Tere armsad koeraomanikest jahimehed!
Mind huvitaks saksa linnukoer ja tema jahiomadused, olgu ta siis sile või karmikarvaline. Olen lugenud ja uurinud selle tõu kohta ja aru saanud, et koer aretatud niisiis linnujahiks nagu nimigi ütleb. Seisvaks linnukoeraks. Samas olen kuulnud, et ajab ka ulukit. Siit foorumist kuskilt lugesin, et kellelgi ajas siga. Nüüd lugesin Selle baltisakslase raamatut "Koerad ja kombed jahinduses", sellest loeb välja, et sobib ka hiilimsjahiks. Pole vist küll just ekstra mainitud, kuid piltide järgi sai järeldatud. Minu küsimus oleks hoopis väikeuluki kohta - kuidas sellega on kas ajab või on see töö vastu tema aretussuunale kuna seisev linnukoer teeb oma tööd just kehahoiakuga mitte häälega. Ja hiilimisjahiks sobib ka kindlasti sellepärast , et oskab vait olla.
Jutt sai vist küll üle kivide ja kändude kui loodan, et saite minu küsimusest aru.
Saksa linnukoer
Kardan seda,et sa nagu koeratõule liiga palju rõhku tahad panna.Jahikoer ajab seda looma-lindu, millele ta õpetatud on ja tõug rõhutab üldist suunta,et laika ajukoer ja saksalinnukoer lindu jahib.Koer tahab,et temaga tegeldakse ja siis saab ikka mõnest ka asja,mõnest mitte.Üldiselt nii,et linnukoer on vana tõug ja kui sulle mõni diivanikoer kaaslaseks ei sattu siis võtab ta lindu hästi(ise ei lenda) aga õpetades hakab ka loomale peale.Mida vanem tõug seda paremad jahiomadused peaksid olema kujunenud ja sõnakuuleka(õpetatavam) koer.
noorus on ilus aeg
Poolas võistlustel sai selle koera tööd vaadatud.Saksa linnukoeri oli seal umbes 15 kellest pooled ajasid ka siga.Sõbral saksas 10 aastat tagasi oli ka ja jutu järgi sai eduliselt rebase ning jänese jahti peetud.Eelmisel aastal viisin Saksast ühe Lätti.Omanik praegu välismaal jahil aga kui tagase tuleb siis võin sealt kah uurida.
Nii jah,see seaduselause pole vist lõpuni lahti jõudnud ning tekitab vaidlusi.Aga kuidas asi metsseaga paistab,selle saksahärra jahilugudes tundub mõnigi koer küll linnukoera välimusega olevat aga saksas ehk teised jahiseadused.Olen näinud laikad ka linnujahis ja mõni on kohe väga asjalik koer seal tegutsema.Üldiselt mulle tundub,et see jahikoerte jaotus on meil liiga tõupäraselt nõutud,aint täpselt seda ulukit millele tõug viitab.Saksa linnukoer on kaunis kergesti õpetatav(muidugi mitte kõik) ja kui nüüd õpetan tema siga ajama,siis mis siin pahasti on?Linnukoer ikka siga maha ei murra nagu laika võib teha.Vanasõnagi ütleb,et iga koer on oma peremehe nägu ja seda tõust olenemata,nii ka saksa linnukoer.
noorus on ilus aeg
Re: Saksa linnukoer
[quote="Metsline"]Tere armsad koeraomanikest jahimehed!
Tere.
Mul on teist põlvkonda saksa lühikarvaline linnukoer (kurzhaar).
Linnujahil töötavad nad enamasti kõik ja enamus väikeulukile ka. Olenevalt isendist ajavad umbes pooled ka suurulukit. See sõltub koera iseloomust ja kasvatusest. Minu praegune koer ajab siga ja põtra umbes paar kvartalit, parasjagu niipalju, kui laisale inimesele vaja ning pole eesmärk loomi kindlasti oma maa pealt minema kihutada. Rebast ja jänest (pikkõrva on vähem kui sigu! ) ka, aga korralikuks jahiks ei piisa. Näiteks kährikut haugub, aga ei võta suu sissegi. Tead küll, vaatab sellise pilguga otsa, et mina s...a ei söö.
Vana koer ei toonud veest ühtegi mittesöödavat lindu nagu vares, ronk, või kajakas. Verjälge on lihtne õpetada ja töötab väga hästi. Olen temaga palju lootusetuid loomi leidnud. Kurzhaari kiituseks veel niipalju, et väga sõbralik, ei hammusta ega urise kellegi peale, isegi kui käsid ja õpetada on võimalik kõike seda, mida suudad talle arusadavaks teha. Praegu on saadaval piisavalt kirjandust, ole mees ja tegele. Miinuseks on see, et see koer ei talu külma, st et näiteks -15 külmaga peab koer saama kogu aeg liikuda ja peale jahti kohe sooja. Ja veel üks miinus- kust saada töökoera kutsikaid. Soomest ja Venemaalt ilmselt.
Karmikarvalist ( traathar) pole olnud, aga arvan, et töötab suurulukile paremini, kuna iseloom on natuke karmim. Olen kuulnd, et üks peremees käis seajahil ainult noaga, traathaar võttis kesikul kärsast kinni ja hoidis.
Sa pead põhimõtteliselt otsustama, missugust koera tahadja kui huvitab, võin pikemalt rääkida.
Ilusat talve ootamist!
PS kurzhaar on kogu pere lemmik ja selline , kui näed siis ka tahad.
Tere.
Mul on teist põlvkonda saksa lühikarvaline linnukoer (kurzhaar).
Linnujahil töötavad nad enamasti kõik ja enamus väikeulukile ka. Olenevalt isendist ajavad umbes pooled ka suurulukit. See sõltub koera iseloomust ja kasvatusest. Minu praegune koer ajab siga ja põtra umbes paar kvartalit, parasjagu niipalju, kui laisale inimesele vaja ning pole eesmärk loomi kindlasti oma maa pealt minema kihutada. Rebast ja jänest (pikkõrva on vähem kui sigu! ) ka, aga korralikuks jahiks ei piisa. Näiteks kährikut haugub, aga ei võta suu sissegi. Tead küll, vaatab sellise pilguga otsa, et mina s...a ei söö.
Vana koer ei toonud veest ühtegi mittesöödavat lindu nagu vares, ronk, või kajakas. Verjälge on lihtne õpetada ja töötab väga hästi. Olen temaga palju lootusetuid loomi leidnud. Kurzhaari kiituseks veel niipalju, et väga sõbralik, ei hammusta ega urise kellegi peale, isegi kui käsid ja õpetada on võimalik kõike seda, mida suudad talle arusadavaks teha. Praegu on saadaval piisavalt kirjandust, ole mees ja tegele. Miinuseks on see, et see koer ei talu külma, st et näiteks -15 külmaga peab koer saama kogu aeg liikuda ja peale jahti kohe sooja. Ja veel üks miinus- kust saada töökoera kutsikaid. Soomest ja Venemaalt ilmselt.
Karmikarvalist ( traathar) pole olnud, aga arvan, et töötab suurulukile paremini, kuna iseloom on natuke karmim. Olen kuulnd, et üks peremees käis seajahil ainult noaga, traathaar võttis kesikul kärsast kinni ja hoidis.
Sa pead põhimõtteliselt otsustama, missugust koera tahadja kui huvitab, võin pikemalt rääkida.
Ilusat talve ootamist!
PS kurzhaar on kogu pere lemmik ja selline , kui näed siis ka tahad.
kurvic
Endal on saksa karmikarvaline linnukoer olnud ca 4 aastat. Linnujahis asendamatu kaaslane, samuti ka soku ja kitsejahis- õpetasin koera rahulikult kõrval käima (hiilima) ning vajadusel käemärkidega seisma, lamama, istuma ja vaikselt juurde tulema nii, et saan koos koeraga hiilida. Suurel heinamaal pikalt distantsilt lastes näitab ära surnud uluki asukoha, mille leidmine ilma koerata nii mõnelgi korral on väga pikaks ja lootusetuks veninud.
Sea ja põdrajahiks soovitan ikkagi laikat või põdrakoera. Linnukoera reaktsioon ning liikumine seajahis võrreldes laikaga on aeglane ning võib palju kergemini sea käest lüüa saada kui laika. Samuti ei otsi linnukoer ka nii kaugelt kui laika (vähemalt minul ja mõnel tuttaval) ja ei aja kaua (olenevalt koera iseloomust kvartal kaks või mitte sedagi) ja ajamise kestvust õpetada... ei kujuta hästi ette.
Ise võtsin põdra ja sea jaoks vene-euroopa laika, nüüd käin laikaga seajahis ja linnukas alati kaasas. Laika otsib kiiresti ja kaugelt, linnukoer kaugele ei lähe ja jookseb teatud aja vältel peremehe juurest mööda, et kontrollida minu olemasolu. Kui laika võtab ja ei ole väga kaugel (on linnukoera normaalses tööraadiuses) läheb linnukas appi ja siis nad ennem maha ei ole tulnud kui loom on peatatud ja kütitud.
Linnukoera võttes pead arvestama sellega, et koeraga tuleb tegeleda rohkem kui väikese lapsega. Kui õigesti mäletan, siis soomlased kirjutasid linnukoera õpetamise raamatus, et tuleks kaks aastat teha kuiva trenni ja kui kõik perfektselt selge, siis alles jahile! Kui varem koerte koolitusega kokku ei ole puutunud, siis omalt poolt soovitan üldtressuuri (istu, lama jne) jaoks käija koertekoolis.
Eeltoodu on kirjutatud 99,9% oma kogemuste põhjal ja 0,1% tuttavatelt kuuldu põhjal
Sea ja põdrajahiks soovitan ikkagi laikat või põdrakoera. Linnukoera reaktsioon ning liikumine seajahis võrreldes laikaga on aeglane ning võib palju kergemini sea käest lüüa saada kui laika. Samuti ei otsi linnukoer ka nii kaugelt kui laika (vähemalt minul ja mõnel tuttaval) ja ei aja kaua (olenevalt koera iseloomust kvartal kaks või mitte sedagi) ja ajamise kestvust õpetada... ei kujuta hästi ette.
Ise võtsin põdra ja sea jaoks vene-euroopa laika, nüüd käin laikaga seajahis ja linnukas alati kaasas. Laika otsib kiiresti ja kaugelt, linnukoer kaugele ei lähe ja jookseb teatud aja vältel peremehe juurest mööda, et kontrollida minu olemasolu. Kui laika võtab ja ei ole väga kaugel (on linnukoera normaalses tööraadiuses) läheb linnukas appi ja siis nad ennem maha ei ole tulnud kui loom on peatatud ja kütitud.
Linnukoera võttes pead arvestama sellega, et koeraga tuleb tegeleda rohkem kui väikese lapsega. Kui õigesti mäletan, siis soomlased kirjutasid linnukoera õpetamise raamatus, et tuleks kaks aastat teha kuiva trenni ja kui kõik perfektselt selge, siis alles jahile! Kui varem koerte koolitusega kokku ei ole puutunud, siis omalt poolt soovitan üldtressuuri (istu, lama jne) jaoks käija koertekoolis.
Eeltoodu on kirjutatud 99,9% oma kogemuste põhjal ja 0,1% tuttavatelt kuuldu põhjal
Seda küll,et saksa linnukoer on pikaldasem ja ka rahulikum,ning minu arvates ongi parem,kui ei aja pikalt.Teed kvartali läbi ja võtad teise ette,või tehakse teiekandis kolm- neli kvartalit korraga ühte masti?Seaga muidugi pead hoidma aga põdrale täitsa paras,kui tasakesi ajab,ei löö looma lendu ja ega põder sellist väikset nähvitsat eriti tõsiselt võtagi.Peaasi,kui põdra juures häält teeb, on looma asukoht ja liikumine teada.Hoolt ja vaeva tahab iga koer saada,et temast ikka abiline jahil saaks ja väikelapse hoidmisega annab seda võrrelda küll.
noorus on ilus aeg
.Saksa linnukoera väikseks nähvitsaks nimetada nüüd küll ei saa.Sedasi tuleb välja,et minu saksa jahiterjer on puhta kribu. 
