tsuks kirjutas:A küsiks- Lugupeetud- kas sigade ületoitmine - kartul, mais, piima- ja muud söödaautumaadid- kõva põrand(!) ja virtsa äravedu(ehk järgmisena???) ei tee äkki meie metsanotsudele liiga?
Nad ju unustavad oma elueksistentsi mõtte- saada metsikult, olenematta kõigist inim/tehno/loodus/midaiganes- mõjufaktoritest meie kliimas ja maastikul iseseisvalt akkama saama! ...
Kas ülesöötmisega me neile karuteenet ei tee? Äkitsi 5 aastapärast kult ei jooksegi võrkaijast jooksuga läbi - vaid läeb ringiga läbi värava- sest kärss on pehme ja kihvad kaariesis?
Emis ei oskagi juurikaid jõeäärest tuhnida? Põrssad on harjund söödaautumaadist/lutist piima saaama?


Tegellikult täitsa õige mõte. Söötma peaks ikka siis kui tõesti loomal väga-väga raske toime tulla. Ülejäänu peaks aga olema vaid vähene kuid pidev peibutussööt, et hoida looma oma maal, harjutada teda käima kindlates kohtades, mis võimaldab talvel mõnusalt piirata jne. Näiteks see talv oli seale ju väga kerge, lund peaaegu polnudki, uue aastani oli lumeta ja sula maa, metsast toitu saada küll. Vot eelmine aasta oli küll sellise lumega jakülm, et sigudik ei jõudnud õieti liikuda ja jäi paikseks.
Ega ülesöötmisel tõesti mõtet pole, aga neid nimetatud armsaid kolhoosi kartulikuhje, kust hea oli sigu noppida, ka enam pole
