naine kirjutas:ei ole ise jahimees(naine) ja ega see mind huvita ka,probleem on hoopis mehes,kes viimasel ajal järjest rohkem hakkab ära pöörama,kui ta parasjagu ei ole metsas jahil,siis istub oma toas ja vahib oma püsse,nigu armund oleks neisse ja kui püsse ei vahi,siis istub siin jahindusfoorumis,raha on kulutatud nende püsside ja igasuguse muu träni peale meeletu summa ja mis veel kõik osta on vaja,noh selle summa eest saab korraliku sõiduauto,kas te kõik olete niisugused hullud...................aideake palun.
Lahuta ära ma omast naisest lahutasin jahihaigus on hullem kui narkomaania. Vaata talle otsa ja ta pilk on juba kui potensiaalset saaki või trofeed otsival kiskjal. Varsti hakkavad majast asjad lombardisse kaduma sest blaser laskis välja uue kaheraudse ja kui sa oma säästudest auto ostadki siis vahetatakse see niva vastu. Maja diivanil lösutab porine setter köögis võimutseb see pikkadelontis kõrvadega lontrus ja aias kiljub laika. Ma ei vihka koeri kuid õpetagu ta vähemalt koera kombel haukuma. Sõbrannasid tal ei olnud. Mida karvasem ja laigulisem seda suurem meessõber. Ehitasin neile krundinurka aiamajakese. Öösel ajab unepealt ülesse isehaiseb kõrbenud liha ja kirbealkoholi järele. Ja nõuab et täidaksin temaga abielukohustusi. Peale jahi nädalavahetust on mobiil limiidiületuse tõttu suletud või kaotas ta selle lihtsalt ära. Kui köögis toitu valmistas käisime lastega linnas hamburgereid söömas. Kleiti ei olnud ta nõus kandma. Ainult korra sain ta teatrisse ja mida ta nõus oli vaatama oli Ibseni "Metspart". Muidu ilus tüdruk oli. Heleda pea ja pikkade juustega. Kõik mu sõbrad olid kadedad. Aga kõikse hullem see kõik on pärilik Tal isa juba jahimees ja räägitakse et vanaisagi Mõtle vähemalt lastele