Jääger-online jahindus foorum

Berettale. Pihtas, põhjas. Polegi rohkem vaja selgitada. Nii see jah on. Selles osas oleme ilmselt ühel meelel.

Metslane kostis "Mingit kvaliteeti võiks ikka hoida- see pidi olema ju jahiajakiri."
No mida siia vastuseks kosta, võib olla ehk niipalju, et ajakirja kaanele on kirjutatud: Eesti Jahimees jahindus- ja loodusajakiri. Seega siis vähemalt kolm aastat juba mitte enam puhas jahiajakiri. Lisaks arvas Kalle Palling repliigi korras ajakirjast nõnda, tsiteerin: "Kahjuks on ajakiri Eesti Jahimees jäänud pisut kitsa ringi ajakirjaks jahimehelt jahimehele" (EJ nr 1/2015 lk 51). Riigikogulast ja tema arvamust tuleb austada, eriti kui ta on peavooluerakonnast.
Kasetriibik e mittejahinduslik liik võttis kogu mahust 6,5 %, üljäänud liigid, mida kajastati seekordses numbris, olid jahinduslikud ja võtsid mahust 25%. Kaitstavaid liike võiks jahimehed ikkagi natuke tunda, olgu tegemist või hiirelaadse loomaga. Eh, elu ei seisne ainult söödavate elukate jahtimises vaid elust saab mõnu tunda ka söödamatuid loomi vahtides.

Piirde- ja nakkevõrgud.
Vaatasin definitsioone ja vahe on selles, et piirdevõrk iseseisvalt loomi ei püüa. Nakkevõrk on tööomadustelt kalu või linde (lindude rõngastamisel) iseseisvalt püüdev võrk elik tegemist on iseseisvalt (ilma inimese abita) töötava püünisega. Koprajahil on iseseisvalt töötava püünisena lubatud kasutada vaid püünisraudu ja kopramõrdu. Ei sõnakestki nakkevõrkudest.

Ma elus palju asju näinud ning näinud rohkem hundi arvukuse tippe kui kaks. Tegelikult, kui vaadata huntide küttimist aastast 1954-2014, siis tippaastaid on märksa enam olnud. Oleneb mis küttimisarvu tipuks pidada. Loendusarvuga ärritama ei hakka. Kes tahab võib graafiku küttimisest ise koostada, ma lugesin tipuks aasta, kus kütiti aastas ligilähedaselt 150 hunti. Need aastad oleksid:
1955 - 206 is; 1956 - 148;1957 - 149 is.; I tipp kümme aastat peale sõja lõppu
1976 - 156;1977 - 135 is; 1978 - 187 is; II tipp koos järellainetusega aastani 1981
1993 - 153;1994 - 205 is;
1995 - 302 is;(pikk lame tipp viis aastat 1993 - 1997); III tipp siis 1993-1997
1996 - 196 is;
IV tipp aastatel 2008-2011
2008 ja 2011 lasti 156 ja 151 hunti aastas (2009 - 103 ja 2010 130 is), aga 2004 algas EL ajastu ning hunti juhiti juba teaduslikult planeeritud meetodeid kasutades. Tipu teket ei suudetud sellele vaatamata maha lõigata. Enne seda kasutati jahimeeste kõhutunnet ja teadmisi. Kui vaadata 1954- 2014 aastaid, pole küttimise kõikumistel vahet, kas küttimisel kasutati või ei kasutatud planeerimist.Sama kiirelt kui arvukus läks ülesse, läks ta sama kiirelt ka alla.

aastad 1954 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85-89 90-94 95-99 00-03
kütiti aastas 123 150 24 4 28 142 123 70 125 171 37

aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
kütiti aastas 34 18 41 39 156 103 130 151 80 78 38

Ei osanud graafikut panna. Aastaid palju, siis grupeerisin kuni EL astumiseni aastad viie kaupa ja arvutasin keskmiselt aastas kütitud huntide arvu.

Baddmaniga ei demagoogitse edasi, pole mõtet. Iga mees leiab oma mätta otsast vaadatuna ka vettpidava põhjenduse oma vaadetele. Selleks ta mees ongi.

Jyri tsitaat: "Järglased EI OLE sterilised, kui isasloom on halljänes ja ristamisest sündinud emasjänes paaritub samuti halljänesest isasloomaga. Veneajal omandatu sai just kontrollitud Jandexist-just nii see on!"

Tunnistan, et Jyril on isegi teatud piirides õigus ning ka käsiraamatuid tuleb ettevaatlikumalt käsitleda. Tehnika areneb. Sain artikli kirjutajalt jäneste kohta tehtud uurimustöö (tudengid on asja uurinud) ja huvitav küll: uuritud halljänestest osal olid valgejänese tunnused, aga uuritud valgejänestest polnud mitte ühelgi halljänese tunnuseid (uuritud isendite koguarv oli ka pisike kokku alla saja). Sihuke valgejänese tunnustega halljänes tagasiristumisel on täielikult halljänese tunnustega. Asja uuritakse Soomes edasi. Elu areneb ja näis, mis tulevik jänestele toob.

Jyri tsitaat: "Järglased EI OLE sterilised, kui isasloom on halljänes ja ristamisest sündinud emasjänes paaritub samuti halljänesest isasloomaga. Veneajal omandatu sai just kontrollitud Jandexist-just nii see on!"

Ei viitsi vaielda, aga siis ei peaks meil ei hall- ega valgejänest eraldi liigina olema, sest levaiala kattub ja ristandid on viljakad. Neid liike meil lihtsalt ei oleks liigina vaid oleks üks liik-jänes. Paraku elu käib meil kuidagi teooriast lahus.

Veel Marekp "Soome halljänestest on umbes 10% hall-ja valgejänese ristandid".

Ma pole ise Metsäsys ja Kalastus 1/2015 veel lugenud ja kahtlen vähe selles teabes. Euroopa imetajad annab sellise seisukoha: "Mõnedel andmetel annab valgejänes steriilseid ristandeid halljänesega, kuid need on haruldased". Arvatakse, et see on seal, kus levilad kattuvad, seega siis ka meil. Kui see arvamus, et 10% Soome halljänestest on hall-ja valgejänese ristandid, pole tõendatud DNA analüüsiga, siis jääbki see ilmselt ajakirjas ilmunud loo autori arvamuseks. Aga looduses toimub igasugu imeasju, loomale peale vaadates ei saa siin väita midagi kindlalt.
See oli nii huvitav teave, et nüüd ma loen kindlasti sellest ajakirjast selle loo läbi.

Marekp "Olen jätkuvald arvamusel, et jahikoera pass on nõukaaegne igand"

Siin sa eksid. Jahikoera pass e koera katsetustõend väljastati juba enne teist maailmasõda, nimelt 1934. a jahiseaduse alusel. Katsetati hagijat ja tema tööomadusi ning katse võttis vastu riigi metsaülem, katse läbinud koer sai tunnistuse ning numbri, mis kinnitati kaelarihmale. Koera surma korral number ja tunnistus tagastati.
Nii on kirjas F.Reidolfi poolt koostatud üllitises, mis mõtestas lahti 1934.a jahiseaduse ja selle alusel antud määrused.
Sealt tuli see jahikoera pass meie jahindusse.

Aaduga täiesti nõus. Näed sa siis, kui palju huvitavat infot ja teadmisi. Ma sain ka lõpuks siis teada, et mammutite väljasuremise põhjuseks on jahimees. Seni on teadjamehed sellest mammutite väljasuremise põhjustest olnud teisel arvamusel. Aga mine sa tea, väitleja ikkagi PhD.

Huvitav keskustelu. Ma ei saa pihta milles probleem. Võtke tõugu kui tüübi kinnitust. Te ju liikluses ei saa kasutada autot, mille põhiosad koosnevad erinevate autode osadest. Õigemini saate läbi häda, kui eraldi paber antakse, et selline kokkuehitatud auto on kõlblik meie teede jaoks ja sellega sõitmine ohutu ka veel peale selle. Iga ameerika sõiduk vist ei läbi tüübikinnitust ning minu teada tüübikinnitust mitteläbinud autosid ei lubata meie teedele. Erinevaid koeratõuge omavahel paaritades saadaksegi omaehitatud auto sarnane effekt. Ühel koeral kümne erineva tõu tunnused. Millegipärast kinnitatakse ka relvatüübid ning iseehitatud tulirelva, kus on kasutatud erinevat tüüpi tulirelvade osasid, on vist kuradima raske registreerida. Või ma eksin, härrased.
Elus on kõik võimalik, ka koerhunti (Canis lupusxCanis familiaris) saavad kõvemad mehed kasutada jahikoerana, kui jõuavad võidu temaga joosta ja saavad pärale hetkel, kui too on looma murdnud ja seda sööma asub. Kotkaid ja pistrikke ju kasutatakse jahikoerte asemel, asi see koerhunt ära siis ole.

VR sinu väide on siin selliselt:
"Videos näevad mõned öösihikut. Kui näeks sea laskmise hetkel pukist lambi või peegli kasutamist - oleks tegemist Jahiseaduse rikkumisega. Öösihiku puhul jääb rellise relva või ka ainult palja sihiku omaja süüdi Relvaseaduse rikkujana ja ei vasta enam relvaomaniku nõuetele.

Minu vastus oli, et jääb süüdi ka jahiseaduse rikkujana, mitte ainult relvaseaduse rikkujana.
Tõenäoliselt peale relvaseaduse vastava punkti rikkumist karistatakse teda ka jahiseaduse alusel, mis võib kaasa tuua peale rahatrahvi ka jahitunnistuse kehtivuse peatamise kuni kolmeks aastaks.
Ma lihtsalt täpsustasin , et peale relvaseaduse on olemas ka jahiseadus, mille alusel sellise vahendi kasutamine jahipidamisel on keelatud.
Aga ma ei tahtnud tühipalja asja pärast kakelda. Ja puht juhuslikult olen ma piisavalt põhjalikult ikkagi lugenud ka relvaseadust. Sest kui meestele vastata, siis ikkagi kõike seda, mida sellise vidina kasutus endaga kaasa toob. Sina vastasid esimese poole, mina teise poole. Ja rahu majas.

VR vastuseks paragrahv jahiseadusest.
Jahiseadus
paragrahv 24 Jahipidamisvahendid ja -viisid
lõige 4 Keelatud on jahipidamine:
punkt 7) ambu, õhkrelva, helisummutit ning laser- ja öösihikut kasutades;

Ja ei sõnagi kuidas öösihik relvale on kinnitatud
Karistus
paragrahv 57 lg 1 Keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest- karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga
Rohkem ei kommenteeri.

Baddmann küsis: Millise JahiS kohaselt jahipidamise legaaldefinitsiooni alla kuuluva või jahipidamisega võrdsustatud teo on toime pannud ajaja, kui ta on ainult ajanud, s.o pole ulukit jälitanud, surmanud, tabanud, püüdnud ega jahisaagiga vms looduses viibinud ?

Ma ei oska kohe vastata, sest kui ajajad pole jahimehed, siis milleks need vigurid jahist osavõtjate nimekirjaga kui see ei tee neist hetkeks jahimehi e jahiõiguslikke isikuid e kuidas nad pääsesid jahis osalema, kui jahipidamisel on nõutavad jahipidamist õigustavad dokumendid. Mida ajajad siis üleüldse ühisjahi ajus teevad, kui nad ulukitele kambaga järgi ei kõnni ehk neid ei jälita. Ulukid liiguvad reeglina ju ajajate ees, vahel murravad järelkõndimisest hoolimata vastassuunas. Ja kui liikuvale loomale järgi ei kõnni e ei jälita (ajusse jääb auk), siis ei tule reeglina ajust loomad ka välja. Jahipidamise definitsioon ei nõua ju jälitamisel füüsilist kontakti või silmsidet loomaga. Kui vaadata ajujahi mõistet, siis mõiste kõlab nõnda: "ajujaht on jahipidamisviis kus üks osa jahimeestest (ajajad) ajab ulukeid ette teisele osale jahimeestest (kütid)." Kuna ajujahi mõistet jahiseaduse mõttes pole eraldi defineeritud, (kui tavamõiste ja seaduse mõiste vahel on sisuline erinevus, siis ilmselt oleks seda tehtud) peame minu arust arutelu käigus jääma tavamõiste e tavadefinitsiooni juurde, mis aga omakorda tähendab, et mõlemad pooled nii kütid kui ajajad kuuluvad jahimeeste e jahipidamisõiguslike isikute hulka. Mälu võib petta, aga 1934 a jahiseaduses (ma võin siin eksida, ei saa hetkel kontrollida) oli jahipidamise tähenduses ilmselt õigusselguse mõttes välja toodud viienda omadusena ulukite ajamine, mida loeti ka jahipidamiseks. Lausa keelatud oli ulukite võõralt maalt oma maale ajamine.
Ja teisalt, kuidas saab ajaja ajujahti pidada (ajujaht on jahipidamise viis, mille käigus sellest osavõtjad peavad kohe kindlasti jahti, aga kes kuidas ja kuisuures ulatuses, on iseasi) ilma jahipidamist õigustava dokumendita, kui jahist osavõtjate nimekiri seda poleks.
Igatahes üks segane värk.

Vaielge ja arutage veel.
Ma vaatasin, milleks makstakse jahipidamisõiguse tasu. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 12 prim lõikele 1 "Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada". Sellega on ju kõik öeldud. Ei mingeid mööndusi ühis- ega individuaaljahile, ei mingeid vihjeid jahidokumentidele. Kui tahad jahti pidada, siis maksa kõigepealt selle eest.
Nüüd edasi. Mis on ajujaht. Ajujaht on jahipidamisviis (JahS § 24 lg 2 p4). Millega tegeletakse ajujahil. Loomulikult kindlal viisil ühiselt (jahiajude korraldamisega) ulukite jahtimise e küttimisega. Kes tegelevad ajujahil jahtimisega elik peavad jahti? Jällegi loogiline vastus on jahist osavõtjate nimekirja kantud isikud e jahipidamisõigust tõendava dokumendi alusel jahtijad - jahimehed, sõltumata sellest, millises rollis parasjagu ühisjahil keegi on. Teised, nimekirja kandmata tavakodanikud, ei saa ju sellel ühisjahil jahipidamisega tegeleda. Seadus ei kohusta nimekirjas eristama kütte ajajatest, vaid kokkuleppeliselt teeme me kontrolli hõlbustamise huvides ise seda selleks, et ei hakataks ajajaid kiusama. Vähemalt praegu ei kiusata ja see on ka asja meeldiv pool. Millised dokumendid tõendavad, et sul on õigus ühisjahil ulukeid jahtida? Loomulikult jahist osavõtjate nimekiri kui jahipidamisõigust tõendav dokument (olgu see definitsioon nii halb kui tahes, ja arvaku mehed sellest mida tahes) kõigile nimekirja kantud isikutele; ilma seda koostamata ja kaasas kandmata (vt JahS § 56 vastutuse osa) ei saa ühisjahti karistamatult üldse pidada, olgu sul muid dokumente palju tahes. Ühiselt võite küll jahile minna, aga nimekirja koostamata ei tule ühisjaht hästi välja. Lisaks sõltuvalt jahipidaja rollist juurdekuuluvad muud jahipidamist õigustavad dokumendid + dokumendid teatud jahipidamisvahenditele. Ning olemegi ringiga keskkonnatasude seaduse § 12 prim lõike 1 juures tagasi.
Sihuke oleks maainimese loogika. Ja rajaleidjale - Ühisjaht tuleb ka siis hästi välja kui on kümme meest ja kümme suurulukiluba jahis. Ühisjaht oma jahist osavõtjate nimekirjaga pole minu meelest muul moel seotud jahilubade arvuga, kui sedasi, et minimaalselt peab olema üks suurulukiluba ühisjahi pidamiseks.

Rohkem ei vaidle, ma ei suuda konstrueerida juriidilisi käike. Aga lahenda ära see juhtum.
Ma olen jahinimekirja kantud ajaja ja mul pole kaasas ei dokumenti nõudvat jahipidamisvahendit ega ka mul pole ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente. Ainsaks jahipidamist õigustavaks dokumendiks on jahist osavõtjate nimekiri. Aga on ka kaasas jahipuss, mis ei mahu jahipidamisvahendite alla. Kütiliinil haavati metskitse, kes jooksis tagasi ajusse. Jahil olevad koerad piirasid selle sisse, aga ei murdnud maha. Metskitse piinade lõpetamiseks surmasin jahinoaga selle looma ajus. Jahipidamine e küttimine teadupärast on jahiulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Ma ei loe kusagilt välja, et ajaja ei tohiks seda teha (kui vaid oskab), sest ta on kantud jahist osavõtjate nimekirja ja omab jahipidamisõigust tõendavat dokumenti, mis lubab tal jahti pidada. Ja seega peab ta antud juhul reaalselt jahti vastavalt JS toodud definitsioonile. Kui mul ei olnud ajajana õigust looma surmamiseks, siis näita, mis paragrahv takistab mul sellisel juhul ühisjahil reaalselt jahti pidada ja looma surmata.

Ja veel. Jahiseaduses samas lõikes, mille üle vaidlus käib, on veel mõiste jahipidamiseks vajalikud dokumendid. Millised lisaks jahipidamist õigustavatele dokumentidele on veel jahipidamiseks vajalikud dokumendid, kui jahipidamisvahendite kasutamist tõendavad dokumendid välja jätta, sellele ei saanud pihta. Need kaks mõistet tekitavad juba iseenesest segadust. Virtuaalset jahipidamisõiguse tasu maksmise kviitungit ei saa kohe kuidagi kaasas kanda. Muid dokumente peale jahipidamist õigustavate ei jäänud ka silma, sest JahiS § 7 märgib jahipidamisõiguse realisatsioonil vaid jahipidamist õigustavaid dokumente vahet tegamata, mis need on, ja kui palju peab neid kaasas olema. Olenevalt olukorrast piisab minu arust ka ühest (ühisjaht). Vahel ei piisa ka mitmest kütina tegutsemiseks:näit on sul olemas ühisjahist osavõtul kehtiv suuruluki laskekatse tunnistus ja oled jahinimekirja kantud, aga jahitunnistus on hetkeks pandud kalevi alla. Jahist osavõtjate nimekiri õigustab jahipidamist nii küttidel kui ajajatel, aga lisaks sellele tuleb küttidel kaasas kanda ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente.
Muideks, kui oled tasu maksnud riigile, ei teki sul ka kohe õigust jahipidamiseks, kui sa oled jahitunnistuse omanik. Ja see võibki tekkimata jääda st riigilt ei saa vastu midagi. Jahipidamise õigus sõltub peale riigimakse ja jahitunnistuse veel eraõiguslikest isikutest e jahipiirkonna kasutajast ja maaomanikust, kes peavad sulle jahiloa andma. Lihtsa maksmisega ei teki veel mingit õigust pidada jahti nii nagu seadus seda lubab lahkeste.
See maainimese vastus sinu juriidilisele konstruktsioonile. Aga ma pean sinu konstruktsioonidest lugu (sa seda õppinud, ma iseõppija ja õppinud mees on iseõppijatest tavaliselt alati targem), kuigi ma nendega igas punktis nõus pole.