Otsingust, verejäljest..

[kakuke]

Jälle jõuame välja sinna, et mida keegi peab eksimuseks ja kas täidetud saab lõppeesmärk.

Niipalju kui on inimesi on eksimusi ja lõppeesmärgi saavutab siis kui selle poolt on enamus "inimesed"

Õigem oleks ikka öelda eri arvamusi. Mina ei tee maha tegelikult baierlasi ja nende omanikke, kes sellega kaasnevat stiili viljelevad, ausõna, müts maha ja tuld, aga tulla rääkima, et on minu arvamus ja vale arvamus, ei lähe kohe üldse. Mis krdima teiste arvamus. Verejäljel minu jaoks loeb vaid üks arvamus ja see on haavaja naeratus näol, kui uluk tabatud saab. Mina väidan, et on eri stiilid. Lõppeesmärk on ikka üks ja seesama, tabada haavatud uluk, olgu see siis kuidas tahes. Kui see käib rihma otsas, palun väga, kui GPS´i kaasabil, ma ei näe ka selles probleemi. Ma alustasin ka koer rihma otsas, aga välja olen tänu praktikale jõudnud kuhugi mujale. Äkki on olnud probleem selles, et praktikat on liiga palju olnud (kuigi pole ennast kuskil reklaaminud)?

[Victoria]

... ja 1 jahi saab ka ju ära jätta mitte midagi ei muutu sellest metsas

noooh, õige või nagu meil öeldakse "hingega" jahimees nii ei tee, igal võimalusel jahil ja ära jätta oma seltskonnaga ühisjahist osavõtt

ok ok nali oli

[Victoria]

Jälle jõuame välja sinna, et mida keegi peab eksimuseks ja kas täidetud saab lõppeesmärk.

Niipalju kui on inimesi on eksimusi ja lõppeesmärgi saavutab siis kui selle poolt on enamus "inimesed"

Õigem oleks ikka öelda eri arvamusi. Mina ei tee maha tegelikult baierlasi ja nende omanikke, kes sellega kaasnevat stiili viljelevad, ausõna, müts maha ja tuld, aga tulla rääkima, et on minu arvamus ja vale arvamus, ei lähe kohe üldse. Mis krdima teiste arvamus. Verejäljel minu jaoks loeb vaid üks arvamus ja see on haavaja naeratus näol, kui uluk tabatud saab. Mina väidan, et on eri stiilid. Lõppeesmärk on ikka üks ja seesama, tabada haavatud uluk, olgu see siis kuidas tahes. Kui see käib rihma otsas, palun väga, kui GPS´i kaasabil, ma ei näe ka selles probleemi. Ma alustasin ka koer rihma otsas, aga välja olen tänu praktikale jõudnud kuhugi mujale. Äkki on olnud probleem selles, et praktikat on liiga palju olnud (kuigi pole ennast kuskil reklaaminud)?

[kakuke]

Aga tegelikult sellegi poolest, kõik, kes kasvatavad omale verejäljeks sobivat koera ja pole ühelgi koolitusel käinud, siis vähemalt ühel koolitusel soovitan ära käia küll (juba maailmapildi avardamise pärast), olgu selleks siis kas või Victoria see välja kuulutatud koolitus. Eks lõpu ikka paneb iga mees oma peas ise kokku.

[hundikütt]

Ja olemegi lõpuks jõudnud sinna,et polegi oluline kuidas või millise koeraga see haavatud uluk tabatakse,peamine ,et tabatakse. MOTT.

[kakuke]

Või siis vanarahva targutus, et tähtis pole see, mis värvi kass on, vaid see, et hiiri püüaks.

[Feen]

Ma oleks küll olnud mõlema päeva koolituse huviline. Jahi jätan ära nt täna, järgmine nädal ja siis 1 nädal otsa olen Prantsusmaal. Just koolituse ajal. Kes ikka metsas mööda jälgi ise müttab, sellel on kindlasti huvitav teada saada kuidas teised teevad ning teised tõud käituvad. Kindlasti on iseärasusi ning kuigi olud sunnivad universaalset koera pidama, siis äkki saab ikkagi enda jaoks ka midagi.

Ps. kuulekas koer ei tohiks mingi üllatus olla. Ma tean, et kuulekas taks on vahepeal üllatuseks inimestele aga baierlase puhul oleks üllatus kui ta kuulekas poleks (a la sama nagu sõnakuulmatu saksa lambakoer).

[jyri]

Kogu jutt, minuarust, käib lihtsa asja formuleerimises: kas verejäljetöö koerale on põhi-või lisaomadus . Ja kõik. Laika-ja jagdi/foksi meestele on verejälje ajamine koera LISAfunktsioon, mis on vägagi teretulnud kuid ilma milleta saab kah jahtida. Siin reklaamitava baierlasele on verejälg ainsaks kasutusalaks, rohkemaks ta ei kõlba. Ja küsimus ongi selles, kas jahti peetakse ühe koeraga või selle etapid jaotatakse eriomadustega koertele. Nagu härrade jahis-ühed koerad otsivad, teised ajavad ja kolmandad murravad.
Palju Eesti vajadusteks neid spets.verejäljekoeri vaja on? Harjumaa peale on mind kutsutud verejäljele maks. 3 korda aastas . Sõpru samapaju, ehk siis küsimärgiks on, mitmele AINULT verejäljele töötavale koerle meil kasutust leiab? Suvisel jahil meie seltsis 16 lastud sea peale 2 haavatut, ühe võtsid mu koerad kinni ( 3 tundi peale pauku, pimedas) ja teise jälge ajasid ca.500m kuni maanteeni ja siis tulid ära. Tea, kas on mõtet omada koera, kellele aastas 5 korda tegevust leidub maksimum?
Nagu mõne mehe maasturiga- kaks vintsi, katusel 6 tuld edasi ja 2 tagasi, karterikaitse 3mm terasest jne. aga ise ei julge isegi asfaltilt kruusateele keerata-rikub auto ära! .

[Jägervision]

Jyril on ka verejäljekoer? Ma nüüd vabandan kohe ette ja taha aga laika ei ole ju järelotsingu koer. Kahtlemata on laika parem kui ainult inimese meelte teravusele loota ja kindlasti on laikasid, kes seda tööd väga edukalt teevad aga kui on jama majas ja vaja mõelda, keda appi kutsuda, siis kas ei oleks tõhusam panustada mõnele tõule kelle jaoks see on nö. esmane eriala ja kes on saanud vastavat koolitust?

Minu arvates on meil natuke see kultuur kreenis. Kes ei ole siis kuulnud jahtkondadest kus jahipraaki ei olegi. Kõik paugud on kas täitsa pihta või täitsa mööda, vahepealset ei ole olemas. Tegelikult üritatakse see ju vaikselt ära ajada- kel oma koera ei ole paremal juhul küsib koeraga sõbra appi ja kui ei leia siis ei ole. Koerad omandavad oskused verejälge ajada jooksu pealt- pannakse jäljele ja kui läheb siis läheb ja kui hästi läheb siis äkki õpib ka midagi järgmiseks korraks. Esimesed korrad on täitsa loogiline, et koer ei pruugi üldse aru saada mis toimub ja mis temast tahetakse ja nii võivad alguses kaduma jääda loomad, kelle eelõpetust saanud koer oleks ehk üles leidnud.

See asi ei muutu üleöö ja kindlasti ei muutu sellest, et keegi tuleb ja ütleb, et te kõik olete harimata kultuuritud matsid, et te ei oska õigeid koeri hinnata. See ei muutu ilmselt ka ainuüksi sellest, kui on kohustuslikus korras leitud kusagilt see verejälje katse läbinud koer, kellega see leping ära teha. Kui teda ikka ei kutsuta siis on sellest ka väga vähe tolku... Ma ütleks, et väga tänuväärt, et meil on olemas sellised mehed nagu Kakuke ja Feen, kes teevad kahe mehega minu arvates ära üüratu töö selle tava või harjumuse muutmiseks ning käivad ja aitavad leida üles need haavatud loomad, kes muidu oleks kadunud, ja teevad seda nii, et ei teagi üldse kelle juures või kuskohas, ammugi ei oska siis kellelegi teisele rääkida, kus ja kellega käidud sai. Üks samm korraga. Ja ma ei ütleks, et neil selles vallas vähe teha oleks! Ikka pidevalt saab jälle kuulda põnevaid lugusid mis tingimustes ja kuidas Karu või Tobi jälle kedagi otsisid ja kuidas õnnestus. Kui neil taksidel on nii kõvasti tegemist (ja vaevalt, et nad nüüd tõesti lakkamatult koguaeg Sõrvest Narvani liduvad ja kogu Eesti haavatud ulukite otsimise töö kahekesi ära teevad seega ehk oleks ikka tööd ka teistel koertel), siis on minu arvates kummaline arvata, et selle ala spetsialistil aastas tööd jaguks vähem, kui omanikul sõrmi.

Aga selleks, et saada järelotsingu spetsialistiks ei piisa omaniku heast tahtest. Algtöö saab omanik ära teha aga tegelikud oskused tulevad praktika käigus. Selle saamiseks on vaja tutvusi ja usaldusväärsust.

[jahe]

Üks järelotsingu lugu siis niisugune.....üks vanem härra lasi enda arvates õhtusest varitsusest hunti,aga kahjuks ei osanud öelda,mis suunas hunt pages või kus ta õieti oligi,vere leidmine oli sel korral juba liigne luksus.Otsustasime ,et õhtul otsima ei hakka ja proovime hommikul.Valida oli sel korral kolme koera vahel,üks taks, kes ehk kõige proffim,aga kuna taks on suht aeglane siiski, jätsime taksi tema elu ja tervist arvestades seekord mängust välja,siis oli veel üks lääne-siberi laika,kes samuti tubli koer ja tema suurust arvestades ehk kõige sobilikum,aga koera peremees väitis ,et koer kardab hunti(normaalne koer kardabki hunti)või kartis peremees ise rohkem .Nii jäigi üle minu plähmerdis.Läksin siis umbes sinna kohta, kus hunti lasti ja lasin kõiki järelotsingu reegleid eirates koera lahti,koer tegi mõned ringid ja läks metsa,ise läksin koerale järgi.Olin läinud mööda metsa ehk 300m,kui minust umbes 200m eespool läks korralik põrgu lahti.Esialgu arvasin et koer on kähriku kallal lähemale jõudes nägin hunti koer haukumas ümber.Hunt sai ilmselt minust haisu ninna ja tegi üsna korraliku spurdi,niipalju sain aru et hundil on esijalg ära lastud ja on üsna kiire ja õelust täis aga koer on siiski kiirem,tegutseda oli vaja muidugi kiiresti.Hunt liikus koos koeraga mul 3-4korda eest ära,siis õnnestus teha üsna hädapärane lask(adrenaliin oli siiski laes)tabasin teist esijalga,aga vähemalt jäi hunt paigale.
Tsiteerides Kakukest oligi tulemus niisugune ,mis tõi vanahärrale naeratuse näole ja tema silmis oli mu koer kuningas,olenemata sellest,et mul sõbrannadega kohvitades ei ole üksteisele ette näidata ühtegi diplomit järku ega muud tähtsat paberit Edu järelotsingutel.

[kakuke]

Mnjaa ... tõsiselt äge! Ma ise elan ka selliste hetkede nimel.

[Ahto Kattai]

Mnjaa ... tõsiselt äge! Ma ise elan ka selliste hetkede nimel.

Et unistad hundile lisasööda pakkumisest või?

[aivar00]

Päris kõva andmine kohe .
Lugedes seda juttu pani imestama suhtumine - mina tean mida räägin, minu koolitus, minu koer jne. Rõhk ikka sõnal MINA.
Kunagi osalesin Toosikannul EJS korraldatud verejälje koolitusel. Seal oli Koit Lattiku koer 10 kuune ning demonstreeris meile enda koera tööd. Väljamaalastest koolitajate (üks oli vist sakslane ja teine kah miski jäljekoolitaja) poolt 1 päeva õhtul metallraamidele kinnitatud sõrgadega tehtud nn. seajälge ajas Koidu koer 2 koolituspäeva ajal väga edukalt hoolimata asjaolust, et üle jäljerea oli läinud varahommikul sokk.
Mõni aasta hiljem sai enda jahimajas korraldatud ka sama koolitus siinsetele foorumlastele. Koolituse viis Kohila jahimajas läbi Koit Lattik.
Mingi aeg tegi ka Vicki Kohilas oma koolitust. Ise küll mahti ei saanud osalemiseks kuna olen kah selline kes armastab käia ühisjahis .
Üheski nendes minu läbitud koolitustel küll teisi koeratõuge maha ei tehtud ning oldi väga huvitatud sellest et olenemata koera tõust õpetataks neile nn.- haavatud uluki tabamist.
PEAEESMÄRK oli haavatud ning vigase uluki võimalikult kiire leidmine ning piinade lõpetamine.
Siin aga tundub, et asi rohkem kraaklemises - minu koer ja minu oskused...
Ja peksa võite mulle ka teha AGA mina olen ikka kõige targem ja ilusam

[puugi]

Ma tahaks teada kas need suured järelotsingu koerad karu ja huntisid ka otsivad.Jaheda terjerile aplaus!Ise ma olen aru saanud,et kõik koerad kes töötavad elusale ja tervele loomale otsivad teda vigaselt veel paremini!

[jyri]

Ise ma olen aru saanud,et kõik koerad kes töötavad elusale ja tervele loomale otsivad teda vigaselt veel paremini!

Just sellest lihtsast tõest, mida teab ulukile "töötava" koera iga peremees, see teema algas .Paraku miskipärast hakati " tavaMersude/Audi-de" omanikke "Ferraridele" viidates maha tegema . Arvestamata Eesti teede reaalset seisundid, teepeenardest rääkimata .