Otsingust, verejäljest..

[jyri]

Sind ma küll ei ole füüsiliselt näinud aga eeldades, et keskmine eesti mees on ikka 180 cm pikk ja 80-100 kg raske, siis Vicki oma kordades tagasihoidlikumate mõõtudega lihtsalt lohisebki koerapaela otsas põõsaste ning puude vahelt läbi.
Minul enda "kärbeskaalu" ning saksa jahiterjeriga nii hästi ei lähe . Seepärast ei hoiagi terjerit paela otsas

Keskmine eesti mees on 179 cm ja 83 kg, kusjuures ehitaja või transporditöötaja(tänastes uudistes).Jahimeeste "keskmised" on midagist muud . Kui Sina oled "kärbeskaalus", siis mina peaks oma 115 kg olema "sääsekaalus" või mis ? Kusjuures siiani jooksen koertega ajus võidu . Aga ilma paelata muidugi, sest kui nad suurest puust mööduvad, siis ikka eripoolelt. Tea, mis kategooriasse liigitada eesti "keskmine jahimees" hr. Andres Lillemäe? Aga Vicky võib Rajaleidja- või Feeniga kampa minna, ühe kategooria inimesed

[Feen]

Jah, tegelikult tahaks ka näha paela otsas verejälje ajamist kui loom on läinud läbi kohast mida ilma võsalõikurita ei läbi. Kraabitud näoga on päris mitu korda metsast välja tuldud. Eks ma katsun ka mööda jälgi minna, igalt poolt aga läbi ei lähe. Ja rihm võib ka takerduda, eriti kui loom on teinud kuuskede ja murdunud puude vahel (ja üle) paar tiiru.

[TRG]

Eriti raskelt on läbitavad kuusenoorendikud kus on värskelt tehtud harvendusraiet.Paar korda on juhtunud kui olen pidanud koer rihma otsas sealt läbi minema ...koer tõmbab ees ja mina neljakäpukil järel ja alati on vihma ka tol hetkel sadanud,nagu nimelt .Kui seal peaks sea verejälge ka harutama,siis ilmselt käiks peast läbi ka mõte ,et kuna see siga nüüd külge tuleb .Koer verejäljel lahti ja ei see haavatu metsa jää ,aga eks igaüks ise otsustab kuda ta sellistes olukordades talitab.

[Victoria]

Koerajuhi töö paela otsas ongi väga raske ja palju kordi olen lausa roomanud. Kindlasti loeb millise keoraga jälge ajada. Nagu ütlesin on baierlane aeglane kuid väga umbusklik. Sellegi poolest ei riski ma tema eluga ja etda sea ette lihtsalt ei saada.
Kui koerjuhil on vastav riietus, lõhem jahipüss saab hakkama.
Samuti võib alati koerjuhil tagapool kaasas käia püssimees.

[Feen]

Mismoodi sa siis seda verejälge teed kui teda sea ette ei saada? Kui siga elus, siis jääbki metsa? Ja kui siga liigub kogu aeg eest ära? Kuused nii tihedad, et siga 20 m kütist ja ikka ei näe.. läheb ja läheb ja jääbki minema kui koer ei pea.

[Ahto Kattai]

Antku nüüd verejälje spetialistid andeks,aga kuniks loom on elus/haavatud ei näe ma mingit põhjust teda just verejälje koeraga jälitada,piisab ju suva jahikoerast ,kes antud ulukit ajab! Ja kui on arvata,et loom veel elus,siis keegi kakerdis koera nööriotsas ,on koerale oluliseks takistuseks uluk leida.Vaat surnud looma juures haukuvast verejäljepenist saan ma aru ,sest looma ajav koer tavaliselt surnud looma juures oma suud lahti ei tee.Seega mina astuks mõnisada meetrit loomale järel kütkes jahikoeraga,vältimaks koera ära tulemist surnud uluki juurest.Peale seda laseksin koera lahti.See ,et kiidate oma supper verejälje koeri küll,aga kütkest siiski lahti ei julge lasta,näitab,et ega te koera ikka lõpuni ei usalda küll ja tahate nööriotsas "lohisedes"ise kõike üle kontrollida.Väitel ,et väldite nii koera viga saamist,küll leebe koera puhul alust pole.Viga saavad ikka "tulised"koerad,kes kohe külge kargavad.
Mis puutub verejäljekoera kohustust jahtkonnas Ma arvan,et esimene samm peaks ikka olema töötava jahikoera olemasolu ,kui see on olemas ,alles siis võiksime edasisi mõtteid hakata mõlgutama.

[aadu kadakas]

:lol: Tundub,et Vickyl on hakanud aega üle jääma.Enne teda nii pika jutuga foorumis ei olnud.Naistevärk .

Tegelikult ma käin siin harva lobisemas. Aga selleks see foorum ju ongi

OT! Mitte kindlasti ainult selleks. Ennekõike ikkagi jahinduse elushoidmiseks ja teadmiste-kogemuste vahetamiseks.

[puugi]

Mismoodi sa siis seda verejälge teed kui teda sea ette ei saada? Kui siga elus, siis jääbki metsa? Ja kui siga liigub kogu aeg eest ära? Kuused nii tihedad, et siga 20 m kütist ja ikka ei näe.. läheb ja läheb ja jääbki minema kui koer ei pea.

Korduvalt sellises olukorras olnud,et siga jääb kõndima ja ei olegi muud teha kui vabastada koer või minna koju magama ja alustada hommikul uuesti.

[jyri]

Mis puutub verejäljekoera kohustust jahtkonnas Ma arvan,et esimene samm peaks ikka olema töötava jahikoera olemasolu ,kui see on olemas ,alles siis võiksime edasisi mõtteid hakata mõlgutama.

Seda sammu-koera "saadavus"- arutati ( ise kah osalesin) 80 a. keskpaigast. aga sinna ta jäigi

[Feen]

Mis tunne mul on, kui loom ikka surnud on, siis leiab selle iga teine jahikoer üles. Muidugi, ma olen näinud laikasid, kes oma lõhna õhust võtmise tõttu teps mitte verejälge ei võta... aga no, hagijad, taksid, terjerid (need võivad olla tiba kärsitud) peaks küll enamuses mööda jälge surnud loomani minema. Või on mul lihtsalt eredamad jahikoerad ette sattunud. Metsa jääb loom ikka sellepärast, et lask ei olnud surmav ning loom läheb minema. Arvestades seda, et meie oludes detektiivile järgi turnimine on üks tänamatu töö ning taks teeb sama töö ära oluliset kiiremini ja lõastamata, milleks siis üldse Eesti oludes parkmetsakoeraga vaeva näha?

[Victoria]

Mismoodi sa siis seda verejälge teed kui teda sea ette ei saada? Kui siga elus, siis jääbki metsa? Ja kui siga liigub kogu aeg eest ära? Kuused nii tihedad, et siga 20 m kütist ja ikka ei näe.. läheb ja läheb ja jääbki minema kui koer ei pea.

Ongi keeruline selles osas kui siga kiiresti liigub ja on nii vähe haavatud et jääbki jooksma. Kuid tavaliselt on nii et viimased 100m lasen koera lahti kui olen vendunud et liiga ohtlik ei ole. Selleks tunnen oma koera käitumist väga hästi ja saan aru mis toimub.

[jyri]

et viimased 100m lasen koera lahti kui olen vendunud et liiga ohtlik ei ole. Selleks tunnen oma koera käitumist väga hästi ja saan aru mis toimub.

Mu emane läänekas, kes praegu parematel jahimaadel, muutus väga ettevaatlikuks peale kõvat lõhkumist emise poolt-kui verejäljel jäi seisma ja haukus edasi, võis olla kindel, et kuskil 200m kaugusel siga ongi . Elus või mitte, polnud tähtis , hais ninas ja hääl kõrist.

[hundikütt]

Palun vabandust kui nüüd pahasti ütlen aga kas Sa Victoria oled mõne sea ka üles leidnud või kas oled kunstlikult jäljelt kaugemale saanud Suuremast osast Su kirjutatust kumab läbi ,et teooria oled omale selgeks teinud aga praktika puudub täielikult.Võtame näite kas või viimasest postitusest-kuidas oled sa võimeline hindama,et kas olukord koera jaoks on liiga ohtlik või ei.Haavatud loom on alati ohtlik ja situatsioonid võivad väga kiirelt muutuda.Ja kui olukord Sinu arvates on koera jaoks ohtlik,kas siis lähed ise tihnikusse seale järele või loobud ja londite koeraga koos tuldud teed tagasi

[sooviku]

Ei tasu teravaks minna Ma saan Vickyst täitsa aru.Tema koeraks on baierlane ja selleks ta seda verejälge ja koera ka kaitseb ja promob.Siin on küllalt mehi olnud,kes teisi koeri peale laikade ei pea millekski.Minu haiguseks on saksa jahiterjerid aga ma ei halvusta selle pärast teisi tõuge ja nende peremehi(-naisi).Olles näinud Koit Lattiku koeri töötamas,arvan ma,et sellele tõule jõuab ka vigane mees kõige tihedamas võpsikus järele.
Et mitte tühja lahmida ongi võib-olla õigem minna sinna Victoria poolt pakutavale koolitusele(seminarile )ja uurida targemate käest,kuidas selle võssa sea järele pugemisega on.

[Victoria]

Palun vabandust kui nüüd pahasti ütlen aga kas Sa Victoria oled mõne sea ka üles leidnud või kas oled kunstlikult jäljelt kaugemale saanud Suuremast osast Su kirjutatust kumab läbi ,et teooria oled omale selgeks teinud aga praktika puudub täielikult.Võtame näite kas või viimasest postitusest-kuidas oled sa võimeline hindama,et kas olukord koera jaoks on liiga ohtlik või ei.Haavatud loom on alati ohtlik ja situatsioonid võivad väga kiirelt muutuda.Ja kui olukord Sinu arvates on koera jaoks ohtlik,kas siis lähed ise tihnikusse seale järele või loobud ja londite koeraga koos tuldud teed tagasi

Kuulge ma olen teinud rohkem reaalset jäljetööd kui kunstliku jälge, ( kõik loomad on leitud ja sead ka) Ma tean seda et haavatud loom on ohtlik igaljuhul, samuti poegadega emaloom) Päris lolliks peate mind või???
Üldiselt ma ei plärtsu ja umbes tatti ei loobi aga tundub et see seltskond on ikka natuke kiiksuga küll. Kui ma koeraga olen otsimas käinud siis on nagu kõigl karp lahti et kuidas jahikoer nii hästi kuuletub, teeb oma tööd korrketselt jms.
Kui keegi tahab norida mu kallal ja nii kõva tervis on siis tehku seda privaatselt näost näkku.
Ma ei arva et pean siin enda ja oma koera tööd tõestama selle pika ja aega nõudva kribamisega, ma pigem näitan seda tööd reaalset metsas. Need ke son käindu mu koolitsusel on saanud teada et see mida seni arvasid on hoopis midagi muud ja palju asju oli ka jahimeestele üllatuseks just neile kes on koeraomanikud.

Ma teen oma asja nagunii edasi.
Nagu öeldud las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi.