BLONDOSID!
Blondo
Varem sai treitud ise ka neid kuule ja siis laksin pingis karestus rulliga parajasse mõõtu,vastavalt soovitud kaliibrile.Käsitsi seda tööd ei teeks sest ei pane täpselt vööd peale,juhul kui püssi ära ei riku siia täpsus on kaheldav parem ikka treialil lasta vöö paigaldada.
võimalikult suurem ports
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Kaupo Kindsigo kirjutas:Kardan, et plastikkonteiner tsokkrauda kaitsta ei suuda, liiga õhuke kiht plastikut jääb vahele, metall põrutab vastu metalli, tšokid kulutab läbi . Parem ikka tinavöö, äraproovitud asi.
Parem, sest tinavöö mitte ainult ei kaitse relvarauda ta samas tasakaalustab ka kuuli. Teras jms. kuuliks ei sobi. Väitku kirjandus mida iganes. Liialt kerge ja rohkem ullikestelt






- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
issa ristike, nüüd kitkutakse vaese sammal.habeme habe välja, kui kuul ei taba?
ei ehi ma end võõraste sulgedega - need joonised on siiski vene jahindusfoorumist http://talks.guns.ru/forum leitud...

ei ehi ma end võõraste sulgedega - need joonised on siiski vene jahindusfoorumist http://talks.guns.ru/forum leitud...
dirk kirjutas:No nii, nüüd on siis esimesed kuulid sammal.habe joonise järgi valmis tehtud...
sammal.habe kirjutas:issa ristike, nüüd kitkutakse vaese sammal.habeme habe välja, kui kuul ei taba?![]()
ei ehi ma end võõraste sulgedega - need joonised on siiski vene jahindusfoorumist http://talks.guns.ru/forum leitud...dirk kirjutas:No nii, nüüd on siis esimesed kuulid sammal.habe joonise järgi valmis tehtud...
äää nuta vennas


-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
juhtus selline lugu, et tuttav otsis kapist välja kunagi aamu hangitud Blondo kuulid, et mõned paugud laadida. On teine tiba umbusklik ja kontrolli mõttes mõõtis kuulid üle. Kuulid kal.12 ja ivakese suuremad kui püss lubab. No mis seal ikka vööd maha ja treipinki ning kuulid mõõtu aga vööde mahavõtmisel selgus, et on olnud kusagil eriliselt "andekaid" meistreid, kuulidel peal terasvööd ja vööde otsad ilusti tinaga kokku joodetud.
Vaadake omad vanad varud üle, vaevalt see mees ainus oli kes oma kuulid selle "spetsialisti" käest hankis
Vaadake omad vanad varud üle, vaevalt see mees ainus oli kes oma kuulid selle "spetsialisti" käest hankis
naised saunas rääkisid
Ma vaidlen Eerule vastu selle taskaalustamise koha pealt. Endal nn. blondoga laetud Federale vist veel paar tükki alles (kunagi sõber soomest tõi kingituseks 10 tk). Ühe urgitsesin kunagi lahti. Plastmasskonteineri sees oli ja ilma tinavööta. Kuuli materjal kangesti puhta vase karva.
Kas siis on mehed nii "täpsed", et kuuli esi- ja tagaosas oleva tinavöö täpselt samasse kaalu ajavad? Minu lolli mõistuse järgi see tinavöö kaitseb ainult relvarauda ning suurendab ka kuuli kaalu. Sellest kaalust aga sõltub rohu kogus, et asi täpselt jookseks. Seega minu arusaama järgi pole messingul ja raual muud vahet, kui ainult metalli enda erikaal. (messing on kergem ja raud raskem).
Kas siis on mehed nii "täpsed", et kuuli esi- ja tagaosas oleva tinavöö täpselt samasse kaalu ajavad? Minu lolli mõistuse järgi see tinavöö kaitseb ainult relvarauda ning suurendab ka kuuli kaalu. Sellest kaalust aga sõltub rohu kogus, et asi täpselt jookseks. Seega minu arusaama järgi pole messingul ja raual muud vahet, kui ainult metalli enda erikaal. (messing on kergem ja raud raskem).
ikka lõbusalt
aivar00 kirjutas:Kas siis on mehed nii "täpsed", et kuuli esi- ja tagaosas oleva tinavöö täpselt samasse kaalu ajavad? Minu lolli mõistuse järgi see tinavöö kaitseb ainult relvarauda ning suurendab ka kuuli kaalu. Sellest kaalust aga sõltub rohu kogus, et asi täpselt jookseks. Seega minu arusaama järgi pole messingul ja raual muud vahet, kui ainult metalli enda erikaal. (messing on kergem ja raud raskem).
Tegelikult ikka messing ju raskem 8,5 g/cm3 ja raud 7,8cm3. Ja see kuuli kaal tundub tõesti varieeruvat, sest Sammalhabe antud joonised ei kattu kõigi 12 kaliibrile valmistatud blondodega(mõõtsin ise ja vahe kuni 10%). Tegelikult materjaliga ka nii, et ei pea kindlasti olema pronks või messing. Võib vabalt olla mõni sarnaste omadustega(tihedus, plastilisus, võibolla ka sulamis temp) sulam. Jorrilt saadud näidisega üritaks endises Valumehhaanikas midagi valmis lasta treida. Parim variant oleks ju, kui saaks mitut erinevat materjali kasutada, oleks pilt selge, kui suured erinevused tulevad. Muidugi, kui kellelgi veel kodus blondosid seismas ja ise ie kasuta, võiks ju teada anda.
- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm