Hea tava jahinduses

[aadu kadakas]

Algatan teema esialgu üldfoorumis. Eks ole näha, kas ühel hetkel oleks vaja seda hoopis fil.puiesteel jätkata.
Otsisin mingisugust üldisemat, kasvõi deklaratiivset, kogumit jahinduse hea tava lahtimõtestamiseks. Leidsin vaid read "Jahinduse arengukavast aastateks 2008-2013":
"Toetatakse erinevate huvigruppide osalusel arutelude algatamist jahinduse hea tava sõnastamiseks.
Arutelude tulemuste põhjal sõnastab kokkukutsutud töörühm Eesti jahinduse hea tava."
Võib-olla otsisin vähe. Alustuseks uurin, kas keegi teab, on siis midagi sõnastatud ja kas nimetatud töörühm ka reaalselt ellu kutsuti?

[baddmann]

Teised foorumi juuramõtlejad võivad mulle oponeerida või kaasa kiita, aga minu arusaamise kohaselt "tava" üldmõistena on oma olemuselt kirjutamata norm. Tava saab küll kirja panna (nt raamatusse), aga siis on ta n.ö paigas ja ei arene, muutu ega kohandu aja kuluga kaasa. Õigemini - arenemiseks on vaja teha uus raamat jne jne jne. Eks elame näeme.

BM

[aadu kadakas]

Tegelikult peaks eristama: "tava" ning "hea tava." "Tava" puhul võime rahumeeli lasta asjadel omasoodu areneda, kuid "hea tava" eeldaks sootuks kõrgemat eesmärki või taset. Kahe mõiste samastumisel heaks tavaks oleksid asjad ideaalsed, kuid seda ei juhtu ju kunagi. Seega ei saa ma nõustuda, et "hea tava" formuleerimisel kirjasõnasse oleks tegemist automaatselt selle surmaga. Elu näitab, et kui pole formuleeritud, ei kiputa asjade üle sisuliselt mõtlema ning ei jõua ka "sooja õhku" tegudesse. Ehk teisisõnu on oluline, et kirjutamata seadused lõpuks mingil moel kirjutamata kujul jõuaksidki inimese reaalsetesse toimetamistesse.
Mis puutub juurasse, siis eks see ole jah üks domineerivaim kõnepruuk tänapäeva demokraatlikus maailmas, kuid iga juuramõtlejagi saab aru, et tegemist on kohati väga eluvõõra ning ebainimliku sooviga maailm ära seletada. Pigem saab teha juriidilise maailmanägemuse kohalt järelduse:

Tava saab küll kirja panna (nt raamatusse), aga siis on ta n.ö paigas ja ei arene, muutu ega kohandu aja kuluga kaasa. Õigemini - arenemiseks on vaja teha uus raamat jne jne jne. Eks elame näeme.
BM

[aivar00]

Ei oska muud kosta, kui mõlemal õigus . Üldiselt kisub see tavade värk minu pilgu läbi ikka filosoofiasse ära. Samas ei ole mitte mingit vajadust kõiki asju nn. paberile" kirjutada, sest see ei anna ka 100% tulemust. Võtame kasvõi meie nn. liikluskultuuri. Ei ole kuskil kirjas, et teise juhi suhtes tuleb käituda viisakalt (olgu selleks siis möödasõiduks märkuandmine, et tee on vaba või kellegi nn. tupikust väljasõitmisel enda ette laskmine). Osad juhid käituvad OK ja osad ei tee teist märkamagi.
Tahan öelda, et kõik me areneme ning ka kirja pandud seadused arenevad, kohanduvad oludega. Seda küll aeglaselt aga siiski. Sama ka tavadega - ei kujuta küll hästi ette, et hakkaksin kuskil ohvrikivil miskit vanaaegse tava kohast tseremooniat läbi viima
Aga juristide maailmanägemus - kui ausalt öelda, siis kohati on mul selline tunne, et maailm on kohandatud juristide mõtete järgi. Ja tavainimesel on selles kuradima raske orienteeruda. Kas selles süüdistada vanakreeka filosoofe või roomlasi see juba iseküsimus.

[Ahto Kattai]

Eks see hea tava ole ka paljuski vaataja silmades.Näiteks meie siin omaarust peame heaks tavaks looma kiiret tapmist,mis aga suure hulga inimeste arvates on........!? Kelle jaoks siis see hea tava ja veel kirja panduna,kas siis osa rahvast ei tohiks neid kirjutatud tavasi lugeda? Aivari näide liiklusest ka hea ,aga sealgi pole ilmselt nii ,et ühed ongi tublid ja teised pahad .Erinevates olukordades ,näiteks kui inimesel on kiire ei pruugi need head enam sugugi heaks jääda.Kellegi jaoks on kindlasti hea tava kui täidad liiklus eeskirju ,teisele peab sinna hulka kuuluma veel midagi ,mille oled ise omast vabast tahtest sinna juurde pookinud/heatahtlikuse ,näiteks.Kas kogu elu kirjapanek ikka on vajalik,kas peaks kuskile kirja panema ,et näiteks tervitamine on hea tava?

[reimakas]

Hea tava või parema praktika kirja panemine oleks noorjahimeestele hea lugemne ja samas kõrvalseisjatele asjade/olukordade mõistmiseks. On piirkondi, kus ka kõige loomulikumad protseduurid on ära ununenud. Oleks tore, kui fooriumlaste eestvedamisel näiteks hakata avaldama kas või algatuseks pdf formaadis alla laaditavaid kogumike, nii tavadest kui ka parimadest praktikatest. Ajastud muutuvad ja koos sellega ka tavad ja kombed.

[aadu kadakas]

http://www.metsastajaliitto.fi/?q=node/215
Soomlaste poole kiigates on peetud vajalikuks formuleerida jahinduse hea tava. Sellised üldised põhimõtted, mis ajahambale peaksid vastu pidama. Informatiivsuse mõttes võiks selle tõlkida. Ise suudaksin kah nö laias laastus selle eestindada. 1/12 võiks umbes taoline olla:

Hea tava jahinduses
Soome Jahimeeste Liit on määratlenud aastal 1999 heade jahitavade põhimõtted kõigile jahimeestele
Head jahitavad
1. Austa ulukeid ja nende elupaiku
2. Maksusta ulukeid säästva kasutamise põhimõtte kohaselt
3. Ära põhjusta ulukitele tarbetuid kannatusi
4. Töötle jahisaaki õigesti ja kasuta ära kogu jahisaadus
5. Hoia ulukeid
6. Jahis hoolitse enda ja teiste ohutuse eest
7. Hangi jahinduses vajalikud teadmised ja oskused ning arenda neid
8. Loo head suhted maaomanike ja teiste jahimeestega
9. Katsu kuuluda organiseerunud jahiseltsi liikmeskonda
10. Loo ja hoia head suhted oma piirkonna elanike ja erinevate loodushuvilistega
11. Pea lugu jahikoertest ning hoolitse nende eest hästi
12. Arenda ning propageeri jahiharrastust parimal võimalikul moel

[jell]

no selle võib ju eestikeelseks teha küll, midagi väga keerulist seal ei ole, küll aga pole päris kirjakeel vaid natuke slängilõhnaline nagu Soomes asjad ikka. Andke mulle mõned päevad, kui aega saan, siis pusin valmis

[sammal.habe]

kadaka-aadu, seleta mulle lollile, kuda see ulukite maksustamine õieti käib?
soome keelt ma paraku ei oska.

2. Maksusta ulukeid säästva kasutamise põhimõtte kohaselt

[aadu kadakas]

Ootasingi, kuni keegi sellele tähelepanu pöörab. See sai otsetõlkena sisse ja nagu Jell viitas -soomlastele omane släng see on, mis tasapisi ka ametliku keele üle võtab.
Tegemist on slängiväljendiga, mida rahvasuus nimetatakse: "ära võta rohkem maksu, kui õige on!"(mõeldud algselt ilmselt võimulolijate suunas).
Ehk teisisõnu tee selgeks jahiala, jahialal elavad ulukid, siis põhimõtteiselt kogu jahikalender (kuna rahu-, kuna jahiajad jmt), küttimislimiit (tõesed loendused). Loo asurkonna elujõulisuse püsimise eeldused (tootvamad ja tugevamad isendid peavad säiluma, valiklaskmine jne.). Tee järelvalvet ja nõua, et kõik antud põhimõtetest kinni hoiaksid. Ei kütiks valesid isendeid ja ei teeks salakütti. Õpeta noortele asja läbi hea eeskuju andmise antud teemas. Jaga teistega informatsiooni ulukitest igas mõttes. Midagi säärast...

[Ain Aavik]

Ole hää jell ja pane palun see pikem variant meie keelde, siis saab naabrite hea tava arusaadavamaks ..

http://www.metsastajaliitto.fi/?q=node/774

[jell]

no ma just selle pikema variandiga tegelengi. Natuke keeruline on mõningaid asju meie emakeelde panna aga kui veidike mõelda ja võõrsõnu kasutada, siis saab vist hakkama Soome keel on veel riukailikum ning varjunditerohkem kui eesti keel ja tõlgendamise variante on rohkem kui küllalt. Mitmed asjad, mis põhjanaabrite koodeksis (kui nii võib öelda) sisse kirjutatud on, on olemas meie Jahiseaduses ja Jahieeskirjas. Ei ole kursis seadustega, mis sealpool lahte kehtivad aga antud linki ja selle sisu lugedes võib jõuda järeldusele, et meil on kehtivates seadusandlikes aktides asjad praegu märksa täpsemalt ja paremini reguleeritud. Aga see selleks. Kohe, kui saan teksti eestindamisega valmis, panen ta siia üles nii nagu ta on. Päris palju mugandusi peaks ilmselt tegema aga jäägu see siis minust targemate peade hooleks

[Indrek S. E.]

Tegelikult peaks eristama: "tava" ning "hea tava." "Tava" puhul võime rahumeeli lasta asjadel omasoodu areneda, kuid "hea tava" eeldaks sootuks kõrgemat eesmärki või taset. Kahe mõiste samastumisel heaks tavaks oleksid asjad ideaalsed, kuid seda ei juhtu ju kunagi. Seega ei saa ma nõustuda, et "hea tava" formuleerimisel kirjasõnasse oleks tegemist automaatselt selle surmaga. Elu näitab, et kui pole formuleeritud, ei kiputa asjade üle sisuliselt mõtlema ning ei jõua ka "sooja õhku" tegudesse. Ehk teisisõnu on oluline, et kirjutamata seadused lõpuks mingil moel kirjutamata kujul jõuaksidki inimese reaalsetesse toimetamistesse.
Mis puutub juurasse, siis eks see ole jah üks domineerivaim kõnepruuk tänapäeva demokraatlikus maailmas, kuid iga juuramõtlejagi saab aru, et tegemist on kohati väga eluvõõra ning ebainimliku sooviga maailm ära seletada. Pigem saab teha juriidilise maailmanägemuse kohalt järelduse:

Tava saab küll kirja panna (nt raamatusse), aga siis on ta n.ö paigas ja ei arene, muutu ega kohandu aja kuluga kaasa. Õigemini - arenemiseks on vaja teha uus raamat jne jne jne. Eks elame näeme.
BM

TAVA on see, mis võetakse aluseks, kui kellelgi tekib hull mõte hakata seadust tegema. Tava on seaduse ürgjuur. Mis see ürgjuur siis on? Kokkulepe. Piisava hulga inimeste vahel. Ei Enamat.

[aadu kadakas]

TAVA on see, mis võetakse aluseks, kui kellelgi tekib hull mõte hakata seadust tegema. Tava on seaduse ürgjuur. Mis see ürgjuur siis on? Kokkulepe. Piisava hulga inimeste vahel. Ei Enamat.

Üks häda on see, et tavad (õigemad/paremad) on kas unustatud või domineerivad näiteks eelmise riigikorra ajal tekkinud seosed, mis täna nagu töötavad ja enam ei tööta ka. Meil pole paraku vabale ühiskonnale kohaseid tavasid veel välja kujunenudki ning ka seaduse eesmärgiks kipub aeg-ajalt olema mingis suunas arengu teostamine/suunamine (tavale kirjapildi andmine pole lihtsalt võimalik). Uue jahiseaduse näitel saab ju lausa väita, et algne üritus polnud mitte niivõrd reformida sisuliselt üht looduskasutuse valdkonda, vaid lihtsalt kildkonnavahetus võimu (ressursihaldamise) teostamise huvides ehk põhimõtteliselt olemasoleva kokkuleppelise tava lõhkumine-mis siis, et "vene-aegse". Hea tava võikski olla Teie poolt nimetatud ürgjuureks, mis kohe ei hävine, kui väiksemgi muutus tuleb. Kokkulepe piisava hulga inimeste vahel muidugi teostab praktika, kuid see veel ei tähenda, et asju õigesti aetakse. Nii on kokku lepitud või nii on seaduses kirjas, aga tegelikult pole õige...
Teema alustamise mõte tekkis seetõttu, et meie ühiskonnas on "õhk tiine" erinevatest tõlgendustest ja igamehe oma äranägemise järgi tehtud reeglitest. Foorumist saab ka iga natukese aja tagant lugeda arutelusid seaduste või kommete baasil. Noortel võiks olla esiotsa mingit võimalust võrrelda, mis hea tava tähendaks ja mis tegelikult toimub. Et tarkus tekiks.

Hea tava või parema praktika kirja panemine oleks noorjahimeestele hea lugemne ja samas kõrvalseisjatele asjade/olukordade mõistmiseks. On piirkondi, kus ka kõige loomulikumad protseduurid on ära ununenud. Oleks tore, kui fooriumlaste eestvedamisel näiteks hakata avaldama kas või algatuseks pdf formaadis alla laaditavaid kogumike, nii tavadest kui ka parimadest praktikatest. Ajastud muutuvad ja koos sellega ka tavad ja kombed.

[honkomees]

Tava ja hea tava? Pikalt ja targalt seletada ei oska aga omal selline arusaam, näidete najal - hea tava on nt mitte lasta haavatud loomal piinelda, aidata noa või armupauguga (kui noaga ei julge) teise ilma. Suures osas on need reeglid ka seadustes kirjas
Tava on panna või mitte panna murtud oksi, panna neid nii või naapidi, kanda selliseid või teistsuguseid riideid jms.

Ehk siis TAVA ei mõjuta mingilgi viisil jahti ja ulukeid, see on vaid kiiks jahimeeste ja ühiskonna peades.

HEA TAVA all mõistame seda mis mõjutab ulukite käekäiku, nende populatsiooni ja ka nende seisundit enne tabamist.