Uurisin veel ,kas dogoga Eestis ka jahti pidada saab.Järelpärimisele Kennelliidust sain vastuseks :
Vastavalt kehtivatele Eesti Vabariigi seadustele võite te kasutada argentiina dogit jahil. Selleks peab ta sooritama mingi jahikatse ning seejärel olema passistatud. Nii passistamist kui ka katseid korraldab Eesti Jahimeeste Seltsi juures tegutsev Eesti Jahikoerte Tõuühing. Passistamata koeraga metsas viibida ei tohi olenemata sellest, kas tegu on jahitõuga või mitte.
Samas argentiina dogi ei kuulu "Eestis jahiks kasutatavate tõugude nimekirja" ning jahipassi olemasolu ei luba lõigata tal saba või kõrvu.
Dogo Argentino!?
Kui on huvi vaadata, kuidas jaht dogoga käib, siis tõmba endale järgnev videoklipike "Jaht dogoga".
trucker kirjutas:Kui on huvi vaadata, kuidas jaht dogoga käib, siis tõmba endale järgnev videoklipike "Jaht dogoga".
Väga kõvad koerad, see investeering tasub end küll ära.
Need vestid on vist mingi turva värk neil koertel, muidu lõhuks siga looma üsna ära.
-
koll
Olge natuke ettevaatlikud sellise asajaga. Olen näinud koeri, kes olid seal kallal ( Lääne-siberi laikad ) ja kes poole tunni jooksul ei lasknud ka oma peremeest loomale ligi enne kui oma jagu söödud. Paraku pole see enam jaht ... Võin teile kinitada , et laikad töötavad väga hästi ja hoivad siga kinni küll. Kui aga tahate adrenaliini saada siis minge Hispaaniasse ja 5000$ eest saate ise proovida härjavõitlust. Kui korra areenil ära käite siis ei taha te enam mingit siga noaga tapma minna. Või veel proovige kord kodusiga tappa ja vaadake on see meeldiv või ebameeldiv tegevus !
No ma ei tea... pole end varem konservatiivseks tegelaseks pidanud, ent mul on oma arusaam seajahist ja see ei ole tingimata võõrapäraste koertega sea murmine. Olen ise USA's erinevate koertega metsseajahti ja -katseid pidanud ja näinud ka nende töötulemuste vilju:
N.ö. murdjad koerad töötavad alati koos, suuremate ulukite puhul lastakse neid lahti terve hulk. Ohvid on sagedased ja iseenesestmõistetavad, iga kütt peab paari koera kogu aeg varuks. Kui jälitajad ulukini jõuavad, tõmbavad nad ta lihtsalt külili ja purevad. Muuseas, on kaks erinevat lähenemist: ühed väidavad, et koerte töö on õnnetu siga lihtsalt tappa, teised seevastu on arvamusel, et koerad peavad looma elus hoidma ja kütt teeb lõppotsuse. Ei ole haruldane, et siga seotakse kinni ja viiakse koju, kus ta kastreeritakse ja paar nädalat lastakse end maisi peal nuumata. Seda selleks, et spetsiifilisest nn. kuldi haisust vabaneda.
Metsseajaht laikaga on tunduvalt ilusam: korraliku ajamise kõla metsas on rõõm omaette. Minu nägemuse kohaselt on kütil korralikult töötav(ad) laika(d), kes suudavad ennast piisavalt teostada. On rumal väita, et laikad ei hoia siga paigal, pigem on koer halvasti õpetatud. Endal on läbi aastate olnud mitmeid Vene-Euroopa Laikasid, kelle eest on lastud kümneid ja kümneid sigu.
Rõhutan seejuures, et Vene-Euroopa Laika, mitte Ida- või Lääne-Siberlane. Piinlik küll, aga vaatamata kogemusele kolme Lääne-Siberlasega, kes meil aegade jooksul olnud on, pole neist ühestki midagi head tulnud. Vene-Eurooplane on see-eest inimsõbralikum ja kiirema taibuga. Ta hakkab ka varem tööle ning on oluliselt universaalsem - hetkel on koerad, kellega võib ajada põtra ja siga, kui ka ilvest, kährikut ja nugist (USA's lisaks ka karu, punailvest ja pesukaru). Võib ju väita, et Lääne-Siberi Laika on suurem ja tugevam ja seetõttu efektiivsem, kuid ega siis jaht ei ole ainult sea külili väänamine. Ärgu Lääne-Siberi Laikade omanikud pahandagu, lihtsalt isiklik kogemus
Siiski on ka Vene-Eurooplasel piisavalt jõudu ja läinud talvel olin sunnitud ise kahe sea puhul nuga tarvitama, sest laskmisvõimalust koerad ei jätnud. Ohvrid ei ole välistatud ka laikade seas ja nii tuleb iga talv mõnda koera õmmelda. Halvimal talvel sai üks koer kolm korda kuldi käest nahutada ja jahi lõpus hammustas ilves ta kulmu ära.
Kivi kotti!
N.ö. murdjad koerad töötavad alati koos, suuremate ulukite puhul lastakse neid lahti terve hulk. Ohvid on sagedased ja iseenesestmõistetavad, iga kütt peab paari koera kogu aeg varuks. Kui jälitajad ulukini jõuavad, tõmbavad nad ta lihtsalt külili ja purevad. Muuseas, on kaks erinevat lähenemist: ühed väidavad, et koerte töö on õnnetu siga lihtsalt tappa, teised seevastu on arvamusel, et koerad peavad looma elus hoidma ja kütt teeb lõppotsuse. Ei ole haruldane, et siga seotakse kinni ja viiakse koju, kus ta kastreeritakse ja paar nädalat lastakse end maisi peal nuumata. Seda selleks, et spetsiifilisest nn. kuldi haisust vabaneda.
Metsseajaht laikaga on tunduvalt ilusam: korraliku ajamise kõla metsas on rõõm omaette. Minu nägemuse kohaselt on kütil korralikult töötav(ad) laika(d), kes suudavad ennast piisavalt teostada. On rumal väita, et laikad ei hoia siga paigal, pigem on koer halvasti õpetatud. Endal on läbi aastate olnud mitmeid Vene-Euroopa Laikasid, kelle eest on lastud kümneid ja kümneid sigu.
Rõhutan seejuures, et Vene-Euroopa Laika, mitte Ida- või Lääne-Siberlane. Piinlik küll, aga vaatamata kogemusele kolme Lääne-Siberlasega, kes meil aegade jooksul olnud on, pole neist ühestki midagi head tulnud. Vene-Eurooplane on see-eest inimsõbralikum ja kiirema taibuga. Ta hakkab ka varem tööle ning on oluliselt universaalsem - hetkel on koerad, kellega võib ajada põtra ja siga, kui ka ilvest, kährikut ja nugist (USA's lisaks ka karu, punailvest ja pesukaru). Võib ju väita, et Lääne-Siberi Laika on suurem ja tugevam ja seetõttu efektiivsem, kuid ega siis jaht ei ole ainult sea külili väänamine. Ärgu Lääne-Siberi Laikade omanikud pahandagu, lihtsalt isiklik kogemus
Siiski on ka Vene-Eurooplasel piisavalt jõudu ja läinud talvel olin sunnitud ise kahe sea puhul nuga tarvitama, sest laskmisvõimalust koerad ei jätnud. Ohvrid ei ole välistatud ka laikade seas ja nii tuleb iga talv mõnda koera õmmelda. Halvimal talvel sai üks koer kolm korda kuldi käest nahutada ja jahi lõpus hammustas ilves ta kulmu ära.
Kivi kotti!
Tõnu kirjutas:N.ö. murdjad koerad töötavad alati koos, suuremate ulukite puhul lastakse neid lahti terve hulk. Ohvid on sagedased ja iseenesestmõistetavad, iga kütt peab paari koera kogu aeg varuks. Kui jälitajad ulukini jõuavad, tõmbavad nad ta lihtsalt külili ja purevad. Muuseas, on kaks erinevat lähenemist: ühed väidavad, et koerte töö on õnnetu siga lihtsalt tappa, teised seevastu on arvamusel, et koerad peavad looma elus hoidma ja kütt teeb lõppotsuse. Ei ole haruldane, et siga seotakse kinni ja viiakse koju, kus ta kastreeritakse ja paar nädalat lastakse end maisi peal nuumata. Seda selleks, et spetsiifilisest nn. kuldi haisust vabaneda
Seal lollidemaal tehakse kah ikka igasugu totrusi
Minuarust on se igatahes väga nõme!Mine metsa!! 
-
Külaline
-
evelin
argentiina dogid Eestis
On avatud neist informeeriv kodulehekülg http://www.argentiinadogi.com
-
nimetu taat
- Postitusi: 137
- Liitunud: E Aug 30, 2004 10:08 pm
Soovitan kõigil võimalikel huvilistel väga järgi mõelda enne Argentiina dogi soetamist. Inimesel peaks olema väga suur kogemus nn. ühe peremehe koertega. Olen seda tõugu näinud ja oma käega katsunud- seal tuleb näha ka natuke tõu tagapõha: Lõuna-Ameerika koloniseerinud põhiliselt hispaanlastast rikkurid kes seal mõõdunud saj. alguses olis sisuliselt võtnud endale jumala rolli vajasid meelelahutust ja aretasid tõud nagu Argentiina dogi (valdavalt jahikoer) ja Brasiilia dogi- keda kasutasid ühtviisi nii oma ärakaranud orjade- kelle koerad murdsid ja sõid sealsamas-teiste hirmuks, kui kõikide suurulukite(puuma) jahil.
Arvan, et enamus meist soovib ise jahti pidada ja valida millist looma lasta (koeratel on omad valikud), mitte nautida verist meelelahutust.
Viimastel aastakümnetel on küll aretuse valikuga püütud neid tõuge muuta nn inimsõbrelikemaks, ent tõusisese valikuga ei muutu geneetiline inf. kuigi kiiresti.
Arvan, et enamus meist soovib ise jahti pidada ja valida millist looma lasta (koeratel on omad valikud), mitte nautida verist meelelahutust.
Viimastel aastakümnetel on küll aretuse valikuga püütud neid tõuge muuta nn inimsõbrelikemaks, ent tõusisese valikuga ei muutu geneetiline inf. kuigi kiiresti.