kui vähegi võimalik, üritan samuti tulla. aga sel juhul ilma püssita, vaid foto- ja videokaameraga. kas perekondlikud olud lubavad, selgub ilmselt viimasel minutil.
edit: samas saan mõnele öömajalisele peavarju pakkuda.
Foorumlaste urujaht 2006
-
sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
Viimati muutis sammal.habe, N Nov 23, 2006 3:41 pm, muudetud 1 kord kokku.
-
Patterdale
- Postitusi: 195
- Liitunud: L Nov 06, 2004 12:32 pm
Asi selles, et ega rahvast polegi õhtul palju tulemas. Pigem on küsimus selles, et kus kohas see õhtune istumine teha. Ja samas ka sauna. Jorr pakkus välja, et sauna saaks tema juures teha, kuid esiteks saun natukene väike ja teiseks peab siis hilisema istumiskoha leiutama. Nojah, lisaks tuleks siis see turismikas ära öelda. Öömajalisi saaks enda juurdegi paigutada. Ja tegelikult saaksvast ka istumise minu juures teha.
Ma peaks siis õhtuk sselle turismika üles ütlema. Nii, et kiire arutelu. Kas on vaja turismikat või teeme kusagil tartus olemise? Kodus, kõrtsus... mujal...
Ma peaks siis õhtuk sselle turismika üles ütlema. Nii, et kiire arutelu. Kas on vaja turismikat või teeme kusagil tartus olemise? Kodus, kõrtsus... mujal...
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
-
kalamees :)
- Postitusi: 191
- Liitunud: K Juun 21, 2006 11:26 am
urujaht
No kui mehi vähem kohale tuleb siis saame ka minu pool pidu panna aga saun aint kolme meest(alla 300kg) korraga mahutab.Mul muide jahialaseid filme ka olemas nii,et igav ehk pole.Aga otsustage ise ka mis mina enda vanast peast vaevan.Hoov on nati väike, nii kolm autot ehk mahub.(Enda oma muidugi garaazis varjul).Mina vastu pole(koera ja naise käest ei küsigi) ning kümme meest saab pidulauaga kindlustada küll.
noorus on ilus aeg
urujaht
Jätaks nüüd ehkud kõrvale ja paneks kondikava kokku.
Laupäeval 25 nov on Tartust tulijatel kogunemine kell pool üheksa Eerikale.(Kes jõuab varem see ootab)Asub Viljandi maantee alguses kus vassakut kätt suurde puude rida ja paremal endine haiglahoone,ehk Viljandi ringist umbes 200 m.hommikul kell pool üheksa siis sinna ja välja sõidame viis min hiljem, sest sügisene päev lühike.
Kes tuleb Viljandi poolt,see ootab Väike-Ulila teeristis kell üheksa ja sealt sõidame edasi veerand kümme, sest oleme juba ligidal ja jahierutus tõusmas ning kohe ei saa minema.
Kaasa võtta siis söödavat ja joodavat vastavalt mehe kaalule(umbes kolmandik kaalust)Punane vest kindlasti selga sest on ühisjaht.Koerad ja püssid on vabatahtlik lugu aga kellel võimalik võtke kaasa, kuid arvestage seda,et koer kaasas tahab samuti jahti teha nagu sa isegi ja ühte urusüsteemi kahte koera ei lase(võivad maa all üksteist ajama hakata)hea kui Zakslase foks ja Patterdalel vist terjer siis saame asjad selgeks..Jaht põhiliselt õpilugu radariõppeks.
Riided vastavalt ilmale ja kes soovib labitat liigutada, sellel kas pikad kummikud või mingid kiletunked.
Töövarustus on Pattertalel kaasas ja ise lisan kirve ja pikema varrega labida ,neist peaks jätkuma kahte süsteemi korraga.Sest arvan et kaks korraga,mehi ju on.
Siis radareid,kellel on, võtke kindlasti kaasa,aint Mart, ära sa tervet poetäit küll võta.
Kui nüüd jaht läbi ja "maksad söödud" siis edasi Feeni juhtimisel.
Kui midagi arusaamatuks jäi siis privas palun.
Laupäeval 25 nov on Tartust tulijatel kogunemine kell pool üheksa Eerikale.(Kes jõuab varem see ootab)Asub Viljandi maantee alguses kus vassakut kätt suurde puude rida ja paremal endine haiglahoone,ehk Viljandi ringist umbes 200 m.hommikul kell pool üheksa siis sinna ja välja sõidame viis min hiljem, sest sügisene päev lühike.
Kes tuleb Viljandi poolt,see ootab Väike-Ulila teeristis kell üheksa ja sealt sõidame edasi veerand kümme, sest oleme juba ligidal ja jahierutus tõusmas ning kohe ei saa minema.
Kaasa võtta siis söödavat ja joodavat vastavalt mehe kaalule(umbes kolmandik kaalust)Punane vest kindlasti selga sest on ühisjaht.Koerad ja püssid on vabatahtlik lugu aga kellel võimalik võtke kaasa, kuid arvestage seda,et koer kaasas tahab samuti jahti teha nagu sa isegi ja ühte urusüsteemi kahte koera ei lase(võivad maa all üksteist ajama hakata)hea kui Zakslase foks ja Patterdalel vist terjer siis saame asjad selgeks..Jaht põhiliselt õpilugu radariõppeks.
Riided vastavalt ilmale ja kes soovib labitat liigutada, sellel kas pikad kummikud või mingid kiletunked.
Töövarustus on Pattertalel kaasas ja ise lisan kirve ja pikema varrega labida ,neist peaks jätkuma kahte süsteemi korraga.Sest arvan et kaks korraga,mehi ju on.
Siis radareid,kellel on, võtke kindlasti kaasa,aint Mart, ära sa tervet poetäit küll võta.
Kui nüüd jaht läbi ja "maksad söödud" siis edasi Feeni juhtimisel.
Kui midagi arusaamatuks jäi siis privas palun.
noorus on ilus aeg
Kas on juba hilja foorumlaste urujahiga ühineda? Oleks huvitatud asjast. Alles täna hommikul muutusid kardinaalselt nädalavahetuse plaanid, seega saaks tegeleda võimalusel foorumlaste urujahiga. Õhtusele maksasöömisele ja väikesele saunaüritusele tõenäoliselt ei ole aega tulla, kuid metsa tuleks siiski. Kui juba hilja, siis näeks hiljem meelsasti pilte meeldivate inimestega veedetud meeldivalt veedetud päevast!
Kahjuks jõudsin kohale alles siis kui kogu pidu metsas hakkas just läbi saama, aga paar pilti sain ikka sellest lõpust teha. http://beta.album.ee/album/16863088/50019956
Õhtu jorri juures oli mõnus. Suured tänud talle.
Kivi kotti!
Õhtu jorri juures oli mõnus. Suured tänud talle.
Kivi kotti!
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Ma siis annaks toimunust mingi ülevaate.
Hommikul kogunes osa rahvast Tartu piirimail ning sealt liiguti edasi Väike-Ulila risti. Mina ja Sammalhabe liikusime mingi lõigu paralleelteed mööda, mõtlesin, et realiseerin oma kitseloa ja tekitan õhtuks "kährikumaksa". Rõhu juures lasin siis kitse ning seejärel liikusime ka kogunemiskohta. Mingi osa jäi ootama hilisemaid tulijaid, mingi osa siis rahulikumasse paika paberimajanduse täitmiseks ja kitse sisikonna eemaldamiseks. Sealjuures õnnestus mul 2te näppu kergelt sisse lõigata (pisike teipimine ja edasi). Taksid läksid ka omavahel hambaid pidi kokku... kui kitsele mõlemad liiga lähedale sattusid. See aga lahenes vigastusteta ning edasi olid taksid paigutatud autode juurde.
Järgmine etap oli Jorri seasööda platsi, seal kiirema sööda lisamine ning siis juba esimese urusüsteemi juurde. Urukäike oli 6 (hiljem avastas Kuti (kui patterdale terjeri nimi nüüd õigesti sai) 1 käigu veel. Tegemist oli kunagise mägra elupaigaga ning urud asusid sügaval ning neid oli mitmel tasandil. Zakslase terjer võttis alguses teema üles ning läks, saba külge teibitud radariga, alla. Mingi hetk avastas ta sealt looma ning isegi haukumist oli kosta. Küll aga loobus ta mõne aja pärast looma hoidmisest ning tuli välja. Järgmiseks läks alla Gutty, kes oli seda hetke pikemalt oodanud. Loom saadi urus paigale ning algas kaevamine. Kaevati mingi 3 m sügavune auk ning hiljem külgsuunas kah meetri jagu, umbes.
Siinkohas siis tuleks tänada Patterdale seltskonda, kellel oli olemas vajalik varustus ja oskused. Lisaks, minu enda üllatuseks, osales jahis Patterdale naine, kes ise ka jahimees (jahinaine), ning ühendas kõike, mida 1 jahimees tahta võib (kena välimus, huvi jahi vastu, seejuures sellised oskused ja käitumine (no, suhtumine ja asjalikkus), et on millest eeskuju võtta). Kui ainult selliseid naisi tunduvalt rohkem oleks. (endal oli juhus, mõni päev tagasi, Gerlyga välimuselt üsna sarnase neiuga suhelda teemal jahindus ning ta lõpuks nii hüsteeriasse ajada, et oli kohe (neiu oli suur lihasõber, aga meeletu jahindusvastane), seega, päris huvitav kontrast
).
Ok, selle uru teemal siis edasi. Ise arvasin, et tegemist on mägraga, seda arvasid ja lootsid nii mõnedki veel, sest ilm oli soe, päike isegi paistis, ning kähriku esinemine urus ei tundunud tõenäoline. Kui aga esimene karvatuust traadiga välja tuli (loom keerutati urus siis traatide külge ning sikutati nende abil välja), siis oli selge, et all on kährik. Kui kährik lõpuks augu juurde vinnati, siis said ka teised koerad käia asja harjutamas (taksidel esmane urukogemus). Siis tehti natuke pilte, lõpetati looma elu, aeti auk kinni ning suunduti järgmisesse kohta.
Järgmine koht asus põllus, seal oli mingi maaparandusküngas, milles palju urukäike, aga looma polnud kohal. Ise tegelesin sel ajal kährikult vereproovi võtmise ja pea eemaldamisega (marutaudivaktsiini tarbimisedukuse ja antikehade tiitri määramiseks veres). Ülejäänud kehaga vedasin maha verejälje, mingi heinamaa oli, keha jätsin võsa taha, heina sisse... ja tegin Tobile verejälge, tulemusega jäin väga rahule. Kuna teises kohas polnud looma kodus, siis liikusime üsna pea kolmandasse kohta.
Kolmas koht asus sellises tõsises orus, õigemini selle nõlva ülemises osas. Koht siis selline, et alguses ei Julgenud Jorr meid sinna viia, kuna urud võisid liigagi sügavad olla. Siin sai jälle Zakslase terjer tegutseda. Selgus, et urg ei ole sügav ning O'Genry'l (hüüdnimega Riff) asi juba selgem. Kaevamist hulga vähem ning urust saime kätte järgmise kähriku. Pärast uru kinni ajamist ja autode juurde minekut tegime lõunatamise ning pidasime mokalaata. Igati tore oli. Radari kohta ütleks seda, et esimeses urus koera kuulda polnudki, kui loom kinni peatatud oli. Seega, ilma radarita poleks olnud midagi teha (võimalik, et kogu nõlv läbi kaevata). Üldiselt, ilma radarita ei tahakski koera urgu saata. Kui kunagi tuleval aastal koeraga urujahti pidama hakkan, siis selleks ajaks tuleb see radar soetada.
Edasi juba Jorri juurde. Kahjuks liikusid Patterdale meeskond, BA, Sammal, Anti (äkki oli keegi veel, hiljem täpsustan) oma tegemiste juurde ning ülejäänud seltskond läks Jorri juurde sauna ja olemist nautima. Veelgi rohkem oli kahju selles, et saaremaa mehed polnud euroopa liitu sisenemiseks Eesti viisat saanud. Igatahes, Jorri juurde tulid Zakslane, Mart, Kalamees, karvane pojaga, Jorr ise, mina ja Kakuke. Olemine oli huvane, telekast vaatasime alaska põdra jahtimise filmi ning siis istusime lauda, kus tibakese terava saatel olnud meenutasime ja tulevat mõlgutasime
Üritus kestis kella 9st hommikul kuni 23.30ni ning kui rahvas laiali läks, siis oli tunne, et üritust on olnud väga parajalt. Meeleolu omajagu, hommikul aga peavaluks põhjust polnud... küll aga liigsöönud tunne
Hommikul kogunes osa rahvast Tartu piirimail ning sealt liiguti edasi Väike-Ulila risti. Mina ja Sammalhabe liikusime mingi lõigu paralleelteed mööda, mõtlesin, et realiseerin oma kitseloa ja tekitan õhtuks "kährikumaksa". Rõhu juures lasin siis kitse ning seejärel liikusime ka kogunemiskohta. Mingi osa jäi ootama hilisemaid tulijaid, mingi osa siis rahulikumasse paika paberimajanduse täitmiseks ja kitse sisikonna eemaldamiseks. Sealjuures õnnestus mul 2te näppu kergelt sisse lõigata (pisike teipimine ja edasi). Taksid läksid ka omavahel hambaid pidi kokku... kui kitsele mõlemad liiga lähedale sattusid. See aga lahenes vigastusteta ning edasi olid taksid paigutatud autode juurde.
Järgmine etap oli Jorri seasööda platsi, seal kiirema sööda lisamine ning siis juba esimese urusüsteemi juurde. Urukäike oli 6 (hiljem avastas Kuti (kui patterdale terjeri nimi nüüd õigesti sai) 1 käigu veel. Tegemist oli kunagise mägra elupaigaga ning urud asusid sügaval ning neid oli mitmel tasandil. Zakslase terjer võttis alguses teema üles ning läks, saba külge teibitud radariga, alla. Mingi hetk avastas ta sealt looma ning isegi haukumist oli kosta. Küll aga loobus ta mõne aja pärast looma hoidmisest ning tuli välja. Järgmiseks läks alla Gutty, kes oli seda hetke pikemalt oodanud. Loom saadi urus paigale ning algas kaevamine. Kaevati mingi 3 m sügavune auk ning hiljem külgsuunas kah meetri jagu, umbes.
Siinkohas siis tuleks tänada Patterdale seltskonda, kellel oli olemas vajalik varustus ja oskused. Lisaks, minu enda üllatuseks, osales jahis Patterdale naine, kes ise ka jahimees (jahinaine), ning ühendas kõike, mida 1 jahimees tahta võib (kena välimus, huvi jahi vastu, seejuures sellised oskused ja käitumine (no, suhtumine ja asjalikkus), et on millest eeskuju võtta). Kui ainult selliseid naisi tunduvalt rohkem oleks. (endal oli juhus, mõni päev tagasi, Gerlyga välimuselt üsna sarnase neiuga suhelda teemal jahindus ning ta lõpuks nii hüsteeriasse ajada, et oli kohe (neiu oli suur lihasõber, aga meeletu jahindusvastane), seega, päris huvitav kontrast
).
Ok, selle uru teemal siis edasi. Ise arvasin, et tegemist on mägraga, seda arvasid ja lootsid nii mõnedki veel, sest ilm oli soe, päike isegi paistis, ning kähriku esinemine urus ei tundunud tõenäoline. Kui aga esimene karvatuust traadiga välja tuli (loom keerutati urus siis traatide külge ning sikutati nende abil välja), siis oli selge, et all on kährik. Kui kährik lõpuks augu juurde vinnati, siis said ka teised koerad käia asja harjutamas (taksidel esmane urukogemus). Siis tehti natuke pilte, lõpetati looma elu, aeti auk kinni ning suunduti järgmisesse kohta.
Järgmine koht asus põllus, seal oli mingi maaparandusküngas, milles palju urukäike, aga looma polnud kohal. Ise tegelesin sel ajal kährikult vereproovi võtmise ja pea eemaldamisega (marutaudivaktsiini tarbimisedukuse ja antikehade tiitri määramiseks veres). Ülejäänud kehaga vedasin maha verejälje, mingi heinamaa oli, keha jätsin võsa taha, heina sisse... ja tegin Tobile verejälge, tulemusega jäin väga rahule. Kuna teises kohas polnud looma kodus, siis liikusime üsna pea kolmandasse kohta.
Kolmas koht asus sellises tõsises orus, õigemini selle nõlva ülemises osas. Koht siis selline, et alguses ei Julgenud Jorr meid sinna viia, kuna urud võisid liigagi sügavad olla. Siin sai jälle Zakslase terjer tegutseda. Selgus, et urg ei ole sügav ning O'Genry'l (hüüdnimega Riff) asi juba selgem. Kaevamist hulga vähem ning urust saime kätte järgmise kähriku. Pärast uru kinni ajamist ja autode juurde minekut tegime lõunatamise ning pidasime mokalaata. Igati tore oli. Radari kohta ütleks seda, et esimeses urus koera kuulda polnudki, kui loom kinni peatatud oli. Seega, ilma radarita poleks olnud midagi teha (võimalik, et kogu nõlv läbi kaevata). Üldiselt, ilma radarita ei tahakski koera urgu saata. Kui kunagi tuleval aastal koeraga urujahti pidama hakkan, siis selleks ajaks tuleb see radar soetada.
Edasi juba Jorri juurde. Kahjuks liikusid Patterdale meeskond, BA, Sammal, Anti (äkki oli keegi veel, hiljem täpsustan) oma tegemiste juurde ning ülejäänud seltskond läks Jorri juurde sauna ja olemist nautima. Veelgi rohkem oli kahju selles, et saaremaa mehed polnud euroopa liitu sisenemiseks Eesti viisat saanud. Igatahes, Jorri juurde tulid Zakslane, Mart, Kalamees, karvane pojaga, Jorr ise, mina ja Kakuke. Olemine oli huvane, telekast vaatasime alaska põdra jahtimise filmi ning siis istusime lauda, kus tibakese terava saatel olnud meenutasime ja tulevat mõlgutasime
Üritus kestis kella 9st hommikul kuni 23.30ni ning kui rahvas laiali läks, siis oli tunne, et üritust on olnud väga parajalt. Meeleolu omajagu, hommikul aga peavaluks põhjust polnud... küll aga liigsöönud tunne
Viimati muutis Feen, E Nov 27, 2006 10:37 am, muudetud 5 korda kokku.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
urujaht
Ururadar on tasemel, ja võin kahetseda aint seda,et vene ajal taolist riista saada polnud.Kui ikka näitab kohe ära,et kui sügaval ja kus kohal loom asub,pole nagu rohkem vajagi.Aint liiguta nati labitat ja loom käes.
Mis urujahti puutub,siis ütleks,et Feenil ikka tahtmist möllata jätkub ja minu osa siin oli väike aga seltskond ikka täitsa super ja vaatamata tänahommikusele jamale on siiani lahe tunne ja meel rõõmus aga arvan,et see jahis kõige tähtsam ongi ja tunnen kaasa neile kel ei õnnestunud osaleda ja seltskonda nautida.
Mis urujahti puutub,siis ütleks,et Feenil ikka tahtmist möllata jätkub ja minu osa siin oli väike aga seltskond ikka täitsa super ja vaatamata tänahommikusele jamale on siiani lahe tunne ja meel rõõmus aga arvan,et see jahis kõige tähtsam ongi ja tunnen kaasa neile kel ei õnnestunud osaleda ja seltskonda nautida.
noorus on ilus aeg