Jääger-online jahindus foorum

Enesekaitseks looma laskmine on üks igavesti peenikene piir. Kõige kindlam on aga moodus mida soovitas üks keskkonnainspektor. Õues sigatsev loom (kodu või mets) tuleb maha lasta & koheselt helistada keskkonnainspektoritele ja teatada, et ilmsete marutaudi tunnustega loom oli teil õuel ja te lasite ta pere ja koduloomade kaitseks maha. Peale sellist teadet ei saa teile enam mingi paragrahviga trahvi käänata, kui jääte jutule kindlaks, et karv tundus tokerjas ja inimest ei kartnud & üldse imelikult käitus. Muidugi ei saa niimoodi aga looma nahka ja liha endale jätta vaid peab selle ka koheselt loovutama.

Sai kah yhel koolitusel käidud kus OÜ Matakaspordi asutaja meile igasuku goretexidest ja mexidest 5 tunnise loengu pidas. Tooks sealt tähtsamad punktid ka välja.
Neid igasugu texe ja mexe (membraan riideid ja saapaid) võib vabalt pesta kas käsitsi või masinaga AGA pesutemperatuur ei tohi tõusta üle 40 C. Pesemisel EI tohiks kasutada pesupulbreid, sest et pesupulbrid sisaldavad vees mittelahustuvaid osakesi mis ummistavad membraane. Tuleb kasutada kas seebilaaste (eestis peaaegu ei müüda) või vedelaid pesuvahendeid. (ei tohi tsentrifuugida ja ka riideid tihti kokku voltida- lõhub membraani kude)
Tex ja mex membraani all võib vabalt kanda igasuguseid puuvillaseid ja villaseid sokke/särke need ei riku membraani. Membraan ummistub tavalise mustuse tõttu (aitab pesu vedelpesuvahenditega).
Tex ja Mex asju ei tohi kuivatada nii, et temperatuur tõuseks üle 40 C (näiteks lõkkepaistel või kuumas saunas. Parim moodus membraani kogunenud niiskust kätte saada ilma asja rikkumata on asetada see ööseks õrnalt soojale põrandaküttega põrandale.
Odavamatel saabastel võib küll olla Tex& Mex kirjad peal aga mõnikord on materjali kokkuhoiuks jäetud talla alune katmata- kust ka vesi sisse tuleb (saapa ostmisel tuleks vaadata kas membraanist sukk katab kogu jalatsi sisepinda- selleks eemalda sisetald). Kui vette astumisel Tex & Mex saapad saavad seest märjaks tuleks need kohe ostetud kohta tagastada, sest ka kvaliteetsetel saabastel esineb tootjapoolseid vigu (kuskil on jäänud materjali auk)

Feeni nali ei ole nali iseenesest vaid haakub hoopis eelmise postitusega. Kahjuks on see aga eelmisel leheküljel ja kiirel vaatamisel jääb kahesilma vahele. St kõigepealt vaadake lk1 viimast postitust & alles siis lk2 esimest.

Pardivöös on alati pauk seale, hanele ja inspektorile (see viimane on küll lihtsalt dokumendikoopiaterull kiles)
Aga kellel juba avapauk tehtud? Ise käisin päiksetõusu ajal oma suurtükile mereõhku näitamas. Vesi oli madal ja roog kuival ning meri plank. Parte ei näinud ühtegi ainult parv kiivitajaid lendas ringi. Ja siis ronis kesikupere 100m kauguselt roostikust välja hommikusuplusele. Pauk jäi tegemata aga ilus hommik oli. Õhtu lähen uuesti aga sellisesse kohta juba kus prääksu kah kostab.

Tuletab mulle eelmise aasta augusti lõppu. Olime poisiga rannas teine teiselpool väikest metsatukka (vahe nii 500m). Minul tuli tunni jooksul ainult 3 piilut aga teiselpool kostus pidev dupleede sadu Äkki jäi seal vaikseks & siis helises mu telefon. Poiss helistas" kuule sul veel padruneid on? tule too. Mul otsas" Kuna mul nagu lasta midagi ei olnud läksin siis viima. Otsustasin piki randa jalutada. Paarisaja meetri pärast algas peakohal selline pardilend, et ei saanud enam edasi aina laadisin & lasin Kui me omavahel kokku saime olid minulgi kõik paugud otsas (viimased pardid sai isegi 5mm paukudega alla toodud) Sealtpeale kannan tuki kohta vähemalt 50+ pauku, mitte kokku kahte karpi

Minu vanaisa varese retsept- Puhasta vares sisikonnast ja pane sisse maitsejärgi soola. Siis määri varese haraliaetud suled paksult niiske saviga kokku. savi peaks olema u 2 -4 cm jagu kattes kogu linnu. Pane savis lind kuuma lõkketuha sisse ja jäta sinna 2,5-4 tunniks. söömiseks löö savipall pooleks & söö sealtsamast seest lusika või kahvliga.
Rästaid ja muid väiksemaid linde olen teinud ka vana retsepti järgi.
Nahk maha, keeta 15-20 min maitseainetega leemes. Siis õhuke pekitükk niidiga ümber rinna ja suitsuahju. Päris head õhtul õllekõrvale ragistada.

Vähenenud on hallhanede arvukus- küttimist piiratakse aga ka rabahanele ja lagledele
jahil on juhtunud õnnetusi & seetõttu peab püss kotis olema- kuulmise järgi on kõik õnnetused juhtunud viimasel ajal ikka sellest, et kütt on sihtinud ja vajutanud teadlikult päästikut täielikult identifitseerimata sihtmärgi korral.
st põhjuseks nimetatakse üks asi aga reguleeritakse hoopis teist valdkonda. Kui rumalaks meid peetakse. Varsti tuuakse põhjuseks , et metsise kadumise tõttu tuleb pardijaht keelata.

Täpselt jorr
Iga mees võtab neli putlat viina kaasa, püssid ja koerad jäävad koju ja bussist keegi välja ei lähe. Nii on kõige turvalisem

sai ka sel nädalal Tallinna linnale tiir peale tehtud plaaniga aasta moon korraga koju tassida. (pärapõrgus elamise viga on see, et ei saa iga väikse asja pärast kah kohe poodi tormata. Plaan oli osta sileda moona pardile hanele & sea ja põdrajahiks.
1. EJS maja.
ajakirjas reklaamis seal odavat pardimoona. Kahjuks olid kõik relvaruumi võtmetega inimesed puhkusel & seetõttu ei saanud sealt midagi.
2. Deerhunter
Pardipaugud maksid 6+ krooksu a oli odavat kartetsi. Läksin odavamat pauku otsima.
3. tartu maantee Küti Äri.
Sisseastudes oli selline tunne, et segasin müüat meeldivate mõtete ajal. Hääletoon ja suhtumine olid väga põlglikud. Minu ääriveeri jutu peale tuli järsk vastus, et pardipauke on ainult nr 5+ ja uusi padruneid ei tule enam. Mina- mis tähendab ei tule, miks ei tellita siis? Tema- Ei tule lihtsalt, mitte enne uut aastat.
4. sikupilli marketi jahipood.
oli haavlipauke alates 2,75mm 5krooksu tykk. Ei olnud aga püssile sobivaid tsehhi slug kuulipadruneid

Kokkuvõtteks sai nelja poe peale enamvähem moona kokku aga mitte päris seda mida soovisin. Mitte kuskilt ei leidnud nr6 väiksemaid pardipauke mida oleks juba 17 päeva pärast piiludele vaja. Peab vist ikka laadimiskomplekti jälle välja otsima ja ise laadima hakkama.

Endale tekitab enam kõhedust see, et leitakse alati üks ja ainus süüdlane. Hallhane on vähe, sest soomlased kütivad teda . Jäetakse arvestamatta aga muutuv elukeskkond. Mida vanade meeste juttudest olete kuulnud..... Vaat kus oli ikka kolhoosi viljapõllus hanesid ja parte jne. Kus on aga need laiuvad põllud praegu. Samamoodi olen vaielnud ühe linnuteadlasega, tema väitis, et hanede kadumise peamiseks põhjuseks on rannaniitude kinnikasvamine kus nad toitusid (ei sõnagi rammusatest viljapõldudest, mis on samuti kadunud). Kõik nn eksperdid vaatavad enamasti loomade populatsioonimuutusi ainult oma mätta otsast ja ei arvesta suure pildiga. seetõttu on need nn kaitsemeetmed ka enamasti ebapiisavalt ühekülgsed (tohib lasta vs ei tohi lasta) nt metsise ja tedre kaitse kus ollakse keskendunud lindude mitteküttimisele ja elupaikade inimpuutumatusele ja nende looduslike vaenlaste sealt piirkonnast tõrjumisele ei pöörata mingit tähelepanu.

http://www.epl.ee/artikkel_326982.html?PHPSESSID=d997ab7287269cc2f39e40ba9f988fc6
Kitsejaht taksiga ja hanede kaitsmine kurjade soomlaste eest

Kuidas sai ise mõne aasta eest relvaluba tehtud.
Helistasin perearstile, et tervisetõendit relvaloa jaoks oleks vaja & panin aja kirja (olin värskelt arsti vahetanud). Õigel ajal astun siis tema uksest sisse & õde ulatab mulle kohe juba valmiskirjutatud tõendi & kasseerib 300 eeku. Visiidi pikkus tõendi saamiseks oli u 2,5 minutit & arsti nägin vaid korraks üle ukse.
Järgmine nali oli politseiga. Kuskil nädal peale neile relvaloa taotluse esitamist helistab mulle mobiilile üks noor naishääl & tutvustab, et on politseist. Siis esitas ta mulle kolm küsimust.
1. Kuidas teil joomisega lood on?
2. Ega te mõne naabriga tülis ei ole?
3. Kas oskate öelda mõnda põhjust miks me teile relvaluba ei peaks andma?
Peale minupoolseid usuavasti ammendavaid vastuseid tänati ja pandi toru hargile. Kogu lugu.
Kahe nädala pärast oli luba taskus. Lausa pahviks lõi nn tervislik kontroll perearsti juures, sest olin juba tükk aega seda kartnud (näen tegelikult ainult ühe silmaga) ja ka politseipoolne konroll oli kuidagi ............ Ma võisin ju igasugu jama kokku rääkida aga mitte kudagi minu juttu ei kontrollitud.
järeldus. Eestis võib ametlikult relva kätte saada praktiliselt iga hull või joodik.
Ega mul tegelikult midagi sellevastu ju ei saa olla, et bürokraatiamasinast nii kergesti pääsesin lihtsalt üllatas see, et kõik ametkonnad uskusid minu juttu, et olen viks ja viisakas (tegelikult olen ju ka ) ja ei kippunud seda eriti jõuliselt kontrollima.

Jahipüssi kuul pidi 40 kraadise nurga all lastes u 1,5 km lendama & teoreetiliselt on võimalik sellisele kauguselegi mingi matemaatikaga märklehele pihta saada. Jahis kehtib aga kirjutamata reegel, et üle 50 m ikka eriti ei hakata siledaga üritama, sest pihta võib küll saada aga kas ka tapab. Kellel peale rebaste ja kotkaste neid raipeid metsa alla ikka vaja.

Nagu BM kirjutas peab kokkuleppele jõudma kohaliku jahiseltsi juhatusega, sest nemad peavad väljastama kõigile jahis püssiga osalejatele faasanijahi tuusikud. samuti peavad nemad või siis nende määratud jahijuhataja vastutama õiguskorra järgimise eest sellisel jahil (punased vestid, ohutustehnika, dokum. korrasolek jne) sest tegemist on ühisjahiga. Räägi võibolla nende meestega eestis kes juba selle alaga tegutsevad, sest nemad teavad täpselt kõiki nüansse (ajakirja kuulutustest peaks tel nr-id saama). See ei ole kohe kindlasti nii lihtne , et ostad pundi linde ja hakkad neid siis turistidele ette loopima, on ikka vaja enne hunnikute viisi pabereid määrida & seadusepügalaid tunda.

Aipaganat selle teiste kitsede niimoodi nakatamise peale ma ei osanudki mõelda. Nüüd süda valutab, et sellise nakkuskolde põllule laiali ajasin Nüüdsest ajan sellised kitsed kohe kotti ja seljas toon ära. Egasmidagi tuleb sinna tagasi minna ja võimalikud nakatunud vaskkestas tinamürgiga termineerida
Sai just tolle kitse liha punusse pandud & peab tänama foorumlasi hää saslõkiretsepti eest- oli väga nämma. Eks siis ärgates paista kas toda hunnikutega varutud pehmet paberit kah kõike vaja läheb