Paeluss

[Pauli]

Värskeid uudiseid parasitoloogiavaldkonnast: eestist on leitud lisaks põistang- e. ehinokokkpaelussile (Echinococcus granulosus) ka liiki Echinococcus multilocularis. Inimene võib olla mõlema vaheperemeheks (põistangude kandjaks), lõpp-peremeheks (kelle p...s uss elab) on kiskjad (ka koer). Esimese liigi põistangud võivad moodustada kuni jalgpallisuuruse puntra, teise hernesuurused põistangud levivad nagu vähk üle keha (alustades maksast). Ebamugav igatahes. Sestap mehed, kui te ei taha, et koer õue peale paelussi mune külvama hakkab (mis ainult ootavad peenralt koos kurgiga suhu sattumist), siis laske rohkem rebaseid ja kaevake lahatud ulukitest leitud imelikud sõlmekesed sügavale maasse.

[shikaree]

to mosse

kuskohast selle kohta rohkem saaks lugeda, kust su info pärit on?

[Teder]

Kas neid põistange kuidagi ravida ka saab, mingi rohu sissevõtmisega näiteks.

[Pauli]

Info on pärit Tartu Ülikooli zooloogidelt, varsti peaks kusagil ingliskeelses teadusajakirjanduses selleteemaline nupuke ka ilmuma. Seda, kust ehinokokkpaelussi kohta pikemalt lugeda, ei oskagi esimese hooga soovitada. Mingit vananenud infot silmaringi laiendamiseks peaks saama "Loomade elust" ja Abrikossovi "Selgrootute zooloogiast".
Rohtudega ravida minu teada ei ole võimalik. Kui üks põistangupundar kusagil sisikonnas on, saab ta välja opereerida, aga kui terve maks ussikesi täis on...
Poolas muide, kus rebaseid sama palju (või isegi rohkem) kui meil ja nende nakatumisprotsent väga kõrge, ei soovitatavat metsamarju söögiks tarvitada. Karm värk.

[vallo]

Nende ulukite seas levivate parasitooside kohta saab kõige paremat infot veterinaarparasitoloogia raamatutest mitmeid on ilmunud J.Parre sulest ja on üllitanud ka Professor Toivo Järvis. Koostöös professor Järvisega uurisin Ülikooli ajal (kolm aastat tagasi) põtrade parasitoose oma kursatöö jaoks.