Jahiseaduse § 3

[kraavik]

Andeks, kui sellest siin juba juttu on olnud, kuid minus tekitab hulga küsimusi jahiseaduse § 3 lg 2: "Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust."

Kui nüüd võtta sõna-sõnalt, siis alla 20 ha maaomanik omal maal jahti ei tohigi pidada või? Ja suurulukeid ei tohi üldse küttida? Ka vaatamata sellele, et on oma maa näituseks jahirendilepinguga andnud mõne klubi kätte ja kuulub ka ise sellesse klubisse?

Võib-olla peksan segast, pikk tööpäev seljataga, aga imelik tundub see säte küll.

[aivar00]

Täpselt segast sa peksadki. Kui sul on maad ühes ringpiiris alla 20 ha, siis sa ei tohi omal maal jahti pidada ilma piirkondlikku (sinu maad hõlmavat jahipiirkonda haldavasse seltsi) kuulumata, milline annab sulle välja vastava väikeuluki loa. Kui sa ei ole seltsi(klubi) liige ning omad maad 20 ha või rohkem ühes ringpiiris annab keskkonnateenistus (või inspektsioon) sulle või sinu naisele, vanematele või lastele vastava taotluse alusel nn. väikeuluki loa. Loomulikult jahitunnistuse olemasolul.
Suuruluki küttimiseks peab aga olema maad vähemalt 5000 ha. Kui sa kuulud klubisse, kellele oled oma maa rendile andnud, siis ostad sealt vastava suuruluki loa ning peadki vastavat jahti.

[Mart]

Suuruluki küttimiseks peab aga olema maad vähemalt 5000 ha.

Kas mitte kolm neljandikku sellest ehk siis 3750.

§ 9. Jahimaa kasutusse andmine

(1) Jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:

1) mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine;

2) riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäeva kogemuste rakendamine;

3) isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast

[baddmann]

JS § 9 käib selle kohta, kui vabaks jäänud jahipiirkonda hakatakse kasutusse taotlema.

[kraavik]

Nüüd käib jutt juba kahes erinevas teemas, aga olgu.

Aivarile: mina olen asjast niimoodi aru saanud, et ei ole ju kohustust kuhugi seltsi kuulumiseks. Kui mu maa, kasvõi 2 ha, asub mõne seltsi jahipiirkonnas, siis on ju võimalik väikeulukiluba seltsilt osta? Või peab loa saamiseks ilmtingimata sinna seltsi kuuluma?

[kraavik]

Ühesõnaga selgitan, miks selline küsimus mul üldse tekkis. See par 3 lg 2 on minuarust ikkgi suht puudulikult sõnastatud ja seetõttu võivad tõlgendused olla väga ekslikud. Paragrahvi järgi ei tohi maaomanik oma alla 20 ha kinnistul jahti pidada. Kuidas aga nimetada seda, kui minu 5 ha suurune metsatukk asub ühe X seltsi jahipiirkonnas, mille liige ma ei ole, aga kes vastavalt kokkuleppele müüb mulle jahiloa oma jahipiirkonnas küttimiseks, mille alusel kobin ma nimelt just oma 5 ha suurusesse metsatukka? Selle paragrahvi kohaselt olen ma justkui seadust rikkunud? Ja kui mulle müüakse veel suurulukiluba, siis olen seadust 2 korda rikkunud? Või olen ma millestki valesti aru saanud...

[hendrik]

Sa oled väga valesti aru saanud ja vaeseke ennast ilmaasjate mitmekordseks rikkujaks pidanud.

Kui sa oled saanud kuhugi jahipiirkonda loa, siis võid sa selle jahipiirkonna piires ju jahti pidada ( kui kokku ei ole lepitud teisiti). See kui sa pead ainult oma maal, mis kuulub sama piirkonna territooriumi, siis on see sinu valik. See, kui suur suu maa antud juhul on, ei oma tähtsust. Oluline on, et see jahipiirkond on kokku vähemalt 5000ha.

See § 3 lg 2 räägib sellest, kui maaomanik saab keskkonnateenistuselt loa jahti pidada, sõltumata jahipiirkonna kasutajast.

See oli nagu hästi lühidalt, loodan, et ka arusaadavalt.

H.

[kraavik]

Ei ma ennast rikkujaks ei pea seetõttu , aga seadus ju annab võimaluse niimoodi tõlgendada! See säte võiks kehtida vaid juhul, kui omanik on oma 20+ ha maatükil jahiseltsil jahipidamise ära keelanud, aga ise tahab seal küttida. Sellisel juhul on põhjendatud suuruluki laskmise keeld ja maatüki suurus alates 20 ha. Ja nii peaks see ka olema seaduses kirjas. Hetkel aga annab sellest paragrahvist aru saada niimoodi, et sa ei tohi ei jahiseltsi liikmena ega erakliku jahimehena mingil juhul omal maal jahti pidada, kui su maa on alla 20 ha pindalaga.

[aivar00]

Seda seaduse teksti ei saa võtta sõna-sõnalt. Juriidilise teksti tõlgendamise viisidest tegi BM juba kuskil juttu. Kõiki seadusi ei tõlgendata gramatiliselt. Seega vaata seda § kogumis, mitte eraldi.


Aivarile: mina olen asjast niimoodi aru saanud, et ei ole ju kohustust kuhugi seltsi kuulumiseks. Kui mu maa, kasvõi 2 ha, asub mõne seltsi jahipiirkonnas, siis on ju võimalik väikeulukiluba seltsilt osta? Või peab loa saamiseks ilmtingimata sinna seltsi kuuluma?

Täpselt õieti oled aru saanud.

[kraavik]

Tõlgendamine on paljuski inimese analüüsivõimes kinni, sest lisaks sellele, et ühe seadusesätte tõlgendamisel tuleb lähtuda seaduse kõikide sätete kogumist, tuleb lähtuda ka seaduse alamaktide kogumist ja seaduse mõttest üldiselt. Aga see selleks.
Jään ikkagi endale kindlaks, et see on üks igavesti ebaõnnestunud sõnastusega ja pooliku mõttega säte. Seadusepügalad peavad olema üheselt arusaadavad ja seda see § 3 lg 2 mitte ei ole. Ei räägi see paragrahv sellest, et 20+ ha omanikul on õigus väikeuluki luba saada keskonnateenistusest tasuta ega räägi ka sellest, et oma maa rendile andmisel ja loa ostmisel on sul nagunii võimalus seal jahti pidada, ka suurulukile. Ütleb vaid üheselt, et maaomanikul on õigus pidada oma maal jahti, kui kinnistu ringpiiri pindala on üle 20 ha. Punkt.
Võime teema lukku panna, sest minujaoks asi klaar. Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks selgitada. Salamahti ootasin ka baddmani kui eeldatatavasti juuraharidusega inimese kommentaari, aga nii võhiklikele küsimustele ei peagi vastama

[baddmann]

See küsimus on minu arusaamise kohaselt saanud üles kerkida n.ö "ühel-hetkel-lugesin-seadust-ja-juhe-jooksis-kokku" printsiibil. Aga ka seda juhtub

Teema algataja küsimuste kontekstis on olulisimad JS sätted § 3 lg 2, § 34 lg 4 p 1 ja § 49. Põhimõtteliselt on vaja silmas pidada ka JS § 5 mis annab meile jahimaa mõiste ehk sätestab, millisel maal on üldse võimalik jahti pidada. Kui nüüd JS kallal veidi norida, siis § 3 lg 2 võiks sisaldada ka viidet, et ikkagi jahimaa peab olema suurusega 20 + ha ringpiiris, mitte lihtsalt kinnistu. Kuid see ei ole käesoleva analüüsi teemaks ning pealegi on see väikene ebaselgus JS erinevate normide hierarhia osas ka suhteliselt kergesti tõlgendamisega ületatav.

JS § 3 lg 2 annab oma kinnistul (20+ ha) jahipidamise õiguse (v.a suurulukitele) selle kinnistu maaomanikule ja tema lähedastele. See norm paikneb JS 1. peatükis "Üldsätted" justnimelt selles paragrahvis, mis määratleb praeguse Eesti õiguskorra jaoks jahiõiguse mõiste (§ 3 lg 1) ning annabki lõikes 2 täpsustuse selle kohta, kes ja millistel üldistel tingimustel saab maaomaniku jahiõigust läbi jahipidamise teostada. JS niiväga ei täpsustagi maaomaniku jahiõiguse teisi tahke: õigust jahipidamine omal maal keelata või selleks tingimusi seada. Selleks on olemas teised seadused, eelkõige Tsiviilseadustiku üldosa seadus ja Võlaõigusseadus, mis käsitlevad tsiviilõigussuhteid ja täpsemalt lepingute sõlmimist. JS ei olegi määratud nendes seadustes reguleeritut kordama.

JS § 34 lg 4 p 1 sätestab, et maaomanikule või tema lähedastele annab oma kinnisasjal jahipidamiseks jahiloa keskkonnateenistus (ning annab ka selle jahiloa kehtivuse maksimaalse tähtaja). See, et see luba antakse tasuta, tuleneb JS § 49.

Nüüd arusaamatusest eespoolkirjeldatud juhtumil ehk kuidas vahet teha, kas realiseeritakse maaomaniku jahiõigust (JS § 3 lg 2)või kasutatakse jahipiirkonda läbi jahipiirkonna kasutaja poolt välja antud jahiloa alusel jahipidamise.

Kui maaomanikule (või tema lähedastele) on jahiloa väljastanud keskkonnateenistus, siis peab maaomanik jahti selle loa alusel väikeulukitele. Suurulukitele jahipidamiseks ei ole maaomaniku ja tema lähedaste jahipidamiseks keskkonnateenistusel õigust samas korras jahiluba anda, kuna seadus seda ette ei näe. Keskkonnateenistus võib muidugi küll välja anda ka suurulukiküttimise lube ja võib juhtuda, et ta väljastab neid ka sellesamusele maaomanikule, aga siis teeb keskkonnateenistus seda teiste JS sätete alusel: kas jahipidamiseks rahvusvaheliselt reguleeritud ulukiliikide isenditele, jahipidamiseks kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas ulukikahjustuste ilmnemisel või jahipidamiseks kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, jahiulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. Ükski neist kolmest variandist ei ole seotud maaomaniku jahiõigusega, küll aga võib nt ulukikahjustuste vältimine ja ulukite arvukuse reguleerimine, samuti nagu nt kahjustusi tekitavate suurkiskjate küttimine puutuda maaomaniku ühe-või teistsuguste majanduslike vms huvidega ja läbi selle tingida loa väljastamise talle.

Kui maaomanik või tema lähedane peab oma kinnistul jahti jahipiirkonna kasutaja poolt välja antud jahiloa alusel, siis ei teosta ta maaomaniku jahiõigust. Selleks jahiloaks võib olla nii väikeulukiluba kui ka suurulukiluba, vahet pole. Isegi kui näiteks jahipiirkonna kasutaja on luba välja andes seadnud tingimuseks, et loa saaja võib selle loa alusel jahti pidada ainult talle endale kuuluval jahipiirkonna piires asuval kinnisasjal, siis ka see ei muuda selle konkreetse jahiloa alusel jahipidamist maaomaniku jahiõiguse teostamiseks, vaid tegemist on ikkagi jahipiirkonna kasutamisega läbi jahipiirkonna kasutaja poolt välja antud jahiloa alusel jahipidamise.

Jahipiirkonna kasutamisel ei ole maaomaniku jahiõigust kehtestavad sätted maaomanikule piiravateks, s.o JS § 3 lg 2 eesmärgiks ei ole kõikidest isikutest, kes jahipiirkonda kasutavad ja seal jahilubade alusel jahti peavad, justnimelt konkreetset maaomanikku tema enda kinnistul ahistada - selline sisu oleks vastuolus nii JS kui ka, minugipoolest, PS mõttega .

Iseenesest ei pea selleks, et jahipiirkonnas jahiluba saada, seaduse poolest olema jahipiirkonna kasutajaks oleva juriidilise isiku liige. See ei pruugi olla nt üldse võimalik, kui kasutajaks on osaühing või ka aktsiaselts(sellel lihtsalt ei ole ega saagi liikmeid olla, on ainult osanikud või aktsionärid). Jahipiirkonna kasutajal aga on jahilubade andmiseks reeglina kehtestatud oma sisemised põhimõtted (nt jahipidamine võimaldatud ainult oma liikmetele), millest mööda minemiseks (jahilubade väljastamine mitteliikmetele) on vajalikud teatud erisusi kehtestavad otsused üldkoosolekul, juhatuses vms. Loomulikult on tervitatav, kui maaomanikule vastu tulles säästetakse teda täiendavast asjaajamisest jahiloa taotlemisel keskkonnateenistusest ning antakse talle jahiluba jahipiirkonna kasutaja poolt (ükskõik, kas ainult tema enda kinnistul jahipidamiseks või tervele jahipiirkonnale, see on juba kokkuleppe küsimus).

BM