Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Uues kavandatavas seaduses ei ole helisummuti keelatud ega ka lubatud jahipidamisvahendite nimekirjas.Veel hakkas silma,et ühisjahis ei pea jahijuhataja olema atesteeritud.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Täiendus mu eelmisel lehel olevale postitusele
et siis selline lugu .. enne siia foorumisse ülespanekut sellist asjade käiku polnud ...
uugamets kirjutas:http://eelnoud.valitsus.ee/main#CpLgpIvV
Linki kasutades hüppab millegi pärast ''Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri peale'' .. päris huvitav lugemine.
Kui muidu link õige koha pealt ei avane, siis eelnõude lehel on otsing .. sisse trükkida sõna jahiseadus, siis avaneb ..
...
et siis selline lugu .. enne siia foorumisse ülespanekut sellist asjade käiku polnud ...
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
"Põntsoni postulaadid" on küll mahukas mõttetöö, kuid ma ise ei näe seal palju muud, kui soovi olla kõva jahindusekspert koos täieliku valmisolekuga hakata riigi rahastamisel teostama erinevaid ulukikahjude jmt hindamisi. Kui nii lähebki, siis mis seal ikka - keegi ju hindama peab.
Tsiteerin: "Uus JS peab tagama ulukikahj minimeerimise. Jahiseadus või KKM määrustes tuleb määrata hindamise metoodika ning maksumus ja selle igaaastane tõus vastavalt elukalliduse tõusule." Ja selgitusena: " Ulukite arvukus peab olema tasemel mis minimiseerib ulukikahjud ja sellega ka kahjude hindamise."
Ma ei näe selles materjalis jahiseaduse muutmisettepanekuid niivõrd, vaid lünklikku arutelu. Iseenesest tore, et süviti on kaasa mõeldud.
Üheks läbivaks mõtteks on see, et ulukikahjud tuleb minimeerida, mis tähendab seda, et ulukite arv tuleb sedavõrd alla viia, et inimene saaks vastavalt oma plaanidele kultiveerida kõike (nii metsas, kui põllul), mis pähe tuleb. Kui ollakse sedavõrd kange ekspert, siis võiks näiteks välja tuua selle, et kui palju üldse on võimalik Eestis erinevate ulukite arvukus? Selliselt, et ulukikahjud oleksid minimeeritud - mis iganes see Põntsoni interpretatsioonil ka ei tähendaks.
Lisamärkmete osas aga leian ma säärast, mida ei kipu kommenteerima. Lugege ja mõelge.
Tsiteerin: "Uus JS peab tagama ulukikahj minimeerimise. Jahiseadus või KKM määrustes tuleb määrata hindamise metoodika ning maksumus ja selle igaaastane tõus vastavalt elukalliduse tõusule." Ja selgitusena: " Ulukite arvukus peab olema tasemel mis minimiseerib ulukikahjud ja sellega ka kahjude hindamise."
Ma ei näe selles materjalis jahiseaduse muutmisettepanekuid niivõrd, vaid lünklikku arutelu. Iseenesest tore, et süviti on kaasa mõeldud.
Üheks läbivaks mõtteks on see, et ulukikahjud tuleb minimeerida, mis tähendab seda, et ulukite arv tuleb sedavõrd alla viia, et inimene saaks vastavalt oma plaanidele kultiveerida kõike (nii metsas, kui põllul), mis pähe tuleb. Kui ollakse sedavõrd kange ekspert, siis võiks näiteks välja tuua selle, et kui palju üldse on võimalik Eestis erinevate ulukite arvukus? Selliselt, et ulukikahjud oleksid minimeeritud - mis iganes see Põntsoni interpretatsioonil ka ei tähendaks.
Lisamärkmete osas aga leian ma säärast, mida ei kipu kommenteerima. Lugege ja mõelge.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Ma oleks paljude põntsoni postulaatidega nõus, aga seda mõnede tingimustega. Peamine oleks et metsa ei makstaks enam mitte ühtegi toetust, null. Metsatehnika ja muu kola soetamiseks saadud toetused makstakse tagasi. Vat siis on see loodetud oodatud turumajandus oma täies ilus käes. Aga seni, on mets ennekõike loodus ja selle osa on ulukid. Olid enne ja loodetavasti ka peale hull-põntsoni põrgatusi. Hetkel on antud härra kaotanud igasuguse mõõdutunde. Tahetakse luua puhtal inglaste eeskujul jahikorraldus kus sellist asja nagu riigimaagi ei eksisteeri, kõik on ERA ja ERAOMANDUS.
Äkki peaks tegema mingi jõulutunneli sarnase rahakogumise vaesele metsaomanikule, on ju ometi tal kohutav koormis metsa näol. Keegi neid ju ei aita ... http://www.kemo.ee/toetused
Äkki peaks tegema mingi jõulutunneli sarnase rahakogumise vaesele metsaomanikule, on ju ometi tal kohutav koormis metsa näol. Keegi neid ju ei aita ... http://www.kemo.ee/toetused
Viimati muutis gunnar, L Sept 22, 2012 2:15 pm, muudetud 1 kord kokku.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Ahjaa, mis unustasin. Selles halavas tekstis on põntson korduvalt toonitanud et uluk on riigi omand. No kuda põrgut saab eraomanik korraldada riigivara kasutust ? Seda enam et enamus sellest varast ei ole ühe eraomaniku sunnismaine ?
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
aadressilt http://www.kemo.ee/uudislugu/172-jahise ... settepanek mina küll seda manust leida ei suuda. Kuidas küll need asjad nii kiiresti ilmuvad ja kaovad? Või võeti maha selleks, et muudatusettepanekut veelgi täiendada? Ei julge isegi mõelda, mis sealt sellisel juhul tulla võiks 

Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Lihtsalt üks nope Viio Aistami loost:
PV: See on täiesti loomulik, kui tal on jahimehepaberid olemas. Võib-olla mingi piir peaks olema, et ei tekiks kihku viimnegi väikeuluk ära võtta
Vaat, seda kihku tahaks küll näha. No, lased kõik väikeulukid maha, naabritel ikka midagi alles jääb ja asemele tuleks. Selleks, et selline asi juhtuks, peaks suur osa maaomanikest väikeulukite küttimise hingeasjaks võtma. Seda ei juhtu kindlasti. St, ure murtud. Kui keegi tahab oma 1 ha pindalaga talu aknast kanu luuravat rebast lasta... lasku või vaakumisse.
PV: See on täiesti loomulik, kui tal on jahimehepaberid olemas. Võib-olla mingi piir peaks olema, et ei tekiks kihku viimnegi väikeuluk ära võtta
Vaat, seda kihku tahaks küll näha. No, lased kõik väikeulukid maha, naabritel ikka midagi alles jääb ja asemele tuleks. Selleks, et selline asi juhtuks, peaks suur osa maaomanikest väikeulukite küttimise hingeasjaks võtma. Seda ei juhtu kindlasti. St, ure murtud. Kui keegi tahab oma 1 ha pindalaga talu aknast kanu luuravat rebast lasta... lasku või vaakumisse.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
gunnar kirjutas:Ahjaa, mis unustasin. Selles halavas tekstis on põntson korduvalt toonitanud et uluk on riigi omand. No kuda põrgut saab eraomanik korraldada riigivara kasutust ? Seda enam et enamus sellest varast ei ole ühe eraomaniku sunnismaine ?
Selle peale tuleb mul meelde üks lause kuskilt aegade hämarusest, kui neid maade sahkerdamise asju sääl parlamendis aastaid tagasi aeti .. ''riik olevat ikka halb peremees'' ja väitjaks oli keegi härra Seli

Eks nüüd siis on vist riik samuti ''halb peremees'' .. vaja kõik metsloomad anda palgipõllu tühjaks lõiganute kätte, sest ainult nemad teavad, kuidas ''asju õieti teha ja toimetada'' .. ülejäänud on ju ebakompententsed isikud

Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Kuidas on võimalik, et rohumaadele hüvitus ei laiene.Metssigade tekitatud kahjustused rohumaadel rikuvad ära kogu rohusaagi.Teravilja ja kartulit on võimalik korjata kahjustuste vahelt,aga mulla sattumine siloauku võib rikkuda tuhandeid tonne sõõta.Pikaajalise rohumaa hektari rajamine maksab rohkem teraviljahektarist,tasuvus tuleb aastate pärast.Meie piirkonnas on juba loobutud teravilja,kartuli jt. kultuuride kasvatamisest,põhjuseks metssead,haned,lagled,hirved,kured. Jäänud on vaid rohumaad.Jutu mõte selles,et ise piirkonnas ettevõtte juht, 600 ha maad,500veist .Firmal paarkümmend omanikku,kõik kohalikud inimesed.Seni jahikeeldu pole maadel kehtestanud.Olen kohaliku jahiseltsi liige ja soovin,et ka jahiselts areneks.Kas selle seadusepunkti mõte on maal pingete suurendamine.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
tsiteerin:
Olen kohaliku jahiseltsi liige ja soovin,et ka jahiselts areneks.Kas selle seadusepunkti mõte on maal pingete suurendamine.
No kui ise ka jahiseltsi liige - milles siis küsimus, et sigade arvukust ei saa reguleerida
Kui abi vaja, siis tuleb seda ka küsida
. Kindlasti leidub siingi foorumis huvilisi - korralda mõned korrad ajujahti ning sigudikke jääb kohe vähemaks
.
Olen kohaliku jahiseltsi liige ja soovin,et ka jahiselts areneks.Kas selle seadusepunkti mõte on maal pingete suurendamine.
No kui ise ka jahiseltsi liige - milles siis küsimus, et sigade arvukust ei saa reguleerida



Kui abi vaja, siis tuleb seda ka küsida


ikka lõbusalt
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Seajahti ikka peame.Ega kõiki sigu maha polegi vaja tappa,sigade toel jahiselts seisab.Pole sigu,pole jahimehi,pole jahimehi siis tulevad sead tagasi.Aga jahimehed tagasi ei tule.Kõik peab olema tasakaalus ,aga praegu see nii ei ole.Aga miks rohumaadel kahjusid ei hüvita keegi.
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
järvevana kirjutas:Seajahti ikka peame.Ega kõiki sigu maha polegi vaja tappa,sigade toel jahiselts seisab.Pole sigu,pole jahimehi,pole jahimehi siis tulevad sead tagasi.Aga jahimehed tagasi ei tule.Kõik peab olema tasakaalus ,aga praegu see nii ei ole.Aga miks rohumaadel kahjusid ei hüvita keegi.
Päris huvitav tasakaalu definitsioon

Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Kui metssigu on nii palju,et rohumaad ka segi pööratakse,siis ei oska kohe midagi öelda.Ainsad võimalused on,siis sigade arvu vähendamine või metssigade meeletu söötmine metsas ja seda aastaringi.Rohumaadele ka elekter ümber? 

Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Gunnar märkis, kuidas Herr Põntson on korduvalt toonitanud uluki riigi omanduses olemaist. Mulle torkas tollest tekstist silma veel üks korduv jutt: "JS on vastuolus Põhiseadusega andes maaomanikele kuuluva jahiõiguse omanikke eirates jahirentnikele." Peab põhiseaduse jälle läbi lugema, ma ei mäleta, et seal ülepea jahipidamisest juttu oleks olnud.
Peaks Põntsoni ettepanekutele midagi vastu ütlema, aga ei suuda muud, kui tsiteerida Jan Husi: "Oh sancta simplicitas!".
Peaks Põntsoni ettepanekutele midagi vastu ütlema, aga ei suuda muud, kui tsiteerida Jan Husi: "Oh sancta simplicitas!".
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
JÄRVAMAA PÕLLUMEESTE LIIT
KESKKONNAMINISTEERIUMILE
PÖÖRDUMINE UUE JAHISEADUSE TEEMAL
Järvamaa Põllumeeste Liit on jätkuvalt seisukohal, et ilma alljärgnevate põhimõtteliste
muudatusteta pole võimalik Eesti jahindust säästlikuks ja õigusriigile kohaseks muuta:
1. Kehtiva jahiseaduse väikesemahuline muutmine ei ole otstarbekas. Vajame uut – tervikklikke lahendusi võimaldavat, maaomanike jahiõigusel baseeruvat jahiseadust.
2. Jahinduse korraldamine peab vastama ja olema kooskõlas üldise maakasutusega, et tagada nii jahinduse kui ka maamajanduse säästlikkust st. ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik tasakaal.
3. Maaomanikel peab olema õigus omal maal jahti pidada ja jahindust korraldada, st õigust oma vara (maaomandit) käsutada ehk valida ise oma maale jahirentnik. Jahipiirkondade piirid peaksid kujunema maaomanikke (sh riigimaa valdajate) omavaheliste kokkulepete alusel maaomandi piire järgivat.
4. Riigi ülesandeks on määratleda jahiulukite loetelu, kehtestada jahipidamisega ning reguleerida jahipidamisvahendite jms. kasutamist. Jahiulukite küttimismahu otsustab iga-aastaselt jahirentnik (v.a. suurkiskjad). Riik peab korraldama jahiulukite seiret ning selle alusel kehtestama vajalikud piirangud, kui looduslikest või inimtekkelistest põhjustest on ohustatud jahiulukite soodne seisund.
5. Ulukikahjustuste kompenseerimine peaks olema maaomanike ja jahiseltside omavahelise kokkuleppe küsimus ja maksumaksja ressursse sellesse ei tuleks panustada (v.a. jahipidamise piirangute ja kaitsealuste liikide puhul).
Ettepanekud uude jahiseadusesse:
§ 5. Jahipiirkond.
(1)Jahipidamine suurulukitele on lubatud maaomanike poolt moodustatud ja Keskkonnaameti poolt kinnitatud jahipiirkonnas, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 3000 hektarit.
§ 6. Maaomaniku õigused jahinduses.
Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras:
1) korraldada oma maal jahipidamist;
2) ....
3) ....
4) ....
5) moodustada jahipiirkond.
§ 9. Jahindusnõukogu.
Jääb arusaamatuks, mis alusel või kuidas valitakse jahindusnõukogu liikmed?
§ 12. Jahipiirkonna piiride muutmine.
(1)Jahipiirkonna piire muudetakse, kui:
1) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 3000 hektarit;
2).......
§ 14. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba.
(1).....
(2) ......
(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse 5 aastaks.
(4).......
(5)Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkuleppeid eramaaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjal.
(6)........
§ 17. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine või sellest keeldumine.
(1).....
(2).....
1).....
2)......
3)......
4) jahipiirkond on juba kasutusel (väljaarvatud §19 (2) punkt 2).
(3)....
(4)....
§ 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine.
(1)....
(2)....
1).....
2) eramaaomanikud, kellele kuulub vähemalt 50%+1% jahipiirkonna pindalast, on esitanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.
3)....
4) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 3000 hektarit;
5)....
§ 22. Jahipidamine.
(1)....
(6) Jahipidamine suurulukitele on lubatud jahipiirkonnas, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 3000 hektarit, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud juhul.
§ 24. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks.
(1).....
(2) Ilma omaniku loata on kinnisasjal jahipidamine keelatud.
(3)......
§ 43. Jahiuluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel.
(1)Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt kinnisasjal ulukite poolt tekitatud kahju täies ulatuses kui on esitatud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.
(2).....
(3).....
(4) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui:
1) maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal ja ei ole esitanud ulukikahjustuste ennetamise teatist jahipiirkonna kasutajale.
2) jätta välja
3) jätta välja
4) jätta välja
5) jätta välja
6) jätta välja
7)..........
Lugupidamisega,
Toomas Uusmaa
Järvamaa Põllumeeste Liidu
Juhatuse esimees
5164085
Leitav:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10 ... sutus_id=1
--------------------------------------------------------------------
Keskkonnaministeeriumi kirjavahetus ja ettepanekud, mis praktiliselt puuduvad jahimeeste poolt (vähene initsiatiiv millegi pärast või vähene usk
või ... kolmas variant ''piruka ligi saamine'' ... lootusetus ja tüdimus
- või koguni
) Sügan siin kukalt ja lõuga, kuid sellest on vähe abi.
Avalikult leitav:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?op=ad ... Jahiseadus
Kui panna info ja otsad kokku, siis on näha, kuidas kaotab sisulise mõtte EJS koos juhatusega - pole mitte vale väljaütlemine: ''Mis te arvate, et teid esindatakse seal juhatuses koos firmaliitudega. EEML - Raul Vahtre ja RMK - Aigar Kallas .. Onemar ja teised ärijuhid .. ainult see on määravaks, mis toob rammusalt kasumit sisse ja ilma igasuguse maksuta.
See pole mitte nende ühistute ja jahtkondade arvamus, kes turistide poputamisega ning ülimalt suureks ja kontrollimatuks paisunud lihaäriga ei tegele .. uuele tegevjuhile, olgu ta nii tasemel ja kompententne jahinduse koha pealt, kui tahes, nagunii tegevus- ja sõnavabadust ju ei anta seal EJS-is ''juhatuse'' poolt ..''
Kui siinpoolsed väljaütlemised on kellelegi valusad, siis eks ma olen jahh ''pinnuks silmas ja taguotsas'' ja oma mõttelaadilt suht sinna ''uugametsa'' kanti, kui arvestada ''kasumitootlust kellegi või millegi arvelt'' ...
... kuid, kui ülejäänud jahimeeste ja naiste ning nende kaaskondsete .. ka külakogukondade otsuseid ja õiguseid meelega ''lapiti lauaga'' kinni lüüakse selle rammusa kasumi ja röövraielise metsaäritsemise ning turismijahi, trofeejahi ja lihaäri (kasumi) nimel, siis on siin riigis täiesti vale suund võetud. Ja selle suuna on võtnud vaikival nõusolekul meie endi kaaskondsed ja tihti peale ju ka paljud inimesed meite kõrval, meie kõigi vaikival nõusolekul, rääkimata ''valitud esindajatest'' ...
Aga mis siin ikka viriseda .. see kurss on ju võetud selle vabariigi algusaastatest saati ''suurte juhtide eeskujul'' (lausa häbi
on kirjutada sõna ''vabariik'' suure algustähega )
Paistab, et jahinduses on prioriteet number üks .. TURISMIJAHT, KUI TEENUS, mis toob rammusalt sisse ja on muutunud ERA-viisiliseks kontrollimatuks taskutäitmiseks läbi sisse tuleva raha ELATUSALLIKANA, vanema põlvkonna arvamus on tegelikkuses tabav - lihaküti ja trofeeküti ahnus .. selle jaoks ju seadusi on loodud (loe ostetud) ja ''loomisel'' on ka ''uus jahiseadus'' mis kodanike õiguseid jalge alla tallata üritab varanduslikku erisust rõhutades.
See tegevus on kontrollimatu tänu seadustes valitsevatele ''aukudele'', mis on teadlikult ja tahtlikult seadustesse sisse kirjutatud ''äritsejate-ellit-aadlike'' poolt ..
Eks eestlane on muutunud ka viimase 20 aastaga teada ja tuntud tüngategijaks teiste arvelt - parim magustoit on teine kaaskondne .. kasvõi oma ''pereliige'' - peaasi, et ''MINA'' hästi elan .. muu pole tähtis.
Huvitav, millal me oma otsustuse võime sandi-raha nimel teenindaja, ''kõik müügiks'' (koos ''naha ja karvade'' ning maa ja rahvaga) mentaliteedi vastu vastu vahetanud oleme???
Panen nüüd suu ilusti kinni ja jälgin mängu edasi .. sai pikk ja s.tt jutt, ehk jälle südamelt ära 
KESKKONNAMINISTEERIUMILE
PÖÖRDUMINE UUE JAHISEADUSE TEEMAL
Järvamaa Põllumeeste Liit on jätkuvalt seisukohal, et ilma alljärgnevate põhimõtteliste
muudatusteta pole võimalik Eesti jahindust säästlikuks ja õigusriigile kohaseks muuta:
1. Kehtiva jahiseaduse väikesemahuline muutmine ei ole otstarbekas. Vajame uut – tervikklikke lahendusi võimaldavat, maaomanike jahiõigusel baseeruvat jahiseadust.
2. Jahinduse korraldamine peab vastama ja olema kooskõlas üldise maakasutusega, et tagada nii jahinduse kui ka maamajanduse säästlikkust st. ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik tasakaal.
3. Maaomanikel peab olema õigus omal maal jahti pidada ja jahindust korraldada, st õigust oma vara (maaomandit) käsutada ehk valida ise oma maale jahirentnik. Jahipiirkondade piirid peaksid kujunema maaomanikke (sh riigimaa valdajate) omavaheliste kokkulepete alusel maaomandi piire järgivat.
4. Riigi ülesandeks on määratleda jahiulukite loetelu, kehtestada jahipidamisega ning reguleerida jahipidamisvahendite jms. kasutamist. Jahiulukite küttimismahu otsustab iga-aastaselt jahirentnik (v.a. suurkiskjad). Riik peab korraldama jahiulukite seiret ning selle alusel kehtestama vajalikud piirangud, kui looduslikest või inimtekkelistest põhjustest on ohustatud jahiulukite soodne seisund.
5. Ulukikahjustuste kompenseerimine peaks olema maaomanike ja jahiseltside omavahelise kokkuleppe küsimus ja maksumaksja ressursse sellesse ei tuleks panustada (v.a. jahipidamise piirangute ja kaitsealuste liikide puhul).
Ettepanekud uude jahiseadusesse:
§ 5. Jahipiirkond.
(1)Jahipidamine suurulukitele on lubatud maaomanike poolt moodustatud ja Keskkonnaameti poolt kinnitatud jahipiirkonnas, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 3000 hektarit.
§ 6. Maaomaniku õigused jahinduses.
Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras:
1) korraldada oma maal jahipidamist;
2) ....
3) ....
4) ....
5) moodustada jahipiirkond.
§ 9. Jahindusnõukogu.
Jääb arusaamatuks, mis alusel või kuidas valitakse jahindusnõukogu liikmed?
§ 12. Jahipiirkonna piiride muutmine.
(1)Jahipiirkonna piire muudetakse, kui:
1) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 3000 hektarit;
2).......
§ 14. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba.
(1).....
(2) ......
(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse 5 aastaks.
(4).......
(5)Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkuleppeid eramaaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjal.
(6)........
§ 17. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine või sellest keeldumine.
(1).....
(2).....
1).....
2)......
3)......
4) jahipiirkond on juba kasutusel (väljaarvatud §19 (2) punkt 2).
(3)....
(4)....
§ 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine.
(1)....
(2)....
1).....
2) eramaaomanikud, kellele kuulub vähemalt 50%+1% jahipiirkonna pindalast, on esitanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.
3)....
4) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 3000 hektarit;
5)....
§ 22. Jahipidamine.
(1)....
(6) Jahipidamine suurulukitele on lubatud jahipiirkonnas, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 3000 hektarit, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud juhul.
§ 24. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks.
(1).....
(2) Ilma omaniku loata on kinnisasjal jahipidamine keelatud.
(3)......
§ 43. Jahiuluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel.
(1)Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt kinnisasjal ulukite poolt tekitatud kahju täies ulatuses kui on esitatud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.
(2).....
(3).....
(4) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui:
1) maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal ja ei ole esitanud ulukikahjustuste ennetamise teatist jahipiirkonna kasutajale.
2) jätta välja
3) jätta välja
4) jätta välja
5) jätta välja
6) jätta välja
7)..........
Lugupidamisega,
Toomas Uusmaa
Järvamaa Põllumeeste Liidu
Juhatuse esimees
5164085
Leitav:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10 ... sutus_id=1
--------------------------------------------------------------------
Keskkonnaministeeriumi kirjavahetus ja ettepanekud, mis praktiliselt puuduvad jahimeeste poolt (vähene initsiatiiv millegi pärast või vähene usk




Avalikult leitav:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?op=ad ... Jahiseadus
Kui panna info ja otsad kokku, siis on näha, kuidas kaotab sisulise mõtte EJS koos juhatusega - pole mitte vale väljaütlemine: ''Mis te arvate, et teid esindatakse seal juhatuses koos firmaliitudega. EEML - Raul Vahtre ja RMK - Aigar Kallas .. Onemar ja teised ärijuhid .. ainult see on määravaks, mis toob rammusalt kasumit sisse ja ilma igasuguse maksuta.
See pole mitte nende ühistute ja jahtkondade arvamus, kes turistide poputamisega ning ülimalt suureks ja kontrollimatuks paisunud lihaäriga ei tegele .. uuele tegevjuhile, olgu ta nii tasemel ja kompententne jahinduse koha pealt, kui tahes, nagunii tegevus- ja sõnavabadust ju ei anta seal EJS-is ''juhatuse'' poolt ..''
Kui siinpoolsed väljaütlemised on kellelegi valusad, siis eks ma olen jahh ''pinnuks silmas ja taguotsas'' ja oma mõttelaadilt suht sinna ''uugametsa'' kanti, kui arvestada ''kasumitootlust kellegi või millegi arvelt'' ...
... kuid, kui ülejäänud jahimeeste ja naiste ning nende kaaskondsete .. ka külakogukondade otsuseid ja õiguseid meelega ''lapiti lauaga'' kinni lüüakse selle rammusa kasumi ja röövraielise metsaäritsemise ning turismijahi, trofeejahi ja lihaäri (kasumi) nimel, siis on siin riigis täiesti vale suund võetud. Ja selle suuna on võtnud vaikival nõusolekul meie endi kaaskondsed ja tihti peale ju ka paljud inimesed meite kõrval, meie kõigi vaikival nõusolekul, rääkimata ''valitud esindajatest'' ...
Aga mis siin ikka viriseda .. see kurss on ju võetud selle vabariigi algusaastatest saati ''suurte juhtide eeskujul'' (lausa häbi

Paistab, et jahinduses on prioriteet number üks .. TURISMIJAHT, KUI TEENUS, mis toob rammusalt sisse ja on muutunud ERA-viisiliseks kontrollimatuks taskutäitmiseks läbi sisse tuleva raha ELATUSALLIKANA, vanema põlvkonna arvamus on tegelikkuses tabav - lihaküti ja trofeeküti ahnus .. selle jaoks ju seadusi on loodud (loe ostetud) ja ''loomisel'' on ka ''uus jahiseadus'' mis kodanike õiguseid jalge alla tallata üritab varanduslikku erisust rõhutades.
See tegevus on kontrollimatu tänu seadustes valitsevatele ''aukudele'', mis on teadlikult ja tahtlikult seadustesse sisse kirjutatud ''äritsejate-ellit-aadlike'' poolt ..
Eks eestlane on muutunud ka viimase 20 aastaga teada ja tuntud tüngategijaks teiste arvelt - parim magustoit on teine kaaskondne .. kasvõi oma ''pereliige'' - peaasi, et ''MINA'' hästi elan .. muu pole tähtis.
Huvitav, millal me oma otsustuse võime sandi-raha nimel teenindaja, ''kõik müügiks'' (koos ''naha ja karvade'' ning maa ja rahvaga) mentaliteedi vastu vastu vahetanud oleme???


Viimati muutis Ain Aavik, T Sept 25, 2012 5:03 pm, muudetud 2 korda kokku.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.