seadusemuudatus
seadusemuudatus
http://www.epl.ee/artikkel_326982.html?PHPSESSID=d997ab7287269cc2f39e40ba9f988fc6
Kitsejaht taksiga ja hanede kaitsmine kurjade soomlaste eest
Kitsejaht taksiga ja hanede kaitsmine kurjade soomlaste eest
Viimati muutis enki, P Aug 06, 2006 9:30 pm, muudetud 1 kord kokku.
plaanitav seadusemuutus....
Aga on neil palju valida,vaata,et varsti ei hakata jahimeestele loomalaskmise eest peale maksma?Ime ehk see, et selline seadus ilma euroliiduta vastu võeti.Aga sommid jah kibedad poisid, tapavad meie hallhaned muidu ära.Oleks see kiskjate osa ka vabamaks läheks.
noorus on ilus aeg
See saab nüüd küll osavavalt ära muudetud...;)
Praegune:
§7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel
(4) Jahil laskekohtade vahetamisel võib laadimata jahirelv olla
transpordivahendis kotist väljas.
Muudetakse:
paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „jahil“ sõnaga „ühisjahil“
Jah, pole midagi öelda... püssi kotist välja võtmise ja selle kokkupanemise saab küll nüüd päris selgeks... Ja inspektoritel kah tööpõli ivake laiem...
Toredat logistamist kõigile
§7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel
(4) Jahil laskekohtade vahetamisel võib laadimata jahirelv olla
transpordivahendis kotist väljas.
Muudetakse:
paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „jahil“ sõnaga „ühisjahil“
Jah, pole midagi öelda... püssi kotist välja võtmise ja selle kokkupanemise saab küll nüüd päris selgeks... Ja inspektoritel kah tööpõli ivake laiem...
Toredat logistamist kõigile
Jaht on nagu väga hea õpetaja tund, kust puudumine tuleb kõne alla ainult siis, kui tõesti tõsine haigus ei luba voodist tõusta.
Endale tekitab enam kõhedust see, et leitakse alati üks ja ainus süüdlane. Hallhane on vähe, sest soomlased kütivad teda . Jäetakse arvestamatta aga muutuv elukeskkond. Mida vanade meeste juttudest olete kuulnud..... Vaat kus oli ikka kolhoosi viljapõllus hanesid ja parte jne. Kus on aga need laiuvad põllud praegu. Samamoodi olen vaielnud ühe linnuteadlasega, tema väitis, et hanede kadumise peamiseks põhjuseks on rannaniitude kinnikasvamine kus nad toitusid (ei sõnagi rammusatest viljapõldudest, mis on samuti kadunud). Kõik nn eksperdid vaatavad enamasti loomade populatsioonimuutusi ainult oma mätta otsast ja ei arvesta suure pildiga. seetõttu on need nn kaitsemeetmed ka enamasti ebapiisavalt ühekülgsed (tohib lasta vs ei tohi lasta) nt metsise ja tedre kaitse kus ollakse keskendunud lindude mitteküttimisele ja elupaikade inimpuutumatusele ja nende looduslike vaenlaste sealt piirkonnast tõrjumisele ei pöörata mingit tähelepanu.
Re: See saab nüüd küll osavavalt ära muudetud...;)
veix23 kirjutas:... püssi kotist välja võtmise ja selle kokkupanemise saab küll nüüd päris selgeks...
Toredat logistamist kõigile
osta pikk kott, siis pole kokku-lahti vaja läbi teha.
Muidugist jama värk, varem märkisid hommikul väikeuluki loa lahti ja ei võtnuki seda kotirisu autosse jalgu, ka ühisjahi eel luuret tehes.
üksi jahil aga käid pikad kilomeetrid maha ja siis "hääletaks" end kodu poole, aga näe, seadus ei luba ilma kotita püssiga autosse istuda ... ajukääbikud
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Kas ühisjaht võib olla ainult suurulukile? Kui mitmekesi väikeulukijahis (näiteks pardijahis, kus sõidad ühest kohast teise) olla, siis ei ole ühisjaht või? Siis peab püss autos kotis olema vaid üksinda väikeulukijahis olles või? Aga suurulukijahis, mis pole ajujaht (koertega näiteks) jahikohta vahetades- kas kahekesi olles võid püssi kotti panemata autosse võtta, üksi olles ei tohi? Sõidad looma peale haukuvat koera otsides ringi (peatud ja kuulad aeg-ajalt) ja vahepeal pead püssi kotti panema?Tuletaks veidi meelde seda ühisjahi definitsiooni, kes mäletaks peast?
Jahikaugetel inimestel seostub jaht kuidagi ettevalmistatud laskekohtadega, kuhu jahimehed pidulikult paigutatakse mugavalt istuma ja ajajarahvas läheb siis loomi ette ajama.
Varem oli kombeks, et jaht algab, kui koduväravast väljud (jahimaadel muidugi) või autost välja astud. Ja püssi kottipanek oli jahi lõpetamine.
Ma arvan, et ei tasu üle pingutada igasuguste ettekirjutustega. Ja seadusemuudatuste eesmärk ei ole vaid kontrollimist lihtsamaks teha, jahimeestel ei tohiks ikka elu ka liigselt ebamugavaks teha. Kalameeste ümarlaual juba üks ütles, et keelame üldse kalapüügi ära, siis lihtsam kontrollida.
Jahikaugetel inimestel seostub jaht kuidagi ettevalmistatud laskekohtadega, kuhu jahimehed pidulikult paigutatakse mugavalt istuma ja ajajarahvas läheb siis loomi ette ajama.
Varem oli kombeks, et jaht algab, kui koduväravast väljud (jahimaadel muidugi) või autost välja astud. Ja püssi kottipanek oli jahi lõpetamine.
Ma arvan, et ei tasu üle pingutada igasuguste ettekirjutustega. Ja seadusemuudatuste eesmärk ei ole vaid kontrollimist lihtsamaks teha, jahimeestel ei tohiks ikka elu ka liigselt ebamugavaks teha. Kalameeste ümarlaual juba üks ütles, et keelame üldse kalapüügi ära, siis lihtsam kontrollida.
Teder kirjutas: ...jahimeestel ei tohiks ikka elu ka liigselt ebamugavaks teha. ...
Kõik siin maailmas on suhteline. Minu jaoks näiteks on autos püssi kotis hoidmine mugavam kui kotist väljas hoidmine - ei ole seda muret, et äkki pidurdan järsemalt, relv kukub-veereb-hüppab ja optika saab haiget.
BM
kitsejaht taksiga
Oman ise taksi ja mind pani mõtlema see kitsejaht taksiga.Mis jahi alla see nüüd siis läheb?Kas koeraga ajujaht nagu jänesele ning rebasele või, ja et hakkame rohkem aretama kitsi ajavaid koeri,kuigi paljud taksid seda niigi teevad?Kas otsijaht kitsele aga kui taks juba kitse välja otsib siis ta ka ajab teda?Ja kui see kambaga toimub siis nagu seajaht laikaga või?
noorus on ilus aeg
Jahipidamisviiside definitsioone ei ole õigusaktides antud. Kui on lubatud koeraga jahipidamisel ainult üks konkreetne jahipidamisviis (mille sisu tuleb mõista selle tavapärases tähenduses - mida iganes see otsijahi puhul ka ei tähendaks), siis tuleb sellest järeldada, et teised jahipidamisviisid metskitsele koera kasutades ei ole lubatud. Seega ajujaht (ajajad ajavad loomi kütiliini poole) koeraga lubatud siiski ei ole. See, kui koer otsijahil leitud looma ajama hakkab, ei muuda veel kasutatava jahipidamisviisi olemust ega otsijahti ajujahiks.
BM
BM
Teder kirjutas:Kas ühisjaht võib olla ainult suurulukile? Kui mitmekesi väikeulukijahis (näiteks pardijahis, kus sõidad ühest kohast teise) olla, siis ei ole ühisjaht või? Siis peab püss autos kotis olema vaid üksinda väikeulukijahis olles või? Aga suurulukijahis, mis pole ajujaht (koertega näiteks) jahikohta vahetades- kas kahekesi olles võid püssi kotti panemata autosse võtta, üksi olles ei tohi? Sõidad looma peale haukuvat koera otsides ringi (peatud ja kuulad aeg-ajalt) ja vahepeal pead püssi kotti panema?Tuletaks veidi meelde seda ühisjahi definitsiooni, kes mäletaks peast?
Jahikaugetel inimestel seostub jaht kuidagi ettevalmistatud laskekohtadega, kuhu jahimehed pidulikult paigutatakse mugavalt istuma ja ajajarahvas läheb siis loomi ette ajama.
Varem oli kombeks, et jaht algab, kui koduväravast väljud (jahimaadel muidugi) või autost välja astud. Ja püssi kottipanek oli jahi lõpetamine.
Ma arvan, et ei tasu üle pingutada igasuguste ettekirjutustega. Ja seadusemuudatuste eesmärk ei ole vaid kontrollimist lihtsamaks teha, jahimeestel ei tohiks ikka elu ka liigselt ebamugavaks teha. Kalameeste ümarlaual juba üks ütles, et keelame üldse kalapüügi ära, siis lihtsam kontrollida.
ühinen seisukohaga
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Saksamaal kõigil jahimeestel püssid kotist väljas(enamus meestel ei olegi kotte ainult kohvrid lendamise jaoks) ja ei ole mina kuulnud,et seal õnnetusi juhtuks.Lihtsalt püss tuleb enne autosse istumist tühjaks laadida ja ongi kõik riskid maandatud.Ei kujuta ette mis sellest püssist järgi jääb, kui ajust tulles märjana ta kotti pistan ja õhtul hilja koju jõudes ta välja võtan?Varsti rooste krõbistab rauda nii,et kõrval valus kuulata.