Minu tarkus rohkem raamatutest pärit, aga eks kõvemad ilvesekütid paranda kui ma puusse panen. Vahet teha peaks saama kahe asja järgi: 1) isased on enamasti vähe suuremad kui emased, seega suured üksiku looma jäljed on tõenäoliselt isase omad, 2) emased vist territooriumi ei märgista, seega ajades ilvese jälgi kilomeetrikese ja leides täislastud puu (põõsa, kivi jms) on ilmselt tegu isaloomaga.
Jälje suurus nati kahtlane lugu kui pole neid jälgi pidevalt näinud aga see isasloomale omane märgistamine võib selgust küll tuua.Aint kui ema kutsikaga ja ema ei tohi lasta ja kutsikas peaaegu täiskasvanu suuruses,siis vist jääb küll pauk tegemata.Muidugi kui mõlemad nähtaval ja saad suurust võrrelda.Tavaliselt liigub ema ka ikka ees aga see pole reegel.
Ilvese jälje suuruse põhjal tema sugu määrata on juba hirumantia kõrgeim klass - ka väga kogenud küttidel ei õnnestu jälje suuruse põhjal looma soo märamine. Tihti on raske isegi seda otsustada, kas tegemist kutsikaohtu või vana isendiga.
mosse kirjutas: emased vist territooriumi ei märgista, seega ajades ilvese jälgi kilomeetrikese ja leides täislastud puu (põõsa, kivi jms) on ilmselt tegu isaloomaga.
mosse kirjutas:Eks ta vast kuseb ikka (kus ta pääseb), aga ma rääkisin territooriumi märgistamisest (äkki teeb toda ka, mine hullu tea).
Oo! Ja kuidas veel, kui seda pritsivat märgistamist mõnel kiimas isendil innaajal märgistamiseks saab lugeda.
Muuseas teeb teriitooriumi märgistamist intensiivselt ilvese suguleane steriliseeritud kodukass Ei jää isasest sugugi alla.
Ilmselt individuaalne värk, kui loodus kutsub!
Arvan,et jälje suuruse põhjal on soo eristamine võimatu.Kusemise juures pole ma mingit vahet tähele pannud,pole ka sellise pilguga vaadanud.Ainus,mille põhjal natukenegi saab vahet teha,on liikumise marsuut.Isasloom teeb suuremad ringid,emasloom tegutseb üldjuhul natuke väiksemal territooriumil ja kasutab ka vähe teistsuguseid radu.
Muidugi ei ole see mingi kindel eristamise viis.Rohkem nagu aimatav,ja "silma järgi".
soobel kirjutas:Arvan,et jälje suuruse põhjal on soo eristamine võimatu.Kusemise juures pole ma mingit vahet tähele pannud,pole ka sellise pilguga vaadanud.Ainus,mille põhjal natukenegi saab vahet teha,on liikumise marsuut.Isasloom teeb suuremad ringid,emasloom tegutseb üldjuhul natuke väiksemal territooriumil ja kasutab ka vähe teistsuguseid radu. Muidugi ei ole see mingi kindel eristamise viis.Rohkem nagu aimatav,ja "silma järgi".
No kes see viitsib tal taga kõndida, et ringi suuruse järgi sugu määrata! Silma järgi ikka kõige kindlam, vaatad kohe, kas munadega või ilma, ei ole mõtet enam järel kõndida !
Eile õhtul pukist siga passides tuli hoopis kolm kitse viljaga maiustama, ilus teisi vaadata nii lähedalt ca 15m kui äkki sööstis põõsast välja ilves nagu keravälk kitsede poole, kuid kitsed panid oma õnneks ja ilvese õnnetuseks kõik eri suunda plagama, võttis siis ilves suuna ühele kitsele oli tal juba peaaegu tegakintsu paitamas kui kiisul äkki võhm otsa sai ja suuna metsa tagasi võttis, see spurt kestis kõige rohkem 100 m.
Viisin täna sigadele sööta juurte ja heitsin pilgu ka laskepukile,et kas midagi võõrst pole(redelipoolne külg lahti kantslil)?Lumega hea vaadata.Ja mis nüüd,mul on külaline käinud pukis,lausa istme peal on olnud?Värsked ilvesejäljed.Tea kas käis katuseall magamas või proovis seal varitseda?Laskeava mul teises küljes ja sealt ta küll poleks läbi mahtunud kui kitse või seapõrsast varitses?Suur loom on olnud.
Ja ära seegi ilves võeti,tuli veidi värsket lund ja jälg reetis,üks kitsesurm jälle vähem.Ta polnud pukist eriti kaugele läinudki,vast sada meetrit.Küllap oli seal söödakoha juures siis piisavalt kitseliha,et paikseks jääda.
Huvitav ehk see,et sead olid eelmine päev söödal käinud aga nüüd värske lumega olid söödaplatsil vast kümne meetri kauguselt söödast mööda läinud kuid polnud toitu puutunud.Tea,kas kõhud täis või mis?Ja ikka terve kari liikus.