Vanalt hakkasite jahimeheks?
Re: Vanalt hakkasite jahimeheks?
Kuue aastaselt nõudsin et isa mind jahile kaasa võtaks,seda ta muidugi ei teinud.Metsas hakkasin kolama u.kümneselt.Kolmeteistkümneselt hakkasin relva kandma.Seltsiks oli mul ainult laika.
Vanalt hakkasid jahimeheks
See minu jaoks nat raske teema, ütleks nii, et teist põlve jahimees. Kadunud isa oli 80 kui lasi viimase põdra. Kes tahab saab aru.
noorus on ilus aeg
Kui hakata mõtlema, siis see esimene kord oli ikka uskumatult ammu - nii 30 aastat tagasi umbes (5-6 aastaselt)... Ega siis muidugi püssi laskjat veel minust polnud, aga et siga metsast välja ajada, selleks pidas isa mind juba suureks küllalt. Ainult et ma hästi ei tihanud seda siga metsast ajada ja läksin tiiruga mööda kraavipõhja ümber metsatuka, isale aga ütlesin, et notsut põln'd metsas 

Metsas on loomi - jahimees. Metsas on liha - salakütt.
Vanalt hakkasid jahimeheks
Nii kaua kui mäletan olen isa ja vanaisaga metsas käinud.Püssiga umbes 15. aastaselt siis sai ka oma esimesed loomad lastud.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
14-aastaselt. isa oli selleks ajaks omale vindi ostnud ja lubas minul siis siledaraudset kasutada. kitsejahis saatis ta mu tavaliselt ikka kuhugi sellisesse nurka, kuhu loom suure tõenäosusega ei ilmu. mina siis ka kolmandat põlve jahimees. (':lol:') Esimese loomana sai lastud jänes. Käisime isaga jahil ja ühel põllul kõmmutas isa seisvast jänesest mööda. teisel põllul oli jälle jänes. siis isa lubas minul proovida. peale pauku tegi jänes uperpalli ja kukkus. siis oli küll uhke tunne. seda enam, et isa lasi enne ju mööda
kõige paremini on aga meeles esimese sea laskmine paar aastat hiljem. sai lastud siledaraudsega jooksu pealt põrsas. meelde jäi ta seegi kord selle pärast, et kogenud mehed kõmmutasid mööda ja minu lask tabas otse südamesse. siga käis üle pea ja sammukestki edasi ei läinud.

kõige paremini on aga meeles esimese sea laskmine paar aastat hiljem. sai lastud siledaraudsega jooksu pealt põrsas. meelde jäi ta seegi kord selle pärast, et kogenud mehed kõmmutasid mööda ja minu lask tabas otse südamesse. siga käis üle pea ja sammukestki edasi ei läinud.
No selles rivis olen ma vist erand! Esimene kokkupuude jahiga oli vist 27-28-aastasel. Ja sedagi äia pealekäimisel. Aga öeldakse, et hiline armastus on hull! Esimene jaht lõppes minulegi üllatuseks täistabamusega. Ja sealt see haigus hakkas! Isegi 38-palavik ei takistanud jahti minekut! Nüüd, kui esimesesest jahist möödas samapalju aastaid ( 27-28 ),tagasivaadates tundub see üsna jabur olevat. Aga ei sest midagi, põen aga vaikselt edasi!
Siiski, eksisin, Beretta jäi kahe silma vahele! Pani ikka pikalt ära!
Siiski, eksisin, Beretta jäi kahe silma vahele! Pani ikka pikalt ära!
mul algas jahilkäimine alles mingi 15-16a kanti, käskisin isal end kaasa võtta, ise isaga koos ei ela ja seepärast arvatavasti nii hilja kõik algaski. Püssita sain mööda metsa trampida ikka mitu mitu head aastat, küllaga sai igga seakarja eest paukude saatel puuotsa ronida. Nüüd käin metsas vähemalt igal nädalavahetusel, oleneb palju aega on, õpingud segavad hirmsasti. 

Jaht on nagu väga hea õpetaja tund, kust puudumine tuleb kõne alla ainult siis, kui tõesti tõsine haigus ei luba voodist tõusta.
-
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
isa hakkas mind ikka enne metsa vedama kui mul kahekohaline vanusenumber ees oli(nepijaht, pukijaht, hiilimisjahid). ajus hakkasin 11 aastaselt käima (teiste jahimeeste sabas) 12 aastaselt sain taksi ja sellest ajast peale sai hakatud ikka regulaarselt käima. me veiks23-ga ikka nõnna puuotsas passinud et enam alla ei tahtnudki tulla... ükskord olime kõvas tihnikus ja kuulsime pidevalt kedagi meie kõrval (c10m) ragistamas... me rääkisime ``mehega`` pidevalt juttu ja pärast tuli välja et tuu oli oopis siga 

tuleb jaht või jaa?