Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[sammal.habe]

(rea)jahimees ollakse vast ikka peamiselt sellep2rast, et metsas k2ia. seltsingute ja muude vabayhiskonna vormide moodustamine on seejuures teisej2rguline.
pealegi on meil yks seltsing juba olemas, mille h22lekandjas Indrek isegi t@@tanud. seesinane v6iks natuke rohkem oma liikmete eest seista. v2hem auru kulutada vile peale.

[Ain Aavik]

Soome jahindus lähtub maaomandist

28.06.2012

MAALEHT (Metsaleht), Kadri-Aija Viik (Pärnumaa erametsanduse tugiisik / metsakonsulent): Eesti metsaomanikud, metsa-ühistute juhid ja tugiisikud kü­lastasid Erametsakeskuse kor­raldusel hiljuti Soomet, muu hulgas tutvusime põgusalt ka jahindusega.

Soomes on üle 300 000 jahi­mehe ja see arv on riigi elanike arvuga võrreldes protsentuaal­selt üks Euroopa suurimaid. Ja­hindus on populaarne ka nais­te hulgas - naisjahimehi on roh­kem kui Eestis jahimehi kokku.

Noortele korraldatakse jahin­duse tutvustamiseks laagreid ja koolitusi.

Maaomaniku nõusolekul

Jahimeheks olemise eeldus on Soomes jahiloa olemasolu, selle saamiseks tuleb teha eksameid. Jahti saab pidada vaid maaoma­niku nõusolekul.

Jahimehed on koondunud ja­himeeste seltsi, mis on asutatud 1921. Selts esindab neid Soome põllumajanduse, metsanduse ja jahinduse keskorganisatsioonis.

Ühe territoriaalse üksuse (küla, vald) piires moodusta­vad maaomanikud jahipiirkon­na (jahiseltsi). Seltsile rendivad jahipidamiseks maa eramaa-omanikud. Jahimaad võib ren­tida ka riik või teised maaoma­nikud (ülikoolid, ühistud vms).

Kõigil seltsi liikmetel tekib õi­gus jahti pidada kogu seltsi alal. Kui keegi selle piirkonna maa­omanikest pole jahimees või ei soovi jahti pidada, võib ta oma maa anda rendile näiteks selle­lesamale seltsile. Jahiseltsil on õigus rentida jahiõigust edasi maata jahimeestele.

Maaomanikul on õigus kor­raldada jahti omal maal.

Linnu- ja jänesejaht

Kõige populaarsemad on linnu-ja jänesejaht. Jahitakse nii vee­linde kui ka metsist ja tetre. Jä­nese- ja linnujahil jahiala suu­ruse piirangut pole. Lähtutak­se mõistlikust suurusest, umbes 10-20 ha.

Lõuna-Soomes kasvatatakse näiteks faasaneid, keda jahitak­se pärast metsa laskmist. Selleks piisab 10ha jahialast.

Põdralube antakse Soomes aastas välja 60 000-80 000. Ka põdrajahil ei ole jahiala suu­rus piiratud, kuid mõistlikuks loetakse 1000 ha. Põdralubade arvu otsustab ja neid jaotab riik­lik ulukihooldepiirkond.

Jahimehed teevad ka looma­de lisasöötmist, rajavad sööda-kohti ja koguvad andmeid tea­duslikeks uuringuteks. Tänapäe­val loetakse jahipidamist harras­tuseks ja jahti peetakse valda­valt oma maal.

Eriline uluk Soomes on põh­japõder, kelle kasvatuspiirkond on Põhja-Soome, kus ühtse kar­jakasvatusega tegelevad põtra­de omanikud. Kuna põhjapõd­rad ei ole kariloomad, ei tähis­tata neid kollase kõrvamärgistu-sega. Omanikel on oma märki­de kombinatsioon, mis lõigatak­se põdra kõrva.

Kaks korda aastas aetakse karjad aedikusse, kus tähista­takse sündinud vasikad ja loe­takse kari üle.

Probleem on, et põhjapõdrad söövad ära kõik rohelise, seal­hulgas sambliku, mis taastub väga aeglaselt. Seepärast vee­takse neile teistest Soome piir­kondadest heina ja tehakse lisa­söötmist.

Põdrakarjade apluse pärast on olnud probleeme maaoma­nikega. Seetõttu on nüüd kar­jaomanikel kohustus tarastada teiste maaomanike maad ja põl­lud kaitseks põtrade eest.

Kahjustused korvab riik

Ulukikahjustuste hindamise ja kompenseerimisega tegeleb Soo­mes riik. Kahjustusi kompensee­ritakse vastavalt ulukikahjustu­se seadusele. Kompensatsiooni saab vaid hirvlaste (põder, valge-saba hirv, kabehirv, metskits jt) ja suurulukite (hunt, ilves, karu jt) tekitatud kahjustuste korral.

Kahju saajal on kohustus püü­da kahju tekkimist ennetada või piirata. Kompensatsiooni maks­takse kahjustatud vara õiglases väärtuses. Metsakahjustustest peab maaomanik teavitama vas­tutavat ametkonda. Pärast kah­justuse suuruse hindamist on või­malik esitada hüvitamistaotlus. Kompensatsiooniraha tuleb riikli­kest vahenditest, peamiselt jahilubade müügist.

Suuremad probleemid on liikluskahjudega (auto ja looma kokkupõrked). Need kahjud kor­vatakse samuti riiklikest vahen­ditest ja kindlustustega.

Soome jahindus põhineb pik­kadel traditsioonidel, ja need asjad, mille üle Eestis endiselt vaieldakse, on seal ammu pai­gas: maaomanikul on õigus vali­da, kes tema maal jahti peab. Ta­valiselt teeb ta seda ise või on see reguleeritud lepingutega.

-------------------------------------------------------------

küll ikka pingutaks, et kogu aeg selle seaduse loomisega meedias püsida - ükskõik, millisel moel ..

Ja veel üks pirn, ka põhiseadust hakatakse varsti muutma - huvitav küll, millises suunas?

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=64601734

[gunnar]

Soome jahindus lähtub maaomandist
-------------------------------------------------------------

küll ikka pingutaks, et kogu aeg selle seaduse loomisega meedias püsida - ükskõik, millisel moel ..

Ja veel üks pirn, ka põhiseadust hakatakse varsti muutma - huvitav küll, millises suunas?

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=64601734

Tõeliselt märg unelm, kuidas makstakse renti ja lisaks hüvitatakse kõik kahjud. Kaunis aga tühi jutt ilma ühegi rahanumbrita. Mis selle ha hind siis on ?

[Ats]

Soome jahindus lähtub maaomandist

Kahjustused korvab riik

Ulukikahjustuste hindamise ja kompenseerimisega tegeleb Soo­mes riik. Kahjustusi kompensee­ritakse vastavalt ulukikahjustu­se seadusele. Kompensatsiooni saab vaid hirvlaste (põder, valge-saba hirv, kabehirv, metskits jt) ja suurulukite (hunt, ilves, karu jt) tekitatud kahjustuste korral.

Meil tahab riik ennast sellest taandada ja kõik jahimehe kaela ajada.

[Indrek S. E.]

Indrek, miks arvad, et (rea)jahimees ei ole rahul praeguse seaduse ja korraldusega?
Ma ise mõtlen nii, et kui riik suudab oma huvid lõpuks kirja saada, ei pruugi see lõpus kelelgile meeldida. Siiani elu näidanud, et suurim huvi on suures plaanis olnud kõik rahaks.

kakuke, ma olen aru saanud, et seadusloome praeguse seisuga (üldise stiili, korralduse jms) ei olda ülepea rahul. Seda pidasin postitusega silmas.

Aga kui riik seabki esikohale sellise huvi, mis senist korraldust eelistavatele jahimeestele täitsa vastukarva, võib see olla õnnetus, aga kindlasti mitte Lõplik Õnnetus. Sel puhul peab juba riik asja nii reguleerima, et Avalik Hüve oleks Avalikule Huvile kätte saadav. Ehk teisisõnu Avalik Huvi ei saaks riivatud.

Nüüd peaks juba ka Winnie-Puhhile (kes ometi oli väga väikese aruga karu) selge olema, et senised osapooled ja kõrgeima tahte kandjate suunamiseta, seda seadust tehtud ei saa kuidagi

[kakuke]

kakuke, ma olen aru saanud, et seadusloome praeguse seisuga (üldise stiili, korralduse jms) ei olda ülepea rahul. Seda pidasin postitusega silmas.

Aga kui riik seabki esikohale sellise huvi, mis senist korraldust eelistavatele jahimeestele täitsa vastukarva, võib see olla õnnetus, aga kindlasti mitte Lõplik Õnnetus. Sel puhul peab juba riik asja nii reguleerima, et Avalik Hüve oleks Avalikule Huvile kätte saadav. Ehk teisisõnu Avalik Huvi ei saaks riivatud.

Nüüd peaks juba ka Winnie-Puhhile (kes ometi oli väga väikese aruga karu) selge olema, et senised osapooled ja kõrgeima tahte kandjate suunamiseta, seda seadust tehtud ei saa kuidagi

Sõnad, ilusad sõnad. Aga kes seda õnnetust ikka tahab või õigem oleks öelda, et keegid ei soovi riskida sellega, et võib toimuda õnnetus. Pärast asju tagasi või ringi muuta on juba palju raskem. Seda on elu näidanud. Ja isegi mingi seaduse võid üleöö ringi muuta, aga looduses toimuvad protsessid ei käi nii kiiresti.

[jyri]

Poliitikast kauge -ja mittejagava inimesena olen teinud üllatava järelduse.Nimelt eksistatakse minutaolisi naiivikuid suuresti nimedega.Kui poliitikas on selge, et kõlavate nimetuste - reform, iasamaaliit, kesk jne- taga on tegelikult samade "maailmavaadetega" kommunistid, kes ülbelt vahetavad neid samu erakondi, siis jahimehed on segadusse aetud "vastase" kõlava nimega-ERAMETSAOMANIKE liit. Miks siis eksitava-aga sellepärast, et tegelikkuses on nad metsa omanikest ERAFIRMAD, millede omakorda omanikud polegi üldse Eesti kodakondsed ja elavad teiselpool merd-või lahte. Eesti TÕELISTE metsaomanikega pole neil midagist ühist.
Seega nenede deklareeritud alla 5% jahimaade faktilistest omanikest polegi midagi ühist ei Eestiga ega selle seadusandlusega- maksti kinni omale kasulik seadusmuudatus ja nüüd siis selle nimel tankistid tegutsevad.
Vabandan, kui kellegi õiglustundeid riivasin, aga oman kah põhiseaduslikku õigust omama oma arvamust(Vist prg.26, kui ei eksi)

[aivar00]

Sellele järeldusele olen mina juba ammust ilma jõudnud. Kahjuks on mõnes metsa erafirmas "osanikud" ka RMK juhtkonnas. Sellest tingituna siis ongi toimunud ka need RMK poolsed nn. JOK jahialade oksjonid. Ja suure ning lihtsa rahateenimise "soovi" (kahjuks küll lühiajalise kuna ulukite populatsioon ei taastu aasta või kahega ) on tegelikult "maaomanike silmade avamiseks" teinudki RMK. Mina isiklikult nimetan sellist nähtust puhtalt korruptsiooniks. Olles ise tegev riiklikus struktuuris juhtival kohal ning paralleelselt ka sama tegevusega erafirmas. Meil aga on selline tegevus täiesti legaalne. Väita, et seda keegi ei tea...(korruptsiooniga Eestis võitlevad pädevad ametnikud pean silmas) sellisel juhul olen mina kah Türgi sultan (mida ka keegi ei tea ).

[Ain Aavik]

Huvitav, kus on teised Jahindusklubid?
Kas Järvamaa on tõesti ainus, kes on initsiatiivi üles näidanud. (siiani küll)

Kirjad leitavad EJS-i kodulehelt ja see on suurepärane.
http://www.ejs.ee/et/tutvustus/kirjad.html

Millal kord jõuab kätte see aeg, kui ametlikud esindusorganisatsioonid teevad avalikuks selle, keda ''esindab'' kõlava nimega organisatsioon ''erametsaliit'' (suurmetsaomanike, nii kodumaiste, kui välismaiste esindaja) koos kõvahäälsete demagoogide bandega ja kelle lobitööd seaduse sisse surumisel (ostmisel) teevad Talijärv ja CO (erakondlik ministeerium) ning kellega on ilmselt ühinenud ka nüüdseks keskkonnaamet, kelle pealik on EJS-i täievoliline juhatuse liige ???
Millal hakatakse rääkima asjadest avalikult õigete nimedega ja võetakse käsile ka RMK jahimajanduse osakond ???

Meile aktiivsematele on siin foorumis ammu asi selgeks saanud, kuid millal jõuab kogu see ''saagimine'' koos tegelike mõjuvõimuga äritsejatega ja siinse riigi mahamüüjatega rahva ehk laiema üldsuse ette ???

Kuuldavasti on seadus täpsemalt kuu keskel minemas kooskõlastusringile meile teada ja tuntud punktidega vaatamata vastuoludele

[länku]

Kaldun arvama, et kõnealune probleem jõuab lõpuks Riigikohtuni välja.
Siinkohal on tegemist probleemiga eraomandi kaitse vs. igaühe õigused.
Eks siis Riigikohus kõrgeima õiguse tõlgendajana annab juhtnöörid, kuidas või mismoodi edaspidi antud küsimuses oma asju sättida.

[Kellapoiss]

Asi kipub naljakaks kiskuma.Lugesin Järvamaa Jahindusklubi kirja ja oh imet,isandad tahavad ,et maaomanikud näitaks veel talude piirid kah ette.Olen ise kah jahimees,aga nii lolli juttu pole ma enne kuulnud.Me leiame koera üles meetrise täpsusega,samuti välja lendava uluki.Kas maaomanikud peavad gps seadmed kah meile jahimeestele ostma.Püssid,padrunid....KINDLASTI olen ma asjast valesti aru saanud.Kui ,siis 1000 korda vabandust. Lugupidamisega Kalle Laid

[gunnar]

Asi kipub naljakaks kiskuma.Lugesin Järvamaa Jahindusklubi kirja ja oh imet,isandad tahavad ,et maaomanikud näitaks veel talude piirid kah ette.

Kuskohas need talupiirid on ?

[kakuke]

Minu jaoks näiteks oli see pigem naljas, kui metsakonsulendiga omas metsas ringi käies see rääkis, et väga paljudele nn maaomanikele on tal endal tulnud piirid ette näidata, et kus nende maad asuvad. Naljakas eks?

[gunnar]

Minu jaoks näiteks oli see pigem naljas, kui metsakonsulendiga omas metsas ringi käies see rääkis, et väga paljudele nn maaomanikele on tal endal tulnud piirid ette näidata, et kus nende maad asuvad. Naljakas eks?

Jah nii see ongi ja ka fimrade puhul sama asi. Kunagi lepinguid sõlmisime siis oli ikka vastus et "jah. meil peaks sealkanids mingi tükk olema, aga ega me ei tea mis seal toimub". Niikaua kui pensionifond müüma ei hakka on neil kama kaks mis toimub. Ilmselget on EML teinud oluliselt paremat lobitööd kui EJS, aga arvestades et EML funktsionääridest paljud ka EJSi juhatuses.... Polegi vist palju midagi edasi arutada.

[unt]

Jah, nii see on, et need omanikud, kes keelanud jahipidamise, üldjuhul oma piire ei tea ja pole neid piire ka kellelegi nähtavaks teinud. Ei väida, et see 100% nii on, aga suuremas osas küll. Vaatasin siin ka oma jahimaadel olevaid jahikeeldusid. Kui kaardi lahti võtad ja ükshaaval hakkad neid katastri tunnuseid sisestama, siis lõppeks näeb kaart väla nagu oleks paar kärbest seal peal s . . al käinud. Üks plekike siin, teine plekike seal, enamus tükke sellised 0,1 - paarkümmend hektarit. Looduses küll GPSiga ükshaaval üles leitavad, aga jahi käigus . . . jah, sügavalt kahtlen, et kuidagigigi ka parima tahtmise juures oleks võimalik neid eristada. Varitsusse minnes võimalik, aga ühisjahis?
Huvitav küll, kustkohast need nn "omanikud" on võtnud seisukoha, et nad omalt poolt ei pea midagi oma omandi tähistamiseks või kaitseks tegema? Paralleeli tõmmates - oleks ju üsna absurd, kui mind võetakse vastutusele selle eest, et ma olen viibinud looduskaiteala sihtkaitsevööndis, kus see on keelatud kui seda piiri ei ole püütudki kuidagigi nähtavaks teha. Õnneks on olemas muidugi päris mitu kohtulahendit, kus sellised menetlused on lõppenud menetleja kahjuks.
Mitte, et ma maaomanike õigusele jahti omal maal keelata vastu oleks. Aga seda asja peaks ajama ikka nii, et ma olen kõigepealt ise peremees, teen ennast ja omad kinnistud nähtavaks ja siis hakkan nõudma, et minu sõna seal ka midagi maksaks. Muidu pole ma ju peremees, lihtsalt niisma naljamees. Aga paistab, et neid naljamehi meil ikka jagub.