kuidas teil asi korraldatud?

[pri:t]

Mind hakkas huvitama kuidas on erinevates jahiseltskondades korraldatud ulukihooldus. Kes sellega siis tegelevad? Kas on nii et iga mees teeb ikka midagi ja kooskõlastatult tekib ühte ja hästi töötav tervik? Meil on asi väga ligadi-logadi. Soolakuid ikka on, kuid minuarust siiski vähe. Kitsedele mõeldud sõimi mõni vist on aga kas nad ka reaalselt veel töötavad ma täpselt ei tea. Sea söödakohtadest ei ole ma suurt midagi kuulnud kuigi tean sealseid metsi juba hästi. Tahaks ju midagi ette võtta aga mis maksab mingi noore nolgi hääl??-mitte midagi. Nüüd hakkab juba mõõt täis saama-lasta tahetakse aga tundub et ulukihoolet ei taha keegi teha. Sel aastal võtsin asja vaikselt ette....isaga (suure ärgitamise peale) sai tehtud üks soolak juurde, hetkel üks tegemisel, ja plaanimisel vähemalt kolme lisasoolaku rajamine. Muideks need soolakud on ka asjalike kohtade peal (loomade teadaolevad meeliskohad või kohad kus soolakut kusagil läheduses pole). Sai vaadatud ka üks koht kuhu seale sööta viia ning plaanis järgmise aasta kevadel ka söödaautomaat teha, sest see ju söödasõbralik asi. Probleemideks on ka huluvad koerad ja salakütid. Viimaseid päris tihti juba (sel aastal lasti juba üks põder). Siis kui hea hr. inspektor käib helistatakse kõik läbi ja mehed on kadunud (antud salakütid pole jahtkonna liikmed!!). Hulkuvate koerade omanikud on kah teada enamjaolt...no aga mida k***dit saan mina ära teha? keegi nagunii ei kuula mind Palve foorumikülastajatele- kas keegi annaks teada enda jahtkondade seisundist (kui suure ala peale on soolakuid, söödakohti kõrgistmeid jne.) oleks huvitav lugeda. Statistikaameti kodulehel oli vist kah kunagi selliseid andmeid aga enam ei leia üles

[Nivaomanik]

Huvitav oleks veel teada ka seda et kui suur on see jahiseltsi liikmeskond. Kui on suur jahimeeste arv, siis ongi enamasti selline lugu, et kõik tahavad jahtida aga ulukihoole on unarusse lihtsalt jäetud.
Hea variant lihtsalt selline, et on jahiseltsis kontrollija kes kontrollib, kas on tehtud lehisvihad ja muud kõigile meestele kohustuslikud asjad. Kui muidugi selline kohustus seatud on. Kui kellelgi ei ole tehtud siis pole ju ka metsast midagi saada. St. et ei anta lihtsalt luba. Oleme oma jahiseltsis sellise korralduse sisse viinud ja töötab.
Soolakute tegemine peaks olema rohkem ikka jahiseltsi enda huvides.
Söödakohti on meie jahiseltsis u. 10, samapalju jahikantsleid ja soolakuid u. 20. Aga meil on seltskond ka väike. Kõigile meestele on teada kus need rajatised asuvad ja kui keegi sinna kanti satub siis ka viskab sööta välja ja paneb lehiseid.
Salaküttimine on kehv asi ja selle vastu võitlemises jahimees suht võimetu. Hulkuvad koerad on selline kurb teema et omanik ei kuula ja seadus ei luba aga.............
Tegelikult peaks kogu jahiseltsi ulukihoolde korraldusega tegelema siiski jahiseltsi juhatus või selle poolt määratud isikud.
Tegelikult on jahiseltsile ette nähtud maade korralduskavaga kindel maht ulukihoolde töid ja kui neid ei täideta siis olid selleks mingid sanktsioonid.
Ühesõnaga kala hakkab mädanema peast.

[pri:t]

Jahtkonna hingekirjas vist ligi 25 mehe kandis aga jahpäevadel kohal 15-17 meest(kui hästi läheb) No mingisugust kontrollimist meil igatahes ei ole et kes teeb vihatsi või kes mitte. Ja no selline asi kah ei tööta et kes sinna satub see läheb ja viskab jälle sööta juurde, sest üle poolte meestest muul ajal sinna ei satugi kui jahi ajal. Mõni mees on kes soolakutel käib aga see on ka kõik.
Salaküttimisega on ka nii et isgi näinud neid s***päid aga no helista siis 1313. Pärast on tuli räästas või mõni aken sisse visatud sest see seltskond hoiab väga kokku ja nagunii saadakse teada kes "koputas".
On kuidas on nende teistega aga mina omalt poolt üritan ära teha nii palju kui mu võimuses on ja nii palju kui mu rahakott ja jaks kannatab. Kord kui paberitega jahimees olen siis saab endale juba julgelt mõne medalisoku või põdra lubada...

[Nivaomanik]

Salaküttidega on selline paha lugu jah, sest neile eriti ei meeldi kui keegi nende tegevust segab. 1313 peaks siiki aitama, aga kui ikka kohaliku inspektori onupoeg on see kelle pärast helistatakse, siis ei ole tõesti mõtet vaeva näha vaid tuleks natuke fantaasiat kasutada.
Kui 25 meest siis ei ole ju ülisuur, aga see et hoolet ei tehta ja söötmist ei ole see on jama, sest see on nagu vargus omast taskust. Eks loom ikka läheb sinna kus on parem marjamaa. kui naaber söödab siis varsti lähevad sinna ka loomad.

[kakuke]

Olen ise kahes jahtkonnas ja üks mis on teisest pea 2x suurem käivad asjad peaaegu samamoodi nagu väike põrsas kirjutas. Hoolet praktiliselt ei toimu ja kui viiaksegi sigadele süüa, siis ainult selle tagamõttega, et hiljem sealt jälg võtta. Kurb, aga tõsi on ka veel see, et nii mõnegi nn. paberitega mehe tembeldan mina salakütiks. Lastakse sama loaga mitu looma. Kui rääkida ulukihooldest, siis saab vastu enamvähem sellise jutu, et mina küll ei tee kuna naaber ka ei tee ja kui ei lase mina siis laseb keegi teine. Vastik. Ise olengi soolakud ja sõõtmiskohad teinud sellise arvestusega, et kuhu suure tõenäosusega sellised ei satu. Lasevad veel soolakutelt ja sõõtmiskohtadelt loomi. Räägitud on et kava on tehtud, kuid ise seda näinud pole ja kõike seda teostan oma võimete ja südametunnistuse järgi.
Teine jahtkond, kuhu olen vähe aega kuulunud on hoopis teisest puust. Ei aeta seal salakütijuttu (tabu teema) ka paistab ulukihooldega head lood olevat.
Kuna käisin mõlemas jahtkonnas põdrajahis, siis tuli sealt minu jaoks nende kahe jahtkonna kontrast väga hästi esile, kui oldi tabatud põder. Ühes olid juskui saakalid koos ja igaüks näris omast otsast ja teises oli sootuks midagi muud.
Niipalju veel ütleks (võibolla mõni saab aru) nagu Nivaomanik ütles, et kala hakkab mädanema peast.

[rajaleidja]

Meil ka suht jama see korraldus. On välja kujunenud viis kuus inimest, kes sellega intensiivsemalt ja südamega tegelevad. Ise kaasaarvatud Sektsioonis on meid vist 26-27, Põdrajahis tavaliselt 20-23, hooaja lõpu poole vähem. Seajahis on hea kui 15 kokku tuleb. Kui arutatakse rahaasju, et soolakive, vilja, hernest või maisi osta, siis tõmbuvad meeste näod krimpsu ja ei meeldi see jutt neile üldse. Nii ongi päris suuri kulutusi tehtud omast taskust. Rajasin ka ise ühe sigade söödakoha. Sinna kavatsen ka oma rahadest osta maisi ja hernest. Vilja on meil nüüd omal. Ega ma seda kohta reklaaminud ei ole. Paikneb metsa ääres, kus me seajahti pole neli-viis aastat pidanud. Suvel kitsejahis avastasin, et sead seal tegutsevad(vaadake huvitavaid jutte). Las nad aga elutsevad ja kosuvad. Juurdekasvu oleks vaja, seal ei kimbuta neid keegi.
Igatahes vahetus meil sektsiooni juht ja asjad hakkasid kohe paremaks minema. Rajasime hulga põlde, nüüd talveks vili salvest võtta, rapsipõld on juba puhtaks tehtud. Saime ka asja niikaugele, et panime biotehnika kulutused igaaastaste klubimaksude hulka, nüüd pole kellelgi pääsu. Üks põder sai ka maha müüdud ja selle raha eest sai juba päris palju soolakive osta.
Hea on meil ka see, et nooremad mehed(ise ka veel noor) on just aktiivsemad loomade eest hoolitsejad.

[kakuke]

Igatahes vahetus meil sektsiooni juht ja asjad hakkasid kohe paremaks minema. Rajasime hulga põlde, nüüd talveks vili salvest võtta, rapsipõld on juba puhtaks tehtud.

Hea on lugeda, et mõnel pool asjad liiguvad õiges suunas ja paisab, et nii mõnigi foorumitegelane on hingega asja kallal
Mind hakkas huvitama selline asi, et kellele ja mis moel te rapsi söödate. Kas kohe seemnetena või srotina või ...

[rajaleidja]

Suvel külvasime rapsi põllupeale. Talirapsi siis ikka. Nüüd sügiseks on parajalt pikad võrsed püsti. See on kitsede lemmik. Ja põder käis ka väga hoolega söömas. Neile meeldib see ka väga. Aga meie põld sai liiga väike. Juba praeguseks on ainult väiksed kontsud alles. Aga kui põld parajalt suur teha, siis on loomadel kevadeni tegemist. Suure tõenäosusega koguneb sinna suur kitsekari.
Soovitan kõigil rapsipõld rajada. Järgmine aasta tahame ka söödakapsast panna.

[Nivaomanik]

Kui suur teil rapsipõld siis ka oli, et see nüüd juba otsas on. Meil on rapsipõlde kokku 4 tükki, kogupindalaga ümbes mingi 6-7 ha ja kõigist põldudest on veel midagi võtta, kuid ikka korralikult on pügatud.
Samas soovitan ka teha orasepõlde, sest seda söövad ka kõik loomad ja järgmine aasta veel ka sigadele söödaks?
Üldiselt ikka söödapõld alla 1 ha on suht mõttetu, kuna süüakse üli kiiresti ära.
Kui tuleb raske talv on kitsed niikui naelutatud sinna rapsi ja orasepõldude peale ja söövad ka päevasel ajal seal rahulikult.

[pri:t]

põldude oht on vast see, et meelitavad salakütte kohale Neil siis hea lasta kui suur kari rahulikult sööb.....olgu nad neetud need salakütid.

[kanavaras]

Huvitav lugeda, et tihti ulukihoolet millekski ei peeta.See näitab ju kohe jahiseltskonna või selle pääliku suhtumist.Oma jahimaa on ikka ju suur väärtus, kuidas sellest siis aru ei saada.Tegelt on ju igale jahiseltsile-piirkonnale teatavas mahus ulukihoolet ette nähtud, tingimuste mittetäitmisel võidakse jahimaa kasutamisleping vms lihtsalt katkestada.Sellised saamamehed kes ainult saada tahavad ei tohiks küll jahiseltskonna eesotsas olla.Ja selline jutt, et kust raha saada ja kes maksab on ka jama,ühiselt siga või põder külili ja müüki,meie seltsis aint nii asi käibki,mingit aasta maksu või sellist ei ole. Viimase paari aasta jooksul oleme teinud 2 suurt sõim-söödahoidlat, 10-15 sõime,sigu söödame 8 kohas , soolakuid ka u.15,vilja söödapõlde u.8-9 ha,rapsi u. 1ha.Kõik tööd oleme üritanud teha ühiselt,lepime mingi aja kokku ja minek,on ju tore minna metsa ja seltskonnaga kokku saada ka siis kui mingit jahti pole või siis peale tööpäeva soku-seajahti minna.Summa mis me aastas kulutame ulukihooldele on u.15000+enda töö ja bens jne ja need kes väljas käivad ei virise sugugi,nõrgad jäävad koju.Oleme käinud põdrajahis ka 3-4 kuna keegi rohkem pole tahtnud tulla kuna load lihtsalt niivõrd kallid-rmk uus hinnakiri ja põder läheb nagunii müüki ja ise ei saagi midagi jne-jama jahielmus ju põhiline ikka.Jama on kui oled jahimaa rentnik-kasutaja mitte otseselt omanik või nii,nööritakse igatmoodi, aga jahikirg ei hääbu see jääb.

[Nivaomanik]

Loomulikult on õige see et metsast saadud hüve sinna ka tagasi pannakse. Kui mehed tahavad liha süüa tonnide viisi, siis olgu lahked ja kergendagu ka oma kukrut, siis kui on vaja ulukihoolet teha.
Eks tegelikult kogu värk on kinni jahiseltsi juhtides ja nade tahtmises. Nagu iga koer on oma peremehe nägu nii võib ka jahiseltsi hinnata tema juhi järgi.

[jahimiis]

Meil jahiseltsis 25 jahimeest, neist tegevaid ulukihooldealal max 5.Ega me pahandagi nende peale kes midagi teha ei viitsi jääb ju ka neil omamoodi midagi saamata. Raha hooldustöödeks tuleb aastamaksust+oma kulud.
Jahiala 9000 ha, soolakuid 5, metssigade söötmiskohti 3, söödasõimi 8,
2 ha talirapsi, sel talvel nagu juba jutuks oli ehitada paar automaatsöötjat (loodame et ka tööle hakkavad).

[imre]

Jahtkonna hingekirjas vist ligi 25 mehe kandis aga jahpäevadel kohal 15-17 meest(kui hästi läheb) No mingisugust kontrollimist meil igatahes ei ole et kes teeb vihatsi või kes mitte. Ja no selline asi kah ei tööta et kes sinna satub see läheb ja viskab jälle sööta juurde, sest üle poolte meestest muul ajal sinna ei satugi kui jahi ajal. Mõni mees on kes soolakutel käib aga see on ka kõik.
Salaküttimisega on ka nii et isgi näinud neid s***päid aga no helista siis 1313. Pärast on tuli räästas või mõni aken sisse visatud sest see seltskond hoiab väga kokku ja nagunii saadakse teada kes "koputas".
On kuidas on nende teistega aga mina omalt poolt üritan ära teha nii palju kui mu võimuses on ja nii palju kui mu rahakott ja jaks kannatab. Kord kui paberitega jahimees olen siis saab endale juba julgelt mõne medalisoku või põdra lubada...

Asi hakkab tõsi küll peast mädanema, aga alustuseks selle pea kallale tulebki minna. Katsu alustada sellest, et anna ise eeskuju niipalju kui võimalust on. Kui palju teil noori jahimehi seltsis on? Vot nende meestega saaks midagi ära teha. Vanu mehi on suhteliselt raske midagi tegema panna. muidugi peab kogu see ulukihoole tulema südamest, vägisi pole vaja midagi teha. Kui sa järjepidevalt hoiad oma joont, siis tulevad ka tulemused. Katsu noored mehed juhatusse saada, kes südamega asja teevad. uute liikmete tausta kontrolli hoolega, salakütte saab ravida kõige paremini omakohtuga. Kõigetähtsam hoia oma joont, see ei ole kerge. Tulemused tulevad aastate pärast.

[arv]

Täitsa huvitav, mehed teevad muudkui soolakuid ja söödavad sigu, kõik peaks ju hästi olema aga pole seda. Kuid öelge kui üks teeb soolaku teine söödapõllu siis kujuneb nii valja, et kes tegi siis selle oma ka on. Seksoonis üle 20 inimese iga üks tahab ju looma lasta ja kuhu ta läheb ikka sinna kus looma on. Laseb siis keegi seksooni liikmetest soolaku juurest looma tuleb siis järgmisel päeval soolaku ehitaja soola juurde tooma vaatab ,et veri maas helistab siis oma semudele kes aitasid soolakut ehitada, ütleme et neid oli 4meest. Kõik ütlevad ,et mina pole käind ega lasknud siis pistetakse lõugama et salakütt käind. Kui ma eksin siis parandage mind ja öelge kuidas ikka asjalood on.
rajaleidja kirjutas et tegi sigadele söödakoha ja pole seda reklaamind kuid ausalt öeldes see söödakoht leitakse peagi üles. tuleb oma mees näeb keegi söödab sigu ta ei tea kes söödab ei hakka ka uurima luba ka taskus. Laseb siis sea ära kannab loa maha ja arvab et kõik on nii nagu peab. rajaleidja tuleb oma rahadega ostetud maisiga ja avastab et keegi on sea lasknud ja mida sa siis mõtled............,et ikka see salakütt!! või mis eks anna teada.
PS. rejaleidja ära pahanda, et sinu näidiseks tõin..