Üks lõik Maalehe pikemast artiklist:
Hundieksperdid kinnitavad hoolitsevalt, et “/…/ hundil ei peaks olema Eestis praegu põhjust nurisemiseks. Teda ei jälitata eriti, toitu on piisavalt.” Kuuldavasti ei viitsi ka jahimehed “inimese mõtteid hästi lugeva looma” jahiga enam palju jännata.
Paistab, et mõne aja pärast võib meie metsarikkal vabal maal uidata juba märksa rohkem peremehetsevaid viie- kuni seitsmepealisi hundikarju.
Artikkel ise siin:
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=arti ... ikkel=7443
Kui vaadata meie põhjanaabrite kurba kogemust, ei ole selline tulevik sugugi ahvatlev. Ida-Soomes nimelt asi nii hulluks läinud, et kohalikud taotlevad juba piiri äärde 50 km laiust eritsooni, kus suurkiskjad lindpriiks kuulutada. Hetkel ei julge enam ükski jahimees koera metsa kaasa võtta, koer lihtsalt ei tule tagasi. Hirve ja põdra arvukus on viimaste aastatega kahanenud juba poole võrra. Mõnel pool hakkavad juba inimestele ohtlikuks muutuma

Pikemalt teemast kirjutatud ajakirjas Ase&Erä nr 7. Sama lugu on lähiajal reaalne ka lõunas, just piiriäärsetel aladel.
Eks see pärismaalaste elu EU-s ei saa kerge olema, kasvatame aga hunte öiroherrade rõõmuks, peaasi, et poliitikud pääliinas rahul on hea eluga
