Jääger-online jahindus foorum

Hommikust! Vaatasin järgi ja selgus, et osad kompensaatorid toimivad suudmepidurina nagu eelpool kirjeldasin aga osad ei toimi ja see vidin mida nimetatakse ka tagasilöögi kompensaatoriks ongi lihtsalt suudmepidur. Aga mida ma ikka siin jahun kohe läheb raamat skänni alla ja vaadake ise.

teadjamiis kirjutas: Siledaraudsel relval lõigatakse tshokid maha, et parandada kuuli jooksu

Midagi sellist silmas pidasingi, kuna püss haavlipüssina ühe toru suhtes suht mõtetu (peksab kõik laiali). Aga tsoki väljapuurimist (lihvimist vms), et teine alles jääks? On`s see rumal jutt?

Jutt ei ole üldse rumal aga sa vaata, et ei oleks kroomitud rauad, siis ei taha keegi sellega tegeleda

teadjamiis kirjutas:aga sa vaata, et ei oleks kroomitud rauad, siis ei taha keegi sellega tegeleda

Miks nii? Töödelda on raske (abrasiiviga ei tohiks ju probleemi olla)? Siin Kult kirjutas mingi teema all, et tal mingil sileraudsel tehases kroom maha lihvitud ja edasi ei murene. Nii, et selles ei tohiks ka asi olla?

Loe mu eelmine postitus uuesti läbi! Seal on kirjas, et ei taha tegeleda mitte pole võimalik. Olen selle asjage ise kunagi kokku puutunud ja loobusin.

Panen raamatust mõne lehe välja, näis kas töötab


http://www.marandi.fie.ee/pdf/raamat.pdf
http://www.marandi.fie.ee/pdf/relv.pdf
http://www.marandi.fie.ee/pdf/relv-2.pdf

vedas ! üks leht on tagurpidi, no lõbusam on lugeda

teadjamiis kirjutas:vedas ! üks leht on tagurpidi, no lõbusam on lugeda

õnneks pdf faili saab keerata, monitori keeramine oleks olnud lõbusam

Mul paps lasi kunagi ka ühe 16 kl tuulal ühe raua silindriks puurida ja nagu eespool kirjas ,ega ikka s saia ei tee -mõtetu!Samuti olen kuulnud ,et vanasti saeti kaare laskmiseks jupid maha ,aga kaasajal on võimalused teised.Kakuke ,õiem on mõne teis toru poole vaadata ,kui loota,nagu see silinder nüüd imet hakkab tegema.
.....jäta sõrm sirgeks!

Ei tea,kas läheb siia teemasse,aga Kuldi postitusele lisaks,et vanaisal oli kunagi üks sileraudne ja seisis kõkseaeg kapis ja kui küsisin,miks,siis oli vastus lühike , "see püss ei tapa".Sellega oli kõik öeldud ja ei mingit pikka heietamist.

Trucker, just nii, vanasti oli just lugu nii,et püss kas tappis või ei.Sellist poleemikat nagu praegu toimub, siis ei aetud.Olid ka mõnel mehel nn.spetspüssid, kas jänesepüss, linnupüss või isegi kassipüss.Tean üht vana jahimeest, kellel oli kallis Belgia firma kaharaudne püss(marki kahjuks ei mäleta).See kartis hirmsasti niiskust ja kui vihma sadama hakkas, võttis mees püssi lahti ning hoidis põues riiete all nagu salakütt.Ise rääkis, et igat looma tapab aga kassi maha ei võta. Muide, enne sõda oli meie meestel põhilised Prantsuse, Saksa ja Belgia püssid,Vene torusid oli väga vähe.

Mulgi üsna tihedad kokkupuuted ühe tsokkideta IZHiga. Taldrikuid lasta pole väga viga, aga dubletti sellest püssist ei tee: lühema raua tõttu viskab meeletult üles. Kuna kaba kah minu kehaehitusega ei sobi, siis seisab teine niisama (ei viitsi jännata).

Kui teema on 6,5x55SE relva, kasvõi selle Kusti lühemakstegemises siis võib selle rauda lühendada igal juhul. Mina tegin enda oma 160mm lühemaks, mingeid muutusi ei täheldanud. Jutt reküüli suurenemisest on teoreetiliselt õige, lühemal raual on ka suurem suudmerõhk. Mingi teooria teatab ka, et miinimumpikkus on 24 x cal, seega 6,5 puhul isegi alla 200mm. Muidugi on siis lätakas jube, loogiline, et peale kriminaalide selliseid kärbikuid endale keegi valmistama ei hakka. Kuuli pöörlemiskiirusele mingi 150- 200mm mõjuda kuidagi ei saa, ega siis vindisamm rauas ei muutu, see jääb ju samaks. Lasketäpsusele ka kuidagi ei mõju. Asi on pigem selles, et kui Kusti üleelmise sajandi lõpul tehti, olid rohud teistsuguse põlemiskiiruse ja omadustega kui kaasaegsed. Ega kaliibri suurenemisel ju keegi ei hakka rauda pikemaks tegema, kui Kusti oleks 9,3mm kaliibriga, siis peaks ju raud pea kolmandiku pikem olema? Seega võtke oma Kustid julgelt lühemaks. Aga mitte rauasaega muidugi, ikka treipingis. Leidke treipink millele ilma päästikuta raud koos lukukojaga padunisse tagantpoolt sisse mahub, lõigake väikese ettenihkega ja suht madalate pööretega (muidu viskab veel disbalansist raua kõveraks) jupp maha, siis lõigake kenasti SEESTPOOLT väljapoole raua ots sissepoole koonusesse. See on vajalik, et vindiharjade otsad kasvõi raua otsale kukkudes viga ei saaks. Sellise tegevusega saab püssi uuesti heaks ka siis, kui suudmes on vindiharjad kahjustatud, rooste vms. Jupp maha ja sama tegevus. Raua ots on eriti tähtis, selle suudme seisukord määrab täpsuse.

Tegelikult on asi selles, et juulikuus on pödra nahk lihtsalt paksem ja sellepärast kuul läbi ei jooksegi, lase millega tahad.

Kas sa hõbekuuliga oled proovinud?Korjad naise hõbedased kudinad kokku, valad kuulid ja pidi isegi nõia maha võtma.Kisub ainult teemast mööda.