See küsimus on minu arusaamise kohaselt saanud üles kerkida n.ö "ühel-hetkel-lugesin-seadust-ja-juhe-jooksis-kokku" printsiibil. Aga ka seda juhtub
Teema algataja küsimuste kontekstis on olulisimad JS sätted § 3 lg 2, § 34 lg 4 p 1 ja § 49. Põhimõtteliselt on vaja silmas pidada ka JS § 5 mis annab meile jahimaa mõiste ehk sätestab, millisel maal on üldse võimalik jahti pidada. Kui nüüd JS kallal veidi norida, siis § 3 lg 2 võiks sisaldada ka viidet, et ikkagi jahimaa peab olema suurusega 20 + ha ringpiiris, mitte lihtsalt kinnistu. Kuid see ei ole käesoleva analüüsi teemaks ning pealegi on see väikene ebaselgus JS erinevate normide hierarhia osas ka suhteliselt kergesti tõlgendamisega ületatav.
JS § 3 lg 2 annab oma kinnistul (20+ ha) jahipidamise õiguse (v.a suurulukitele) selle kinnistu maaomanikule ja tema lähedastele. See norm paikneb JS 1. peatükis "Üldsätted" justnimelt selles paragrahvis, mis määratleb praeguse Eesti õiguskorra jaoks jahiõiguse mõiste (§ 3 lg 1) ning annabki lõikes 2 täpsustuse selle kohta, kes ja millistel üldistel tingimustel saab maaomaniku jahiõigust läbi jahipidamise teostada. JS niiväga ei täpsustagi maaomaniku jahiõiguse teisi tahke: õigust jahipidamine omal maal keelata või selleks tingimusi seada. Selleks on olemas teised seadused, eelkõige Tsiviilseadustiku üldosa seadus ja Võlaõigusseadus, mis käsitlevad tsiviilõigussuhteid ja täpsemalt lepingute sõlmimist. JS ei olegi määratud nendes seadustes reguleeritut kordama.
JS § 34 lg 4 p 1 sätestab, et maaomanikule või tema lähedastele annab oma kinnisasjal jahipidamiseks jahiloa keskkonnateenistus (ning annab ka selle jahiloa kehtivuse maksimaalse tähtaja). See, et see luba antakse tasuta, tuleneb JS § 49.
Nüüd arusaamatusest eespoolkirjeldatud juhtumil ehk kuidas vahet teha, kas realiseeritakse maaomaniku jahiõigust (JS § 3 lg 2)või kasutatakse jahipiirkonda läbi jahipiirkonna kasutaja poolt välja antud jahiloa alusel jahipidamise.
Kui maaomanikule (või tema lähedastele) on jahiloa väljastanud keskkonnateenistus, siis peab maaomanik jahti selle loa alusel väikeulukitele. Suurulukitele jahipidamiseks ei ole maaomaniku ja tema lähedaste jahipidamiseks keskkonnateenistusel õigust samas korras jahiluba anda, kuna seadus seda ette ei näe. Keskkonnateenistus võib muidugi küll välja anda ka suurulukiküttimise lube ja võib juhtuda, et ta väljastab neid ka sellesamusele maaomanikule, aga siis teeb keskkonnateenistus seda teiste JS sätete alusel: kas jahipidamiseks rahvusvaheliselt reguleeritud ulukiliikide isenditele, jahipidamiseks kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas ulukikahjustuste ilmnemisel või jahipidamiseks kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, jahiulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. Ükski neist kolmest variandist ei ole seotud maaomaniku jahiõigusega, küll aga võib nt ulukikahjustuste vältimine ja ulukite arvukuse reguleerimine, samuti nagu nt kahjustusi tekitavate suurkiskjate küttimine puutuda maaomaniku ühe-või teistsuguste majanduslike vms huvidega ja läbi selle tingida loa väljastamise talle.
Kui maaomanik või tema lähedane peab oma kinnistul jahti jahipiirkonna kasutaja poolt välja antud jahiloa alusel, siis ei teosta ta maaomaniku jahiõigust. Selleks jahiloaks võib olla nii väikeulukiluba kui ka suurulukiluba, vahet pole. Isegi kui näiteks jahipiirkonna kasutaja on luba välja andes seadnud tingimuseks, et loa saaja võib selle loa alusel jahti pidada ainult talle endale kuuluval jahipiirkonna piires asuval kinnisasjal, siis ka see ei muuda selle konkreetse jahiloa alusel jahipidamist maaomaniku jahiõiguse teostamiseks, vaid tegemist on ikkagi jahipiirkonna kasutamisega läbi jahipiirkonna kasutaja poolt välja antud jahiloa alusel jahipidamise.
Jahipiirkonna kasutamisel ei ole maaomaniku jahiõigust kehtestavad sätted maaomanikule piiravateks, s.o JS § 3 lg 2 eesmärgiks ei ole kõikidest isikutest, kes jahipiirkonda kasutavad ja seal jahilubade alusel jahti peavad, justnimelt konkreetset maaomanikku tema enda kinnistul ahistada - selline sisu oleks vastuolus nii JS kui ka, minugipoolest, PS mõttega

.
Iseenesest ei pea selleks, et jahipiirkonnas jahiluba saada, seaduse poolest olema jahipiirkonna kasutajaks oleva juriidilise isiku liige. See ei pruugi olla nt üldse võimalik, kui kasutajaks on osaühing või ka aktsiaselts(sellel lihtsalt ei ole ega saagi liikmeid olla, on ainult osanikud või aktsionärid). Jahipiirkonna kasutajal aga on jahilubade andmiseks reeglina kehtestatud oma sisemised põhimõtted (nt jahipidamine võimaldatud ainult oma liikmetele), millest mööda minemiseks (jahilubade väljastamine mitteliikmetele) on vajalikud teatud erisusi kehtestavad otsused üldkoosolekul, juhatuses vms. Loomulikult on tervitatav, kui maaomanikule vastu tulles säästetakse teda täiendavast asjaajamisest jahiloa taotlemisel keskkonnateenistusest ning antakse talle jahiluba jahipiirkonna kasutaja poolt (ükskõik, kas ainult tema enda kinnistul jahipidamiseks või tervele jahipiirkonnale, see on juba kokkuleppe küsimus).
BM