi kuldid. Oleme olnud arvamusel, et ka emiskesikuid tuleb ikkagi küttida. Puutuda ei tohi põhikarja emiseid.
Hetkel küll jahimaal selline olukord,(sülitan kolm korda üle vasaku õla) et sigu piisavalt ja ka maaomanikega suhted korras.
- jahiga alustame juuni kuus (kui kahjustused kartulipõldudes, siis ka kahjustuskohas varem) ;
- kuni oktoobrini laseme kesikuid, kusjuures eelistame kultkesikuid, kuid ei tee probleemi ka emiskesikute laskmisest. Kõne alla tuleb ka trofeekuldi laskmine. ;
- LOOMULIKULT EI LASTA EMISEID ;
- novembri ja detsembri kuus laseme põrsaid. Kesikud, emised ja kuldid saavad tegeleda "vanasigade asjaga" ;
- jaanuar, veebruar ainult põrsad ja ka ehk mõni trofeekult ;
- veebruari lõpuga lõpetame ka jahi ;
Loomulikult käib asja juurde AASTARINGNE lisasöötmine, kusjuures eriline lisasööda andmise rõhk on veebruar - märts. Möödunud aastal lasime jahtkonna maadelt 45 sigudikku. Jahimaa eripärast ( palju põlde ja suhteliselt vähe suuri metsamasiive) tingituna oleme eelistanud varitsusjahti ajujahile. Kindlasti ei pea ajujahti enam veebruaris.
Trahve (emise laskmise eest) ei ole kasutanud, küll aga sellise mehe karmilt jahtkonna ees "letti võtnud". Viimase kolme aasta jooksul ei ole ka seda teha tulnud. Leian, et meestele peab endil niipalju mõistust peas olema, et "põrsavabrik" rahule jätta. Huvitav on see, et näiteks eelmisel aastal kütitud 28 põrast jagunesid sooliselt peaaegu võrdselt nii emis- kui kultpõrsasteks. Kesikutest oli enamuses (60 %) ikkagi kuldid. Oleme olnud arvamusel, et ka emiskesikuid tuleb ikkagi küttida. Puutuda ei tohi põhikarja emiseid.
Hetkel küll jahimaal selline olukord,(sülitan kolm korda üle vasaku õla) et sigu piisavalt ja ka maaomanikega suhted korras.
Feen kirjutas:jahinaine kirjutas:Meie sektsioonis on alates sellest talvest rangelt keelatud emise laskmine. Trahv on 4000.- ja enne jahile uuesti ei saa kui trahv makstud.
Päris karm. Tundub olevat suur sigadepõud. Kui ikka satub ette kari, kus 5-6 suurt siga, siis vaatab kõige vähem karjaemiseks soviva looma (ja, jõuad sa alati neil vahet teha) ning lased... ja kuna kesikut ja põrsast polnud, siis ongi üks suur siga vähem (kes võib ka vabalt emane olla)
Tavaliselt nad lasevad jah
ja ainult ahtrat emist tulevad linnast nädalavahetuseks metsa ja relvaks poolautomaat kaks padrunit salves 
üks rauas tagavarasalv vasakus käes ja karp taskus Muhv kirjutas:
Ja siis viivad sigadele süüa ka, et järgmine kord linnast veel suurema padrunikoormaga tulles oleks veel rohkem emiseid lasta.
Ega iga suuremat kasvu siga ikka pole karjaemis, et teda lasta ei või. Emis vist käib ikka rohkem põrsaste, mitte kesikute ees.
Tavaliselt nad lasevad jah ja ainult ahtrat emist tulevad linnast nädalavahetuseks metsa ja relvaks poolautomaat kaks padrunit salves üks rauas tagavarasalv vasakus käes ja karp taskus
Ja siis viivad sigadele süüa ka, et järgmine kord linnast veel suurema padrunikoormaga tulles oleks veel rohkem emiseid lasta.
Ega iga suuremat kasvu siga ikka pole karjaemis, et teda lasta ei või. Emis vist käib ikka rohkem põrsaste, mitte kesikute ees.-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
jajah, siis on veel need tüübid kah, kes sel ajal, kui linnas baseeruvad nädalavahetuse vennad oma ilusalt legaalsete 2+1 poolautomaatsete relvadega linnas istuvad, metsas ringi uitavad, piiripealse tapajõuga 10+1 lasuline poolautomaat kaenla all, ning täismantelkuulidega suurulukeid küttides need kättesaamise korral oma logiseva....ee.....vaz21014 ja zubrjonok-haagisega kiirelt-kiirelt naabrimehe küüni alla varju veavad. nemad muidugi emiseid üldse ei lase ... 