Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Ain Aavik]

Nii enam-vähem meil kõigil see mulje

Ja Kakuke küsis ka siin eespool midagi, ootame endiselt lahtiseletamist

[Ain Aavik]

Panen siia ka veel ühe metsandust puudutava ajaleheartikli

http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuud ... d=31285205

mõned asjad panid küll kukalt ja lõuga sügama, mis sääl mainitud on, no aga eks nad siis teavad paremini - näiteks see:

Metsamaa pindala on viimase poole sajandi jooksul kasvanud kaks ning tagavara kaks ja pool korda.
Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaal suureneb pidevalt

Pole küll otseselt teemas aga paljus siiski seotud.

[tõnno]

Kes, kus ja mis, ma ei vastaks. Olgu siin võrdus, kas kõik oma nimega, või ei pea keegi end avaldama.

Tõnno, ma saan aru, et maaomanik unistab olla see, kes keelab, käseb, poob ja laseb. Kuid asja tuleb vaadata ikka reaalsema ja kainema pilguga. Maaomanik saab täielik kunn olla vaid väikeulukijahi osas - otsustab, kas üldse ja kui, siis kellele väikeulukilube müüa ja mis hinnaga. Siingi on seadus seda õigust linnujahi osas kohitsenud.
Seega jääb maaomaniku trumbiks sisuliselt ainult õigus jahipidamine omal maal keelata. Sellega kaotab ta õiguse saada hüvitist ulukahjude tekkimise korral (v.a. puunkaru, hunt ja ilves, kelle kahjud korvab riik). Mina näen seda asja nõnda, et ainus, milles maaomanikul on võimalus jahimehega reaalselt kokku leppida, on ulukikahjude hüvitamine mingitel muudel alustel, kui seadus annab. Jahimaa kasutamise eest rendi saamine on küll enam kui kahtlane, sest jahimehe rahakott ei kanna seda lihtsalt välja.

Kõik on õige, mida kirjutad. Aga ei pea seda nii negatiivselt nägema. Maaomanikul on sobivalt motiveerituna väga palju võimalusi ulukite elupaiku parandada ja jahpidamise meeldivust suurendada, mida jahirentnik teha ei saa. Kokkulepped justnimelt ja sellised, mis mõlemale kasulikud. Me jätame praegu enamasti selle positiivse efekti kasutamata, isegi vastupidi, maaomaniku huvi on ulukite halb käekäik ja jahipidamise edutus ning see pole normaalne. Et maaomanikule tekib võimalus väikeulukijahti korraldada, motiveerib teda samuti ulukite käekäigu eest hoolitsema. Jahisaagina väärtuslikke väikeulukeid on meil nii vähe, et ilma ulukihooldesse investeerimata pole võimalik jahti korraldada.

[kakuke]

Ma ise enda nime ei häbene välja öelda, kui küsitakse, aga las ta olla.
See jutt, et maaomaik on huvitatud ulukite hea käekäigu pärast, selleks mootoriks saab tulevikus olema ikka maaomanikupoolne kasu ja seda reeglina ennekõike raha. See ongi asi, mida jahimehed kardavad, kardavad üle jõu käivaid kohustusi seoses jahiga. Ja kui asi ei lasta vabaks järkjärgult vaid kohe prauhti siis võibki kogu see süsteem korraga upakil olla. Eesti inimene ei ole harjunud mõtlema mitu sammu korraga vaid mis käes, see käes ja homme tulgu või veeuputus ja seda nii jahimehe, kui maaomanike ridades.

[Eik]

Kas ma olen õigesti aru saanud, et see 3000 krooni hüvitist ühe koprapesakonna eest on seadusest välja võetud?

Täitsa õigesti saad aru asjast, koprad jäävad maaomaniku mureks aga küttida neid ise ta ei tohi kui ei ole jahitunnistusega jahimees, selleks peab maaomanik ise kellegi poole pöörduma

Sellisel juhul tuleks jahiseltsidel välja töötada kiiremas korras ka hinnakirjad maaomanikele nt. 1 kopra välja püüdmine = 1000.-EEK/isend jne.

[Sarvik]

Esmapilgul tundub küll nii, kuid jahiõigus kuulub maa omanikule. Jahipidamise õigust, millega kaasnevad kõik vajalikud load ja dokumendid, võib maaomanik väikeulukile kasutada ise või kõikide ulukite osas edasi anda. Siis kuulub jahipidamise õigus rentnikule. Ja ulukist saab omand, kui on kütitud. Nii võib maaomanikust saada kütitud uluki omanik, nagu kõigist, kel jaipidamise õigus. Peale maksmine on teoreetiliselt võimalik, näiteks sellesama kopra puhul. Küll aga ei saa jahirentnik loobuda uluksõraliste ohjamisest, kui maaomanik pole jahipidamist keelanud.

olen nõus et jahiõigus (st. õigus jahindust korraldada) väikeulukite osas kuulub (vt kehtiv js §3) ja võiks/peaks ka edaspidi kuuluma maa omanikule kui tema maatüki suurus ringpiiris on suurem kui 20 ha.
sätte mõte on arukas/loogiline sest reeglina väikeuluki eluterritoorium ei ületa seda 20 ha maad.
sellega on riik ühesekt deklareerinud et väikeulukite osas võib jahindust korraldada maaomanik aga suurulukite osas ei tohi ta seda mitte.

Probleem on hoopis seal et maaomanik ajab asjad sassi ja/või tahaks/sooviks ka suurulukite osas jahiõigust omale saada. kuigi riik arvab ilmselt jätkuvalt et suuruluk on tema resurss ja suurulukite osas korraldab jahindust (ja kasseerib resursimaksu) riik.
Probleem on seal et jahimees kardab nn. topeltmaksustamist.

eeldame et väikeulukite jahindust korraldab maaomanik ja suurulukite jahindust korraldab riik....siis loogiline jätk peaks olema:
* väikeulukite jahiks peab jahiselts sõlmima lepingud maaomanikega (ei ole siinjuures välistatud olukord kus maaomanik maksab peale jahiseltsile)
* suurulukite jahipidamist ei saa maaomanik mingil moel keelata omal maal...kuna tal ei ole jahiõigust suurulukitele siis ei ole tal ka alust misiganes moel siin kaasa rääkimiseks

[Siili]

Kas tuleb välja,et maaomanik soodustab igati ulukite sooduselupaikade teket,temal on õigus määrata kes tema kinnistul kütib(praegu ei ole teada lõppversiooni väikeulukite loetelu),teisisõnu ,peab turismijahti,lepingut jahirentnikuga ei sõlmi ja seadusega on jahirentnikul kohustus lepingu puudumise korral kinni maksta kinnistul toimunud kahjud?Sellesamaga ei olnudki vist EJS nõus.See idee näib ikkagi väga armas olema.

[kakuke]

Sarvik, Sul need väikeulukid ikka väga sassis. Millise väikeuluki territoorium on 20 ha? Pigem võib mõni kits sellise lapi peal elada, kui rebane, nugis, kährik, linnud jne (ok võibolla jänes on suht paikne, aga ...kui mõtlema hakata siis kobras ka mahub teinekord alla 1ha lapile ära, aga ...)

[sooviku]

Kakuke,kits ongi peaaegu väikeuluk....ja siga....ja,kui mõtlema hakata siis ega põder ka tea mis suur pole .

[Sarvik]

Sarvik, Sul need väikeulukid ikka väga sassis. Millise väikeuluki territoorium on 20 ha? Pigem võib mõni kits sellise lapi peal elada, kui rebane, nugis, kährik, linnud jne (ok võibolla jänes on suht paikne, aga ...kui mõtlema hakata siis kobras ka mahub teinekord alla 1ha lapile ära, aga ...)

ei ole sassis nad midagi mõnda kährat, rebast ja nugist tunnen juba mitu aastat nägupidi....käivad korralikult ja regulaarselt mul söödakohal

ja antud teema kontekstis on kama kaks kui suurel territooriumil mingi uluk liigub....oluline on see kas riik tahab saada resursimaksu? (kas olete kuulnud et riik on mõnest maksust kunagi kuskil loobunud?:)) ja kui tahab.....on riigil jälle kama kaks kas küsib seda maaomaniku või jahiseltsi käest....
aga riigil ei ole kama kaks kui asi puudutab avalikku huvi....e. teisisõnu tegu ei ole ainult kahe huvigrupi omavaheliste suhetega mida riik reguleerib, vaid on ka kolmas väga suur osapool ....avalik huvi väljendub paljude inimeste soovis/lootuses et et eesti loodus oma floora ja fauna rikkuses säiliks ka järeltulevatele põlvedele....ja ma loodan jätkuvalt et riik on arukas ja jääb suurulukite jahindust korraldama (laskelimiite otsustama jne).

Muideks vaadates jäneste arvukuse ametlikku statistikat arvan et jäneste peaaegu olematu arvukus on tingitud sellest et jänesejahi jahiõigus kuulub maaomanikele

[frukt]

krt lugesin siin mingit lehte Sinu Mets ja mõtlesi et kui suur võimalus oleks kuskil üritusel kohata hr Niittee-d nt jahimeeste kokkutulekul õhtupoole või midagi sarnast

[andrus]

Suht imelikud mõtted sul.....et siis nagu keskajal.Tõmbaks keset küla posti külge ja siis laseks rahval otsustada??

Või on sul muud plaanid??

[aadu kadakas]

Tsitaat nimetatud jutust "Metsaomaniku õppelehest":
"Uus jahiseadus loob senisest suuremad eeldused maapiirkondade sotsiaalseks arenguks ja suurendab elanike sissetulekuid."
Mu lapsed ikka naeravad, kui kasutan väljendeid: "puudub jätkusuutlikkus", "poliitiline prostitutsioon" jmt. See väljend aga kuulub lausa valdkonda "kõigi maade proletaarlased ühinege..."
RMK algusaegadel kasutati umbes samasuguseid "põhjapanevaid postulaate".

[Ax1600]

EJS ettepanek- http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_uplo ... 294698.pdf
Protokoll- http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_uplo ... 294698.pdf

[gunnar]

Jahinduse tulevik. Vähemalt esimeses osas

http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_uplo ... 295798.pdf

Kas neilt ei võetudki lõpuks mitte maid ära ja läksid jagamisele naabrite vahel. Mingi teema oli eelmine aasta.