rebased ???
rebased ???
Laupäeval kõvasti mööda metsi trambitud sea luuret tehtud ei hakanud silma mitte ühegi jänese jäljed samas on kõik kohad rebase jälgi täis.
Kuna rebase jahiga keegi enam eriti ei tegele kas seda ei saaks kuidagi riiklikul tasandil ergutada (näit eurorahad).
Tuli selline mõte et riik võiks iga lastud rebase eest mingi 2-300 maksata.
selleks võiks näit.saba ots olla mille järgi arvet pidada.Nahkade kogumisel ja nülgimisel pole mõtet.Seda võiks esialgu aasta katsetada.
Arvan et see tuleb palju odavam kui lennukitelt puistata marutaudi vaktsiini. Mis teie arvamused on.
Kuna rebase jahiga keegi enam eriti ei tegele kas seda ei saaks kuidagi riiklikul tasandil ergutada (näit eurorahad).
Tuli selline mõte et riik võiks iga lastud rebase eest mingi 2-300 maksata.
selleks võiks näit.saba ots olla mille järgi arvet pidada.Nahkade kogumisel ja nülgimisel pole mõtet.Seda võiks esialgu aasta katsetada.
Arvan et see tuleb palju odavam kui lennukitelt puistata marutaudi vaktsiini. Mis teie arvamused on.
Ja samuti on võimalus hakata ise orgunnima rebasejahti foorumlastele, et siis kasvõi mõne rebase saaks kätte
seda tuleks siis jahipäälikuga pajatada, et kuidas sellise asja tegemine oleks (nu, arvatavasti poleks selle vastu midagi). Seltskondliku üritusena olekski tore pärast faasanijahti teha üks rebasejaht. Kui neid kusagil eriti palju liigub, siis pange mõte tööle. Kusagil võiks hiljem mingi olemine ka olla, et ei oleks sedasi, tulevad mehed kohale, jahivad natukene rebast ja siis jälle minema. Ja koeri on ka kindlasti vaja, kasvõi 1te hagijat (aga mida rohkem, seda uhkem). Mõtlegem. Üldiselt aga, eurorahasid sel teemal ei saa kohe kindlasti. Ma ei usu, et sealsed rohelised lasevad läbi "tapmise" toetamist. Pigem makstakse palju rohkem, lootuses, et see rebastel elada aitab (ja jänestel mitte). Meil väga rebaste arvelt kuule kokku ei hoita, nii et rebuskid on jube ettevaatlikuks muutunud, eriti siis kui auto seisma jätad... ja hoidku selle eest kui ukse lahti teed.

Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
-
- Postitusi: 436
- Liitunud: K Nov 03, 2004 9:13 pm
- harrastaja
- Postitusi: 55
- Liitunud: R Jaan 07, 2005 4:35 pm
harrastaja kirjutas:olen suht kindel et enamus jahimehi laseb selle kähriku või rebase maha ega lähegi kellegile sellega kelkima....seega ei usu et need arvestused millega teil suuruluki lubasid välja antakse kähriku ja rebase küttimise peale õiged on
No, ma arvan, et väikeulukiloale tehakse vastav märge ikka. Mul tekkis hoopis see küsimus, et kas siis tulebki tuua kohale nt sabaots või piisab loale kirjutatust.. et istud tugitoolis ja muudkui kirjutad

Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Mehed, rebuskitel on jooksuaeg. Täna oli päris lahe. Pajatan sellest homme pikemalt
Seniks aga kõigile täpset kätt.
Nii, nüüd ongi homme. Asi sai alguse sellest, et Kakuke käis Võrus ja nägi igal pool rebaseid ringi tuiamas. Ja kuna rauad ja kastlõks ka looduses viibisid, siis tuli neid kaema minna. Nii kui põldude vahele jõudsime sai juba esimest looma märgatud, es 150 m pealt nõks üls 50 juurde lidus. Nu, sel loomal läks natuke hästi, sest kuul kukkus tema alla maha. Sõitsime 100 m edasi ja seal 2 tk, kohe tee ääres. Üks oli päris ilus ja seda siis Kakle lasi momendil kui rebusk jõudis umbes 100-150 meetri peale. Rebane tegi hüppe ja kadus metsa. Meie siis jälgi uudistama (ahjaaa.... teisel pool teed jooksis veel ük rebane, aga seal olid majad). Tulemus oli see, et ei ühtegi verepiiska ja rebane oli metsa jooksnud. Sõitsime siis väikese tiiru ringi, ei näinud kedagi (rebastest) ja saabudes sinna rebasteparadiisi, keerates nõks lõksude suunas, oli veel üks rebane. See siis ka nõks üle 200 m. Kakuke võttis tiba üles, põmm (nu, põnevst kui palju
). Rebane viskas kukerpalli, aga ajas ennast püsti ja hakkas eemale sörkima, siis veel põmm ja rebane maas. Hetk hiljem, võta näpust ajas ennast uuesti püsti ning kadus metsa. Meie järgi. Oligi mõni meeter metsa läinud ja siis hingitses seal. Tont seda teab, kas oleks niisamagi maha jäänud, aga kui rebane otsustas surnust ellu ärgata ja minema astuda, siis sai ta ühe kuuli lisaks. Mis maas see maas. Käisime siis kastlõksu vaatamas ja talle seltsilist viimas, tõdesime, et mink oli jalutanud mitu tiiru ümber kasti, aga sisse polnud julgenud minna... ja seda, et kobras seal hetkel ei liigu, ning jõudsime mõtteni, et kuna sellel rebasel nagu verd poleks olnudki (seal kus lamas oli paar piiska maas), siis läheme vaatame ikkagi üle, et kuidas teiste rebuskitegi lugu oli. Ja võta näpust, see mida Kakuke lasi 100-150 m kauguselt, see oli läinud paarkümmend meetrit metsa ja ootas meid seal, juba suht kangelt. Aga loom oli ilus, üsna suur ja kohevust ka omajagu. Ja jällegi, ei mingit verepiiska, enne lamamisaset. Siit siis tähelepanek, rebastel saab tihtilugi bensiin otsa alles pärast mõningat jooksmist ja lekkimist ei pruugi üldse olla. Ja mida mina siis seal tegin.. mul oli ka relv kaasas... selline pisikene ja äbarik... nagu õhukaski, ja sellega (fotokaga) saab lasta ainult surnud või vigast looma, kui piisavalt ligi pääseb. Sellegipoolest on midagi jahifoorumi pildikonkursile üles riputada ja siia siis mõned viited ka.
http://www.pilt.ee/photo/260299/5894384/ See silma soojendamiseks. Ja, et teisi pilte sirvige siis siit http://www.pilt.ee/view/260299/
Täna siis omadele maadele, ise kätt proovima.

Nii, nüüd ongi homme. Asi sai alguse sellest, et Kakuke käis Võrus ja nägi igal pool rebaseid ringi tuiamas. Ja kuna rauad ja kastlõks ka looduses viibisid, siis tuli neid kaema minna. Nii kui põldude vahele jõudsime sai juba esimest looma märgatud, es 150 m pealt nõks üls 50 juurde lidus. Nu, sel loomal läks natuke hästi, sest kuul kukkus tema alla maha. Sõitsime 100 m edasi ja seal 2 tk, kohe tee ääres. Üks oli päris ilus ja seda siis Kakle lasi momendil kui rebusk jõudis umbes 100-150 meetri peale. Rebane tegi hüppe ja kadus metsa. Meie siis jälgi uudistama (ahjaaa.... teisel pool teed jooksis veel ük rebane, aga seal olid majad). Tulemus oli see, et ei ühtegi verepiiska ja rebane oli metsa jooksnud. Sõitsime siis väikese tiiru ringi, ei näinud kedagi (rebastest) ja saabudes sinna rebasteparadiisi, keerates nõks lõksude suunas, oli veel üks rebane. See siis ka nõks üle 200 m. Kakuke võttis tiba üles, põmm (nu, põnevst kui palju

http://www.pilt.ee/photo/260299/5894384/ See silma soojendamiseks. Ja, et teisi pilte sirvige siis siit http://www.pilt.ee/view/260299/
Täna siis omadele maadele, ise kätt proovima.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Njah, ilusad repsid peale hulka pauke, mul tükivad ikka tükkideks lendama. Vt ka paar pilti mis äsja Põlvamaal Kõlleste jahtkonnas .308 täismantliga laskmisel nii 60-80 m rebasest järgi jäi. http://www.album.ee/honkomees
Enne hiilis mitu päeva, aga lähedale ei saanud, nüüd mõeldud kaelapauguna, aga puru alumine lõug, kael ja tubli tükk rinda
Enne hiilis mitu päeva, aga lähedale ei saanud, nüüd mõeldud kaelapauguna, aga puru alumine lõug, kael ja tubli tükk rinda

Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
No, need lastud .222 täismantel (üks sai üle poolmantliga, kuna täismantlit rohkem kaasas polnud). Aga jube visad need elukad. Eile lasin ise ühte, ca 2 tundi, kopikatega, sai mööda mülkaid järel käidud, vererada ees... vahepeal oli visanud pikali, seal verd kui palju. Ja ei saanudki kätte, pimadaks läks enne. Paar korda sain üsna lähedale, aga ära lasta ei saanud. Siit moraal, kui juba metsa kolistab, ja 15 minutit tulemust ei anna, siis otsi koer (helista nt jahipäälikule või mõnele tuttavale koeraomanikule). Ja täna siis oli jällegi suht sarnane teema. Sai pihta, siis pikali... saime lähedale ka, aga rebane pani plagama. Aga erinevus oli see, et antud rebane lonkas väga kõvasti (eilne loom oli kuidagi hinge vaakumas alati, aga kui mind nägi, siis pani ikka väga kärmelt minema, ja jäljerada oli ok). Kaugele ta ei läinud, võsas ikka vedeles teine, sai üle lastud. Selgus, et üks esijalgadest suht läbi lastud, ülevalt. Suur verekaotus ja jalg ei kandnud. Nii saimegi kätte, aga visa ikkagi. Siin ongi nüüd see jama, et kas väike auk ja visa suremisega rebased või suurem auk ja loom maas. Nii, et kas nahk on oluline või mitte (ja alati, ei saa ka nii head nahka kätte, ülelaskmistel, lähedalt, on suht suur auk ikka jäänud).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...