Jahikoera (Vene-Euroopa laika) võtmine teise koera kõrvale

[Preester]

Tervist, kõrgeaulised!

Jagage kogemusi ja infot koera võtmise kohta.

Kevad-suvel ootab ees koera soetamine ja seoses sellega on ka mõned mured/küsimused.
Nimelt olen veel üsna noor ja roheline, seda küll mitte vanuselt, vaid jahipidamise ning jahikoera omamise teemal.

Koera tõu oleme välja valinud, milleks oleks Vene-Euroopa laika. Tõuvaliku otsuse tegemisel usaldan oma naise kogemusi ja nõuandeid. Ise oleks valinud ehk mõne foksi aga naine arvas, et kuna ma ei tea koeraga kokkukasvamisest, kasvatamisest, õpetamisest ja ammugi mitte jahikoeraks kasvatamisest suurt midagi, siis parem oleks valida mõni tõug, kelle eripära üks meist kahest hästi tunneb. Ta ise on olnud kahe Vene-Euroopa laika perenaine. Tunneb neid rõngassabasid päris hästi ja arvab nad just mulle minu iseloomu poolest hästi sobivat.
Tema kindel seisukoht on see, et koer peab eelkõige inimesele sobima ja vastupidi. Vastasel juhul meist koeraga meeskonda ei saa.

Lahtine küsimus on aga koera sugu.
Kas emane või isane. Naine ise valiks emase koera, kuna tema väitel on emane intuitiivsem oma peremehe suhtes, alalhoidlikum ja kohati ka kergemini õpetatav.

Kõik oleks kena tore aga ... meil nimelt on juba üks neljajalgne emane terjeri sugemetega segavereline seitsme aastane sõbrake kodus olemas. Siin näeb naine kahte ohtu. Esiteks - Laika on geneetiliselt karjakoer (karjas töötav), kes mistahes koerakarjas vajab juhti ja kindlat hierarhiat. Naise väitel laika oma loomult ei ole nagu lambakoer, kes edukalt võib eksisteerida teise koera kõrval, omamata soovi kaaslase üle domineerida, või talle alluda. Mis aga juhtub meil. Vana koer vaevalt oma esimest koerapositsiooni loovutada soovib. Kuna ta on meil aga pisike - ca 10 kg., siis kiirelt kasvav uus emane vaevalt nõustuks olema number kaks.
Teiseks - laika võtame väga kindla eesmärgiga. Temast saab mu kaaslane metsaradedel ja jahiretkedel, mitte selle väikes kollase karvanässi "käpaalune".
Selge siililegi, et konflikt tuleb. See on kindel ja naine ei kujuta ette millega see lõppeda võiks. Laika olla üsna pikka mäluga, parajalt salakaval. Väidetavalt on ta võimeline karjaliikmele peremehe äraolekul kallale minema, et oma positsioon kindlustada.
Teisalt ei taha ka seda olukorda, et väiksem end heidikuna tundma hakkab.
Isase koeraga olla rivaalitsemise võimalus väiksem, kuigi mitte välistatud.
Üsna keeruline olukord, ma ütleks.

Hea meelega loeks nüüd targemate ning kogenenumate arvamusi ja mõtisklusi sel teemal.

[weltmaster]

omal on kodus 4,5 aastane emane rotweiler ja 10 kuune emane laika ning see mis sa emaste koerte kohta ütlesid on kõik tõsi. Kui koerad on üksinda, teeb 45kg koer 25kg koerale tuule alla, laika ainult klähvib kõrval, kui vanem koer sööb või oma lemmik mänguasjaga mängib. Samas kui mina kõrval olen, siis laika kuidagi tajub, et talle antakse võrreldes teise koeraga rohkem õigusi ja siis on ta juba julgem minema ise esimesena toidukausi juurde. Võibolla on asi ka selles, et olen laikale esimesena andnud, kas mõne põdrakõrva või seanaha tüki, sealt ka selline eelistamine teisele. Aga oma põdrakõrva või seanahka kaitseb küll kiivalt.
Koerte vahel igasugune uriseminne või omavahel kaklemise olen juba eos ära keelanud, et sellist asja meil ei lubata. Suurele koerale ei pea enam midagi suurt õpetama, tema juba teab, mida ta tohib teha ja mida mitte. Laika küll pidevalt kombib neid piire, kuid vajadusel olen pidanud karistuseks ta kas maha suruma või koputanud sõrmega vastu pead, et vaenutegevus teise koera vastu pole lubatud.
Aga muidu saavad koerad väga hästi läbi, magavad koos kuudis või käivad koos salaja metsas, kaevadad aeda auke ja teevad muid pahandusi.

Tean ka sellist juhust kus 9 aastane vana koer, saab noore 2 aastase laika käest pidevalt pureda...tegemist siis puuris olevate koertega.

[sooviku]

Preester ,tundub,et sul on kodus juba selline nõuandja olemas,kes teiste õpetused kohe pihuks ja põrmuks teeb.Isegi koera tõu üle ei lubanud ta sul otsustada .

[Preester]

Hehehh ! Ega see asi nüüd nii hull ka ei ole, et koeratõug minu eest ära otsustati ja mul kõiketeadja nõuandja kodus olemas. Pihuks ja põrmuks ei hakka ma(me) siin kedagi tegema. Pigem ootan nõuandeid asjatundjatel. Targutada ja vaielda saan töö juures piisavalt.
Laika valik jäi sõelale põhjusel, et üks meist on kahte laika pidanud. Samas lasin ka kehtiva jahieeskirja silme eest läbi, et mis ulukeid millise koeraga küttida tohib ning veel sinna kõrvale mu edaspidised jahi eelistused. Kogu selle kompoti taustal langeski valik laikale.
Pigem on mu küsimus esitatud, otsimaks vastuseid, millisteks võivad kujuneda suhted juba peres oleva 7 aastase väikese emase koera ja noore (emase või isase) laika vahel. Ootangi põhiliselt vastuseid sellesse temasse kogenud koera(laika) omanike poolt. Teretulnud oleksid ka näited reaalsest elust.
Ei taha huupi otsustada ja tahaks ennetada võimalikku kodust koerte omavahelist terrorit.
Siinse alafoorumi "laika õpetamine" lugesin ka eelnevalt läbi.

[pktaks]

Hea meel on lugeda, et koeravõttu nii põhjalikult läbi mõeldakse. Selle eest suur kiitus. Sageli käib asi puhtalt emotsiooni najal, et täna hakkan tahtma ja homme on olemas.

Emaste koerte puhul, eriti kui tegemist on domineerivate tõugudega (laika seda kindlasti ka on) kipuvad probleemid tekkima tihedamini kui eri soost koerte puhul. Emast koera võttes arvesta ka sellega, et tal on jooksuaeg kaks korda aastas, mille jooksul sa teda üldjuhul metsa kaasa võtta ei saa, eriti kui seal on ka teisi (eriti isaseid) koeri. Üks lahendus oleks see, kui teid kodus ei ole, siis on koerad rangelt lahus, st ei anna isegi võimalust koertel omavaheliseks klaarimiseks. Aga see pole tegelikult ka lahendus, väga vihased lähevad kokku sageli ka just pererahva nähes, sest siis on koeras enesekindlust rohkem juures ja isu kakelda seda suurem.
Kahtlemata annaks juba väikesest peast karjasuhete paikapanek ja koolitajaga suhtlemine (koertekoolis käimine) palju juurde, kuid tean juhuseid kus koerad lähevad omavahel tülli ka aastate pärast.
Mina antud situatsioonis kaaluksin küll varianti, et steriliseeriks väikse emase ära ja võtaks hoopis isase koera kõrvale.

[jahe]

Preester ,tundub,et sul on kodus juba selline nõuandja olemas,kes teiste õpetused kohe pihuks ja põrmuks teeb.Isegi koera tõu üle ei lubanud ta sul otsustada .

Preester,kui sa koera omalale jahilkäimiseks plaanid võtta,siis pane püksid ikka enda jalga

[Preester]

Preester ,tundub,et sul on kodus juba selline nõuandja olemas,kes teiste õpetused kohe pihuks ja põrmuks teeb.Isegi koera tõu üle ei lubanud ta sul otsustada .

Preester,kui sa koera omalale jahilkäimiseks plaanid võtta,siis pane püksid ikka enda jalga

Ei ole vaja pabistada. Püksid on minu jalas. Võibolla lugesid ka eelnevast välja, et minul laikadega kogemust ei ole. Ja ma ei hakka tegema vahet, kas nõuandeid jagab mulle naine või mees. Väärt nõuanne on 1000x rohkem väärt, kui lõpptulemusena valesti kasvatatud ja p...s koer.

[aivar00]

tsiteerin:
Naise väitel laika oma loomult ei ole nagu lambakoer, kes edukalt võib eksisteerida teise koera kõrval, omamata soovi kaaslase üle domineerida, või talle alluda.

See väide ei pea 100% paika - endal kodus saksa jahiterjer ja saksa lambakoer. Ikka suurem tahab domineerida ning on paar korda ka väikest üsna tugevalt lintšinud kuigi suur on steriliseeritud.

[vollifedja]

Meil kodu hierarhia ainult isaste vahel on kindlalt paigas vanuse järgi. Oli 2 eri vanuses taksi kõrval ka 3 aastasena tulnud lõuna-venelane-kah isane,vana taks juhtis kogu kampa. Noorem on noorem, ole sa kui suur tahes.Kõik sõltub ikka endast ja kuidas sa kasvatad karja.Koer on üldse karjakoer(hunt)-siis karjas kasvanud.Nii et arutleda mingi tõug on mingi pole-pole vist õige. Kindlasti ei peaks ma "segapert" siis emaseid-isaseid. Isaste ainus häda on mõnele peenele aiafriigile jalatõstmine suht igale poole.
Koera siis jahikoera valiks selle järele kelle jahiks on koera vaja. Missugused metsad, loomadest keda on vaja enamuses jahtida.Mis jahti ise enamuses teed. Oled üksikuitaja, ajujahi huviline, püüad veest, õhust või maa-alt.On olemas ka universaalsed tõud.Nii et küsimuse püstitus nats valest otsast minu jaoks.Kooslus koduse koeraga sõltub sinust. Koerad omavahel lepivad igal juhul, kui lubatakse neid koos eksisteerida. Sinu kirja põhjal on juba eos nii palju hirme, ülemõtlemlemist.Tegelik elu pole pooltki nii kole ja probleemne.

[rajaleidja]

Olnud kolm laikat. Kõik emased. Kutsika tuues vanemaga kohe kokku pannud ja pole probleeme olnud. Kuni teatud hetkeni. Kõik võib olla ilus ja tore, aga mingil hetkel hakkavad kaklused peale. Valdavalt oldi ikka korralikult koos, aga oli näha, et mingid pinged on koerte vahel ja eriti siis, kui ise juures olid. Ja aeg-ajalt läks ikka korralikuks andmiseks, nii et karvu ja verd lendas. Süüa andes pidi seisma koerte vahel, et verevalamiseks ei läheks. Nii sai neljandaks koeraks võetud isane.
Samas tean emaseid laikasid, kes probleemideta koos on ja tülisid ei ole.

[Preester]

Tundub, et praegu rohkem siia teemasse postitusi ei tule.
Tänan seniseid postitajaid ja soovitajaid/näpunäidete jagajaid. Samuti suured tänud inimestele, kes mulle privas PS kaudu soovitusi ja kogemusi jagasid. Teemat sai arutatud ka ühe jahikoerte koolitajaga. Sain targemaks küll.
Eks iga asjaga on ju nii, et ise ei pruugi kohe mõne asja peale tullagi, seda enam, et mõni vaatepunkt või detail suht lihtne, selge ja loogiline on. Asjad selguvad ikka omavahel ja mitmekesi arutades. Samas ükski lahendus ei ole vale, küsimus on pigem konkreetsete isendite iseloomudes ja kasvatuses ning järjepidevuses.
Eks kui laikakutsikas saab koju toodud, siis saab ka edasi rääkida, mis toimub. Kuid nõuanded ja soovitused ning erinevad praktilised kogemused on ikka oodatud .