Raua soojuspaisumine

[jyri]

Enamus foorumlasi on kas kogenud või kuulnud,et näiteks kokkujoodetud raudadega kombidel hakkab vintraud tihedast järjestikku laskmisest kuumenema,paisumisteed ei ole ja seega väänab ka külma sileda raua "endaga kaasa" ehk siis ülesse.Oma kunagi kokkujoodetud rauapaarist IZ94-l kukkusid küljeliistud ise lahti,mina tegin 2 vahepuksi,kus alumisel raual tervelt 1mm "vaba käiku" mistahes diametraalsuunas ja siit ka pikisuunas -ikka hakkab ülesse tõmbama.Nüüd siis juhuslikult avastasin,et ka kahe(vint)raudsest lastes juhtub sama.Isegi siis,kui lasta ainult ülemisest rauast-hakkab minema ülesse umbes 1cm/lask peale 5 lasku. Ehk kümnes lask ca.5cm ülesse,15 lask -10cm.Vahepeal üksik lask alumisest rauast kinnitas tähelepanekut,et rauad jäid paralleeli,ehk ka alumisest läheb kuul ülesse.
Kuna 10cm hajuvus 100m peale on niimõnegi jaoks "normaalne asi",võibolla polegi seda tähele pandud.Aga koti pealt lastes pole 10cm vähemasti minule talutav.
Niisiis ootaks versioone,kuidas seletada,et isegi ülemisest rauast lastes kisuvad mõlemad rauad ülesse,vaatamata "soojuspaisuvuse kompensaatorile" nende vahel.
Ise kaldun arvama,et soojeneb ja kuidagi paisub padrunipesa ümbrus-muidu peaks lastes ülemisest rauast kuul ikka alla jooksma ,aga siin ikka ülesse

[peepk]

Jüri, no ei taha targutada, aga raua soojenedes on ju järgmist pauku tehes raud juba soe ja seega gaaside rõkh rauas mõned pügalad kõrgem isegi sirge raua korral . No ja siis kuul kuuma raua ja suurema rõhu tõttu näitabki "kõrget lendu". Kes 22lr-iga suvel ja talvel külmaga lasknud, peaks seda kuuli üles-alla fenomeeni suvel ja talvel eriti heasti teadma. Raud hea soojuse akumulaator, mida külmem, seda ahnemalt neelab. No mis muud veel olla saab.

[jyri]

Tänud Peep versiooni eest,paraku ei rahulda.
Jätsin lisamata,et kuulid lendasid läbi kiirusemõõtja-kiirus ei muutunud.Seega pole võimalikult tõusev rõhk ülesse kiskumise põhjuseks.Karabinid ju ei hakka ülesse kiskuma 10-st paugust,kui raud kuumeneb ja "rõhk kasvab",onju?Küll aga täna suhtlesin Nurga Ennuga ja jõudsime diskussiooni käigus võimalikule seletusele.Aga enne ootan ära ka teised versioonid-äkki keegi pakub selle õige välja,mis pinna peal aga keegi ei näe?

[peepk]

Kui Ennu ütles, siis lao välja. See pole ju "Viktoriini küsimus".Me kõik saaks targemaks. Samas , sul ju selline püss, et kummastki rauast pauk ja aega jahtuda hirmsasti. Ei oska arvatagi, kui oma 45-se kuumaks lasen ja mis juhtuma hakkaks. Metsas alati esimese lasuga asjad korda aand ja tiirus 6 lasku "tihedat" tuld laskekatsetel ilma jamadeta esimese korraga ära teind.

[jyri]

Enn ei öelnud,vaid kinnitas,et mul VÕIB olla õigus.See pole tõesti viktoriin,sest kindlat vastust hetkel ei ole.Ainult oletused.Sellepärast ootangi arvamusi.Aga teooria kontrolliks on vaja teha palju paukusid optikaga varustatud erinevatest kaheraudsetest ja/või drillingutest,koti toest.Tea kas keegi viitsib jamada-mul kaks kaheraudset püssi,mõlemad käituvad sarnaselt vaatamata erinevatele konstruktsioonidele.
Foorumis on palu netis surfajaid,äkki on kellelgi ette tulnud sama teema.Ootame ära.Kui tahad enne minu arvamist teada-mu mobiili number on sul olemas.

[aivart]

Vahepeal üksik lask alumisest rauast kinnitas tähelepanekut,et rauad jäid paralleeli,ehk ka alumisest läheb kuul ülesse.

. Võib olla on põhjus optika kinnituses.

[jyri]

Vahepeal üksik lask alumisest rauast kinnitas tähelepanekut,et rauad jäid paralleeli,ehk ka alumisest läheb kuul ülesse.

. Võib olla on põhjus optika kinnituses.

Võib olla,aga kuidas seletada,et samas tiirus sama laskmise ajal peale 0,5 tundi "jahtumist" laseb jälle õigesti.Esimesed paugud.
Minu kogemustest on optika enda või tema kinnituse "vea tunnuseks" nn.hüppamine-üks pauk ülesse,teine vasakule jne.

[tony]

Oman ka mitmeid joodetud raudadege relvi ja neid ostes arvestasin kohe faktiga, et üle 2-3 lasu korraga need püssid mõeldud pole. Kui ikka tiirus paugutuda, siis selle jaoks peaks eraldi relv olema, vot ei sobi need kombid-drillingud sinna.

[jyri]

Ega polegi jah loodud.Ju siis vähemasti sinul samad tähelepanekud teist marki relvadest.Mina käisin "kõmmutamas" teisel eesmärgil-raske ja kerge kuulile sama kiiruse ja ballistika tagamiseks(eelnevalt teavitasin siinseid spetsialiste).Protsessi käigus avastasin juhtunu,millest üritan aru saada.Kui kokkujoodetud raudadele oleks asi veel kuidagi seletatav,siin minu mõlemal kaheraudsel on alumised rauad nö. vabad,ehk mitte kuidagi ei tõmba teist rauda kaasa.Siit ka see üllatus.Ei muud-viktoriini küsimus see pole kindlasti.Ja jahipidamist ei sega kah kindlasti.
Aga algajatele võiks soovitada optika sisse laskmiseks mõni kogenum kaasa võtta,kes oskab ühe "keeramisega" pill häälde panna.

[Heino]

Kokku joodetud raudadega nn double rifle puhul on mõeldud, et teisest rauast tuleb lask vähem kui 8 sek jooksul, siis jõuab ühe raua soojenemine hakata mõjutama teise täpsust, seetõttu on kallitel relvadel teine raud erinevate amortide või kuidas neid nimetad abil tegelikult liikuv, et vähendada seda mõju. Odavate relvade puhul on ainus abinõu lasta relval jahtuda.

[Olavi Kool]

soojenedes raud ei paisu ju ainult ristipidi, vaid ka pikuti ja siis ülemine kinni joodetud raud hoiab alumist paigal ja kui see kuumeneb siis kisub ennast viubukujuliseks ja sealt ka üles jooksmise põhjus. kui jahtub siis ju jälle kõi korras. Kolmeraudsete sisselaskmine on paras üritus, õlled ja lihad võid kaasa võtta aja sisustamiseks kuni raud jahtub.

[kakuke]

Mul meelde jäänud mingitest proovilaskmistest Arlese ja Kaupo esituses, kus ka üheraudseid poltlukuga relvi jahutati vahepeal, et saada head tulemust.
Näiteks Mart ja Zakslane sama moodi jahutasid Kärbes Kirbule üritusel oma 30-06´i mis poltlukuga, kuna mõjutas kuum raud täpsust. Mis seal siis kahe ja kolmeraudsetest veel rääkida.

[Arles]

Kui rauad omavahel ühenduses, siis loomulikult on omavahelised mõjud olemas. Tegemist ju ebaühtlase jahtumisega ja erinevate sisepingetega. Mitmeraudsete valmistajad ju kirjeldavad koos relvaga, mis tingimustel ja kuidas rauad jooksevad. Näiteks Krieghoffil oli teemaks järgmine lask, 75 m peale teisest rauast ja miski 8 sek jooksul vist - siis augud koos, kõik muud juhud on kokkujooks teine. Samuti pole relv mõeldud järjestikku laskmiseks ehk laskude vahel pidi raud jahtuma, muidu loopis.

[Kristjannn]

Täitsa õige ei pea olema vana snaiper või täpsuskütt,et sellest aru saada see loopimine tulebki ju kuumenenud või lihtsalt soojaks läinud rauast.Omal nahal kogetud 30 06 ga.Lasin relva 100 meetri peale sisse, mõni pauk kulus enamvähem selle peale ,et saja meetri peale 5x5cm märklauale pihta saada,optikat sisse lastes.Eh siis mõtlesin,et ei,tahaks veel paremini, tahaks ikke keskele ,keskele aga näe võta näpust,üks pauk 5cm vasakule ,teine pauk 3cm alla.Arvan,et jahutasin rauda liiga vähe nende laskude vahel.Kui täpsust taga ajada tuleks võtta mingisugune varmint rauaga 6,5mm.Ei saa nende kombidega ega tavalise karabiiniga mitut lasku ühte auku,kui just laskude vahele vahepeal soslõkki ei küpseta,kuniks raud jahtub.See minu arvamus ja praktika ,eks teadjamad mehed tea paremini.

[jyri]

Paistab,et teema peab jagama kaheks-neile,kes pole suutnud,vaatamata mitmele kordamisele,välja lugeda või aru saada,et rauad EI OLE kokku joodetud ja omavad võimalust teineteise suhtes pikkust muuta(piki soojuspaisumine) ilma probleemita ja nende vahel,kes said aru-jutt ei käi alumisest rauast kombi püssil.Double rilfe hakkab mõlemat rauda ülesse kiskuma isegi siis,kui lasta ainult ülemisest.Esmalt mainitud tarkade teooria koheselt peaks seejuures ju tabamus alla minema!
Lugemisoskajatele võin põhjuse seletada-tänu (probleemist mööda)kommentaaridele 99% kindel,et leidsin õige vastuse.