Ei ole jahimees

[rebasenahk]

Kunagi üha kaugenevas lapsepõlves sai maitstud karpi topitud suitsulesta. Oli seal õliga seltsis nagu sprott. Lesta rood olid mõnusalt pehmed, küllap oli karpe ämmapommis (loe survepotis) keedetud.

[mannik]

Vanale teemale natuke uut juttu.Astaid tagasi sai hoolega liha autoklaaviga tehtud.Nüüd kavatsen uuesti asja ette võtta aga termomeetert netu.Mis arvate,kas poes müüdav lihatermomeeter sobib?Või on mingit spetsiaalsemat vaja?Kunagi oli pikk elavhõbetermomeeter aga neid vist enam ei müüda.Autotklaav on vene ajal tehtud,mahutab 24 0,5st purki.Termomeetri jaoks on peal selline auk kuhu ta sisse pisteti.
Andke nõu

[eedi]

Miks autoklaavis tehtud konservid säilivad paremini,kui lihtsalt potis kuumutatud? Asi selles, et lahtises anumas pole võimalik vett üle 100 kraadi kuumutada.Mida kõrgem on rõhk,seda kõrgem on ka vee temperatuur ja tulemus-pahalased saavad surma! Ilmselt on olemas ka valemid rõhu ja temperatuuri sõltuvuse kohta, pole ise viitsinud otsida. Arvan,et kui vesi on 110 kraadi ,siis peaks juba kärama küll!

Head vaaritamist!

[mannik]

Nojah,eks see ole üldiselt teada,aga andke keegi siiski termomeetri asjas nõu

[unt]

Nojah,eks see ole üldiselt teada,aga andke keegi siiski termomeetri asjas nõu

No miks ei sobi?! Suurepäraselt sobib! Ise kasutan seda peenikese pika terava otsaga lihatermomeetrit edukalt ka suitsuahjus

[mannik]

Aitüma! Ongi mure murtud

[Siili]

Autoklaav ja kiirkeedu pott on põhimõtteliselt sama. Ülerõhku on vaja,et temperatuuri tõsta üle saja.Üle 120 C tuleb kõrbend maik sisse.Võib kasutada ka valmisproduktide töötlemiseks(suitsuliha,suitsukala,praekala jne) säilitamiseks suuremas koguses,kala luustik on pehme ja söödav.

[aivar00]

Ärge nüüd nii hullu segadust kokku ajage- pahalased surevad juba madalamal temperatuuril kui 100 kraadi C.
Olen ise söönud enda tehtud 5 aasta vanust metssea konservi, milline sai saunapajas keedetud. Ei miskit kõhutõbe.
Autoklaavi mõte ikka rõhkude ühtlustamiseks, et kuumutatav anum kaant pealt maha ei lööks. Samas konservikarpide puhul ei on seda juhtunud max 1-2 karpi 100 karbi kohta. Ja seda ka väga harva. Klaaspurkidega aga hoopis teine lugu. Samas see jutt konservide tegemise teemas läbi nämmutatud.

[Tiit Karp]

Vanale teemale natuke uut juttu.Astaid tagasi sai hoolega liha autoklaaviga tehtud.Nüüd kavatsen uuesti asja ette võtta aga termomeetert netu.Mis arvate,kas poes müüdav lihatermomeeter sobib?Või on mingit spetsiaalsemat vaja?Kunagi oli pikk elavhõbetermomeeter aga neid vist enam ei müüda.Autotklaav on vene ajal tehtud,mahutab 24 0,5st purki.Termomeetri jaoks on peal selline auk kuhu ta sisse pisteti.
Andke nõu

Liha töötlemise tehnoloogia näeb ette autoklaavimist 1,2 atm. juures, (kui mälu ei peta 119 kraadi), 25 minutit. See tähendab, temperatuuri liha sees, ja oleneb rõhu tõusu kiirusest nig liha tükkide suurusest. Autoklaavis vett 1-2 liitrit, põhja puupulgad, et karbid veest väljas. Pikemaks säilitamiseks, kuumutatakse teisel või kolmandal päeval, madalamal temperatuuril kuid pikemalt.

[Olgerd]

Vanale teemale natuke uut juttu.Astaid tagasi sai hoolega liha autoklaaviga tehtud.Nüüd kavatsen uuesti asja ette võtta aga termomeetert netu.Mis arvate,kas poes müüdav lihatermomeeter sobib?Või on mingit spetsiaalsemat vaja?Kunagi oli pikk elavhõbetermomeeter aga neid vist enam ei müüda.Autotklaav on vene ajal tehtud,mahutab 24 0,5st purki.Termomeetri jaoks on peal selline auk kuhu ta sisse pisteti.
Andke nõu

Liha töötlemise tehnoloogia näeb ette autoklaavimist 1,2 atm. juures, (kui mälu ei peta 119 kraadi), 25 minutit. See tähendab, temperatuuri liha sees, ja oleneb rõhu tõusu kiirusest nig liha tükkide suurusest. Autoklaavis vett 1-2 liitrit, põhja puupulgad, et karbid veest väljas. Pikemaks säilitamiseks, kuumutatakse teisel või kolmandal päeval, madalamal temperatuuril kuid pikemalt.

Pastöriseerimisel enamasti 1,2 atmi, kui steriliseerid (mida lihakonservide puhul ikka teed vist) siis suurema temperatuuri juures ikka 2,0-2,4 atmi.

[walker_metsas]

Sassi ei tohi ajada pastöriseerimist ja steriliseerimist.

Aga üldine reegel on lihtne, kodused hoidised peaks kindlasti olema ÄÄDIKAGA, et tõsta hoidises happelisust ning lisaks on sool ja suhkur säilitusained. Aga et olla 100% kindel (botulismi oht) siis peaksid ostma endale näiteks sellise riistapuu - AUTOKLAAV.

[honkomees]

...Aga et olla 100% kindel (botulismi oht) siis peaksid ostma endale näiteks sellise riistapuu - AUTOKLAAV.

no pildil tunduvad kõik selle firma omad kuidagi õblukesed, mu 50 a vana agregaat on selle "eliit" autatava meetodiga Gurmaaniga ühel tööpõhimõttel, ainlt 15 liitrist+3 pooleliitrist purki korraga sisse või siis väiksemaid suurem arv, aga näeb väliselt ikka tunduvalt toekam välja ...

[aivar00]

Tsiteerin:

Aga üldine reegel on lihtne, kodused hoidised peaks kindlasti olema ÄÄDIKAGA, et tõsta hoidises happelisust ning lisaks on sool ja suhkur säilitusained. Aga et olla 100% kindel (botulismi oht) siis peaksid ostma endale näiteks sellise riistapuu -

No nii rumalat juttu ei maksa küll ajada . Mis imeasi see äädikas säilimisel on

[honkomees]

...Aga et olla 100% kindel (botulismi oht) siis peaksid ostma endale näiteks sellise riistapuu - AUTOKLAAV.

no pildil tunduvad kõik selle firma omad kuidagi õblukesed, mu 50 a vana agregaat on selle "eliit" aurutatava meetodiga Gurmaaniga ühel tööpõhimõttel, ainlt 15 liitrist+3 pooleliitrist purki korraga sisse või siis väiksemaid suurem arv, aga näeb väliselt ikka tunduvalt toekam välja ...

[walker_metsas]

Kui liha säilitamine välja jätta, siis kodusel konserveerimisel ilma äädikata ja soolata näiteks ubasid ja teisi madala happelisusega ande teha on mõne asjatundja sõnul Darwini auhinna vääriline. Kleebin siia ühe jutu:

Ma jumaldan soolaseeni, kuid ei julge neid naljalt teha just botulismi pärast. Vahest teen, aga siis ikkagi autoklaaviga. Jah, mu enesearmastus ja soov (tervena) elada on suured. Ma ei soovi teemat käest ära ajada, aga äädikata seeni teha või kodustelt ube-herneid purki panna on mu meelest sama tark kui tundmatus kohas peakat panna. Vastutustundetu oleks seda pidada kaasaegseks darvinismiks. Täname õnne, et botulismiga ei ole paljud kokku puutunud, aga kes on mõne oma lähedase agooniat näinud, võiksid seda entusiastlikele hoidistajatele kirjeldada.

Autoklaavimata ube teha on ordenit väärt rumalus. Samas saab oad keeta, kiirelt jahutada ja külmutada. Viimane on täiesti ok, aga purki ja purke nt veevannis kuumutada ei ole arukas. Lisan juurde, et poes müüdavad oakonservid ei maksa suurt midagi ja need on autoklaavitud.

Äädikas tõstab toiduaines-koduses hoidises happelistust (php taset) ja vähendab hoidise riknemise % kordades.

Lihakonservid on teine teema, seal ei pääse reeglist pool tundi autoklaavimist vastab 4-5 tunnile purkide keetmisele. Kuid viimane ei garanteeri mitte midagi, kuna steriliseerimine puht teaduslikes terminites siiski juhtub vaid temperatuuril üle 110 C