Miks meil metskanaliste seis nigel on?

[Jahimees]

[RTL 2007, 92, 1521 – jõust 7.12.2007]

(25) Rongale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega tema tekitatud kahjustuste asukohas.

Kes selle kahjustus koha määrab?

[baddmann]

...Kes selle kahjustus koha määrab?

Ronk.

BM

[Sarvik]

...Kes selle kahjustus koha määrab?

Ronk.

BM

õige...ka hundi laskmiseks pole luba vaja...hundi laskmiseks on hunti vaja...

[unt]

Kirjanduse andmeil hakkas meil metsiste arvukus langema juba 19. sajandil. Vahepeal on olnud suur talude aeg (endine EW), siis nõuka aeg ja nüüd siis uus EV aeg. Väidetavalt oli igasugune kiskjate arvukus EW ajal minimaalne (nugised ja rebased jahiti ära nende kasuka pärast, kährikut polnud veel siia toodud, siga ka praktiliselt puudus); siis tuli vene aeg ja "jahimeestel olid varseslaste ja kulliliste jalgade normid" ja neid kütiti selle pärast + sai väikekiskjate nahkade eest ikka kohe päris kena kopika; nüüd on siis EV aeg ja selliseid norme pole. Metsiste arvukus on järjekindlalt langenud ja ilmselt langeb veelgi. Esimeses järjekorras kadusid nad Saaremaalt ja Hiiumaalt. Veelgi hullem - täna räägivad meie põhjanaabrid, et kanaliste arvukus ka neil langeb ja seda üsnagi tuntavalt.
Nõus eksperimendi tulemusega, et rongad olid suurimad metsise pesade rüüstajad. Kuid - kas ronkade jalgade, rebaste sabade ja kährikute käppade normid ikka muudaksid midagi? No ei usu ma selliseid lihtsaid, varanast võetavaid, lahendusi.
Kui mina olin väike poiss, siis paistis minu maakodu aknast üks suur ja kõrge kask. Kui sinna otsa lendas rongapaar, siis oli see sündmus ja lapsed kutsuti akna alla kaarnaid vaatama. Kaaren oli tark ja lugupeetud lind. Ja keegi neid ei küttinud. Täna tiirutab neid igal pool nagu porikärbseid raipe kohal. Millised on need põhjused, et ronkade arvukus sedasi on tõusnud? Me oletame, aga me ei tea! Täpselt samuti, nagu metsiste arvukuse langus - me oletame, aga me ei tea! Aga ma olen päris kindel, et need ei ole sedasi üks-ühele omavahel seotud! Ma arvan, aga ma ei tea!

[Messer]

Ronk käib söödal ka päris usinasti, ega ta loll lind ei ole.
Harvendama peaks neid, aga kuidas määratleda kahjustus?
Enne olid nad suuremas osas läbirändavad linnud, nüüd elavad ka talvel siin.

[hundikütt]

Äkki ajad ronga ja musträsta segamini

[Messer]

Kindlalt rongad. Rästastega vaheldumisi

[hundikütt]

Ronk pole olnud kunagi rändlind

[Messer]

Ega mina nendega kaasa pole lennanud. Väljendasin ennast pisut ebakorrektselt, aga minust targemad kirjutavad nii:
"Rongad on paigalinnud, seega meie linnud aastaringselt siin. Küllaga leidub ohtralt talveks sisserändajaid, kelle tõttu meie talvine rongapopulatsioon on suvisest 5-10 korda suurem."
Midagi siis ikkagi liigub ja rändab
Minu vaatlusandmed näitavad, et just sügisel ja kevadel on neid siin rohkem. Eks paiguti võib see erineda.
Mul on paiksena 1 paar ja külalisesinejateks ca 10-ne parv.

[puugi]

Vanad rongad paigalinnud aga,noored ja mittepesitsejad hulguvad ringi päris laialt.Mul selline ornitoloogia kiiks küljes.Pesitsevate rongapaaride arv ei ole hallvarestega võrreldes suur.Arvukus suureneb tänu sellele et, toidupaas pidevalt kasvab .Sööb ta ju vilja seaplatsist ja raibetega ei ole kitsas.Üks paarike käib hoovis koertetagant vargil ilus vaadata.Metsas enne mind kohal kui koer nugist haugub.Ei ole käsi tõusnud et,rongale lajatada.Ta piirab tõhusalt hallrästa arvukust nagu harakas ja hallvares.Aukartustäratav võimalik eluiga 50 aasta piires ja ainus kes korjused kährikute eest ära sööb.Kui on ronkadel pojad peavad ka nemad võsukestele toitu kusagilt saama.Tassib mitu pätsi saia seaplatsist lastele.Võiks ju mõne rebase või kähriku kaarnale tekitada põllu peale.Eestis on ääretult ilus ja liigirikas loodus naabrid kadestavad kogu aeg.Me ei saa uisapäisa tegutseda . Puugi.

[aadu kadakas]

Metsise osas on tõepoolest üleüldine langustrend juba pikka aega. Võimalik, et iidne lind lihtsalt enam ei saa hästi hakkama, kui lõunamaa kliima põhjapoole suundub, sobivate männikute osakaal järjest väheneb ning inimtegevus oma aktiivse looduskasutusega loob erinevaid häiringuid. Eks siis selle tulemusel on looduses kannatajaid ning võitjaid. Metsis näikse selgelt olevat kannataja, ronk ja vareslased üldse võitjad.
Metsis on nõudlik elupaiga suhtes ning sobivaid alasid jääb üha vähemaks. Lokaalsetesse aladesse surutult pole tulevik tõesti hea. Elupaikade kvaliteet on minu arvates otseses konfliktis sellega, mida inimene endale sobivaks ning kasulikuks peab. Ehk siis ühelt poolt näiteks parandatud metsamaad muutuvad produktiivsemaks, toodavad rohkem puitmassi (loe: saab rohkem raha), kuid teiselt poolt on metsisele sobivates elupaikades meeletu kuusevohamine või paakspuu alusvõsa jt variandid, mis lühikese aja jooksul muudavad metsise elukeskkonna talle kohanematuks.
Üks oluline asi veel, pigem isiklik emotsioon. Loodusele loomulik rütm, mis paljus peaks ka inimesele olema loomuomane. Metsisemänge külastades on igal aastal üha üllatavam, millise tempo ja emotsiooniga oled ise ja kuidas "tiksub aeg" metsise elus. See on mulle olnud üheks taustelemendiks või etaloniks, et mõista, kui kiire ja ebanormaalne on see kunstliku inimloodud elukeskkonna toimimine. Rongast suurem vaenlane on metskanalistele...inimene, meie ise, kes me ühel või teisel moel kõigele kaasa aitame.

[Ain Aavik]

Vahepeal ka midagi lugemiseks ja vaatamiseks

http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandi ... d=64276951