Jääger-online jahindus foorum

Teab keegi, kuidas lätlastel see sigade arvukuse vähendamine välja näeb? Tuuakse sõdurpoisid ajama ja aetakse süstemaatiliselt mets läbi? Looduskaitsealad, kuis seal? Jahimeestel pole ju võimalik kõik tööd jätta ja päevast päeva sigu tapma minna. Küsin seepärast, et meil Lõuna-Pärnumaal (ca 30 km piirist) on kohati tekkinud suurem sigade liikumine. Pole kunagi enne juhtunud, et mitmel ööl järjest kõik söödad segi keeratakse. Vahet pole, palju söödalt lastakse, homme jälle sead söödal. Jälgi terve mets täis, päris huvitav, palju neid põdrajahi ajal välja ilmub. On tekkinud mõte, et äkki on need Lätis liikvele aetud loomad, kes üle piiri tulles asurkonda niiöelda põhja poole kokku suruvad. Mis arvate?

Sai jälle kobrast söödud. Noor kutsikas, lihakeha selline küülikusuurune. Tükeldasin, leotasin 24 h sidrunivees (1 sidruni mahl ja vett nii, et liha kaetud). Siis pruunistasin tükid pannil ja ahjupotti. Juurde 200 g tomatipüreed, 2 sibulat, 2 suurt kodumaist küüslauguküünt, 1 suur punane paprika, 3 korralikku porgandit, soola, musta pipart, tüümianipastat, pool pudelit valget veini ja vett kuni kõik kaetud. Ahjus oli kaks tundi. Vägagi hea sai! Risling oli peale rüübata väga hea!

Eelmisel aastal üks lasteaed küsis, et kas jahimeestel oleks tõrudega miskit teha. Neil looduseteemaline päev ja võiks pargist metsloomadele korjata. Võtsime pakkumise rõõmuga vastu ja lubasime enim korjanud rühmale kommi osta. Kui siis pealik kastikaga järgi läks - kõigepealt vahtis, karp laiali ja siis tuli koju haagise järele. Kuus rühma lasteaialapsi olid korjanud 1,2 tonni tõrusid!!! Olen alati arvanud, et lastes peitub palju energiat aga ... Tegime siis panuse nende mänguasjade ostmise fondi. Kuivatamisega oli probleem, kuid sead said talv läbi pisitasa maiustada.

Unt, õiged mõtted! Ja Aafrikas tõesti vähemalt mõnel pool ei lasta poolautomaadiga jahile. Seal mõni vana jääger tunnistab vaid lahtimurtavat suurekaliibrilist relva.
Endal poltlukuga kal 308. Lihtne, lollikindel ja vajadusel suudad ka selle palgest võtmata kiirelt ümber laadida. Oli juhus, kus kruusateed ületanud karja tulistasime kahe mehega teine teiselt poolt. Mõlemad lasime siis, kui kari oli jõudnud üle tee. Tulemuseks neli põrsast. Ei näe küll automaadil erilist mõtet. Kui, siis tõesti tiirus laskmiseks.

Lõpuks siis püss ostetud, eelmine aasta jäigi pardijahis vahele. Valisin Fabarm Elos 12/76. Pauku teinud veel pole. Küsimus: millist tshokki kasutada? Tean, et 0,5 on maksimum, mida tohib, kuid millised on erinevate väiksemate tshokkide kasutamise kogemused? Üleeile käisin vana 16 kal püssiga raudhaavlit proovimas. Lend oli kehvake, tundus, et raudhaavli tagasilöök on kuidagi teravam.

Tegelikult oli lambaomanik ikka ise ka süüdi - lammas ju vastu ei hakanud, järelikult oli asjaga päri... Lambaid tuleks paremini õpetada!!!

Tühjendasin sügavkülma eelmise aasta jääkidest. Kobras ja põder läksid koos kamarapuljongi ja ühe pekise metseaküljega konserviks, kuid metssea praetükid lõikasin saslikuks. Kaks kilo liha, ligi kilo sibulat, üks suur küüslauk, kaks teelusikatäit pipart, sama palju tüümianipastat ja soola, lisaks ühe sidruni mahl. Peale kallasin valget veini. Kartsin küll, et jääb vintske, kuid kolmandal päeval oli väga hää!

Visad tegelased on jah! Lasin neljapäeva õhtul üht ca 10 m pealt, sihtisin läbi okste pähe, usun, et kuul läks kusagile rindkeresse. Kukkus tagurpidi uperkuuti, veeres kaldast alla vette ja sukeldus. Ilmus pinnale teises kaldas, ca 15 m kaugusel, lasin uuesti, seekord ilmselt mööda. Ujus piki kaldaäärt kaugemale, vahepeal üritas sukelduda ja korinat ning puhisevat hingamist oli pidevalt kuulda. Niipalju vee peale ei tulnud, et oleks uuesti lasta saanud. Pime oli ka, kell ca 21.20. Läksin igaks juhuks hommikul uuesti otsima, ei leidnudki. Ju raipeks jäi

Laupäeva õhtul oli minu kraavil Pärnumaal väga ilus vaikne kuuvalge õhtu, kuid ei mingit liikumist. Oleks täiskuu tõttu kaua võinud passida, kuid kaasas olnud tütrel hakkas külm ja tuli koju minna. Oli esimest korda jahil kaasas (9 a) ja kiitis, et pole nii ilusat vaikust enne kuulnud. Haned ja sookured lendasid, mõni nepp ka. Pagana hea tunne on, kui näed, et lapsele õhtu looduses tõsiselt meeldis!

Muutsin veidi ptaksi retsepti. Mul oli võtta 1 kg jagu kopra ribitükke. Pruunistasin need võiga pannil, jahu ei pannud, seda tundus ribide juures tüütu lisada. Edasi tegin nii, nagu ptaksil kirjas. Mul oli tume õlu olemas. Sidrunimahla vees seisis liha enne küpsetamist ca 6 tundi. Mul vana kobras, kaks tundi läks täiega ära. Siis oli liha kenasti pehme. Peale paari aasta tagust lugu, kui mul isa kopra puhastamise käigus nõre lihale laskis ja mina sellest teadmatusest ahjuprae tegin, on mu armas kaasa kopra suhtes väga skeptiline. Seekord nägin, et lisaks esmalt taldrikule tõstetud mikroskoopilisele tükikesele võeti kaks korda juurde ja lõpuks öeldi, et parim kobras meie majas

Tegin eile seda, mis tavaliselt ei meeldi - kalapüük ja jaht korraga. Lasin end kummipaadil hommikul allavoolu kanda, õng pihus ja püss kõrval. Tulemus - kuus korralikku ahvenat ja üks ca 15 kg kopraonu. Kobras ujus kella 7 ajal hommikul jõge pidi vastu, kui püssi võtsin, siis sukeldus. Tüürisin kaldasse ja ootasin. Umbes 15 min pärast ilmus kobras paadi ette ja oligi käes.

Minu viimane sai tabamuse kaela kohe kukla taha ja jäi ujuma kui puunott.

Üks asi ununes: koos muude maitseainetega panin ka kuhjaga teelusikatäie fariinsuhkrut.

Tegin eile pasteeti. Oli üks kopra maks ja ca 200 g metspõrsa maksa. Leotasin neid 3 tundi piimas, siis võtsin maksa välja ja pruunistasin võiga (ilma maitseaineteta). Siis pruunistasin vok-pannil võiga sea suitsupõseliha (ca poole jagu maksa kaalust) koos kahe suure seibideks lõigatud porgandi ja kahe suure sibulaga. Põseliha puunistatud, panin hulka maksa ja lisasin vett nii, et kõik oleks napilt kaetud. Juurde 2 loorberilehte. Kui kõik poolpehme, lisasin soola ja pipart. Kui porgand ja maks pehme (mul haudus ca 1 tund), siis kallasin segu läbi sõela. Tahke osa purustasin köögikombainiga, lisasin ca 50 g võid, riivitud muskaatpähklit, brändit ja keeduleent nii, et segu oleks paraja konsistensiga. Lasin kõik segi ja lisasin maitseaineid, kuni asi oli hea. Üldiselt võib öelda, et porgandit võinuks veidi rohkem olla ja kui maitstes tundub, et midagi on nagu puudu, siis pane brändit juurde. Tulemus oli väga hea!

Mõtlesin tükk ega, kumbasse naljakategooriasse panna, ise ju näinud pole. Lugu pärit ühest Venemaa uusrikastest rääkivast raamatust. Ühe rikkuri ihukaitsja oli Putini juurest lahti lastud. Põhjus järgmine:

Käis Putin Siberis jahil. On meilgi liikunud fotosid palja ülakehaga Putinist hobuse seljas. Jaht peetud, lendas härra Moskvasse tagasi, osa saatjaskonda jäi Siberisse pummeldama. Teisel päeval tuli kohalik vana ja küsis, et kuidas Putinil siis jaht läks?
Aga kuidas sa tead, et Putin üldse siin oli?
Ise nägin!
Kuidas sa said näha?
Sealt künka otsast!
See ju 200-300 m eemal, kuidas sa nii kaugelt Putini ära tunned?
Ma olin ka jahil, läbi optika vaatasin!

Mitu meest olla uue koha pidanud otsima.

Ei ma pane suitsuahju, sügisest veel külmas mitugi suitsutükki. Praegu liguneb soolvees. Sain täna meie seltskonna ainsa jahinaise käest huvitava retseptisoovituse sinepi ja meega, leidsin ka siit mõne proovimist väärt variandi. Praegu maksapasteet podiseb, kobras koos täna lastud põrsa maksa tükikesega. Uue nädala algul katsetan praadidega, kuid see juba teise teema lugu! Täna hommikul enne seajahti käisin ka kraavi ääres (teises kohas), kuid oli vaikus. Samas seajahil ees seistes, nii keskpäeva paiku, käis kõrval ojas kõva solistamine, kahjuks ei saanud vaatama minna.