Probleemid päästikutega.
Probleemid päästikutega.
Miks küll üks korduv probleem erinevate relvade juures on päästiku tugevus? Sinna 3 kg kanti on vist liig mis liig?Isegi reguleeritavad jäävad jäigavõitu, või peabki see nii olema ?Kas ühe tehase sama marki relvadel on päästikud erineva tugevusega?Endal oli vaid mz paigas. Mida ütlevad targemad, kus on sobivad piirid?
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
oh se.da ohutust
Ohutuse pärast see kirjalik piir jahirelvadel 10 N peale seatud. Samas see 30 N relvatootja suva või halvemal juhul isegi tahtmatus.
Mina soovitaks sellise 15-30 N päästikuga mitte lasta, sest tulemus saab suurel määral mõjutatud päästiku tõmbamisest. Kui isegi näiteks 1 N päästikuga (lubatud sportrelvadega ja meil lastavatest harjutustest VSS puhul) on võimalik lask ära tõmmata, siis 30 N puhul on juba väga raske tõmbamata jätta..
Kui omal tehnilist nutti ja tehnilist taipu jagub, suudab relvaomanik ehk ise päästiku kergemaks saada, kui mitte, peaks ehk foorumlastegi hulgas relvameistrite soovitajaid leiduma. Ka olen kuulnud, et võib liigse viilimisega miskit ära rikkuda - see nüüd pisuke hoiatus juurde.
Kel koolifüüsika meelest sellele meeldetuletuseks:
1 kg raskusühik = 9,8 N mõjuva jõuga. Kõnekeeles kg kui jõu näitaja lihtsam kasutada, ainult minusugused paadunud insenöörid kirtsutavad nina ja rõhutavad, et njuuton siin ja njuuton seal
Parimat!
Arles
Mina soovitaks sellise 15-30 N päästikuga mitte lasta, sest tulemus saab suurel määral mõjutatud päästiku tõmbamisest. Kui isegi näiteks 1 N päästikuga (lubatud sportrelvadega ja meil lastavatest harjutustest VSS puhul) on võimalik lask ära tõmmata, siis 30 N puhul on juba väga raske tõmbamata jätta..
Kui omal tehnilist nutti ja tehnilist taipu jagub, suudab relvaomanik ehk ise päästiku kergemaks saada, kui mitte, peaks ehk foorumlastegi hulgas relvameistrite soovitajaid leiduma. Ka olen kuulnud, et võib liigse viilimisega miskit ära rikkuda - see nüüd pisuke hoiatus juurde.
Kel koolifüüsika meelest sellele meeldetuletuseks:
1 kg raskusühik = 9,8 N mõjuva jõuga. Kõnekeeles kg kui jõu näitaja lihtsam kasutada, ainult minusugused paadunud insenöörid kirtsutavad nina ja rõhutavad, et njuuton siin ja njuuton seal

Parimat!
Arles