"Optilise sihiku reguleerimine" nr. 8/9

[Mart]

Ma ei ole küll ballistika ekspert ega optiliste sihikute paigaldamisega leibateeniv inimene, aga midagi sellist pole ma ammu kuulnud.Inimene on hulga energiat kulutanud mingi vägagi uduse asja peale.OK olen nõus selle optilise valemiga, aga kuidas seda kasutatakse ,sellega mitte.

Tsiteerin ... "Nii võime näha, et 150 m pealt on sellise meetodiga võimalik optika paika saada täpsusega +- 5 cm."

Sorry , mis täpsus see on , kusjuures veel teoreetiline.

Tsiteerin ... "Nüüd on vaja aga lahendada veel kuuli langemise probleem,... ...,kuid jämedalt võib öelda, et 150 m peal langeb vintpüssi kuul umbes 9 cm."

See on nüüd küll väga jämedalt öeldud, sest see "umbes 9cm" on tegelikkuses erinevatel padrunitel 6,5 - 11 cm!!!
Ja mis jääb sellest "jämedalt öeldust" järgi 250 m peal !?

Huvitav oleks teada, kas Hr. Laanmets selliselt reguleeritud sihikuga relvaga ise ka metsas käib.Kui jah , siis tal sellest artikkli lõpus toodud tabelist küll kasu ei ole, kui ehk laskekauguseni 100m.

Sihiku kontrollimiseks ja reguleerimiseks tuleb kasutada ikka kindlaid ja täpseid meetoteid.Lõpuks on ikkagi kõige täpsem laskmine, lastakse hulga proovi laske ning joonestatakse virtuaalne sihtpunkt välja, seejärel keeratakse optika paika.Korratakse seni , kuni on saavutatud soovitud tulemus.Saad püssi jooksma nii et võid rahulikult vilttroppe tulistada.

[kakuke]

Tsiteerin ... "Nii võime näha, et 150 m pealt on sellise meetodiga võimalik optika paika saada täpsusega +- 5 cm."

mnjahh ... mina nii kuri poleks. Nimelt kipub olema nii, et iga inimene on mingis mõttes profesionaalne kritiin. Lauri on minu teada füüsik ja sealt tulenevalt ka tema see aur sihiku seadmiseks. See +- 5 cm oli täpsus mille suutis tema silm tagada. Täpsemad mehed suudavad ehk enamat. Mis, aga antud ajakirja numbris minu silma riivas, oli suur võõrsõnade hulk. No milleks? Olen kindel, et keskmine jahimees ei jaganud mõhkugi.

[Mart]

No jah ,sai esimese hooga pisut liiga tehtud.Asi ju põhimõtteliselt õige ja optikale saab nii õige suuna kätte näidata, enne kui korralikult kinni keerad ja paikka sättima hakkad.

Tsiteerin.... "Optilise sihiku reguleerimiseks on hulk mooduseid, ja igaüks nendest lõpeb enamasti laskekatsega."

Kohe jutu alguses ja mulle omasel moel kahe silma vahele jäetud.Kuid mind lihtsalt häiris sõnakasutus : "reguleerimine" , sellisel moel saab toimetada optika esialgsel paigaldamisel, mitte reguleerimisel. Jään huviga ootama artikli lõpus lubatud Kaupo Kindsigo õpetusi, sest mulle on see teema kuidagi hingelähedane.

Huvitav on see ,et ega keegi tahagi suurt enda peale võtta ja selgitada, kuidas üks proff optika peale paneb, pollerist küsitud ja kaitseliiduski käidud, tulemuseta.Minu poolt kirjapandu Jahipauna lehel on tõlgitud materjal ja ega lõpuks muud üle jää, kui laskmine.

[Kaupo Kindsigo]

Jah, olen selle optika paigaldamise ja sisselaskmise jutu võlgu. Kõike lihtsalt ei jõua. Hr Laanmetsa meetod kõlbab ilmselt erakordselt terava nägemisega füüsikatudengile... Kahtlen, kas praktikas sellest meetodist tavajahimehele abi on!

[Mart]

Vahepeal palju vett merre voolanud ja ühe kogemuse võrra rikkam.Nimelt pandi mulle optika kollimaatoriga peale ja ma julgeks väita,et hr.Laanmetsa meetod oli igatahes täpsem.

[honkomees]

Ei oska öelda mis aparaatumiga mul oli poes optika peale pandud aga jooksis 100m peal ligi 60 cm kella 5 suunas, ehkki lubasid 30 cm ringi piiri!
Samas olen ka ise peale pannud, siis 10 m aidaseina pihta tuld, kruttinud, 30 m tuld, kruttinud jne. Moona kulus aga paika sai

[Kütipoiss]

Parim peaks minu kogemuste põhjal olema uut optikat sisse lasta nii, et lased ühe paugu, keerad püssi statiivile kinni nii, et sihid ikka samasse kohta ja saad ise püssi liigutamata optikat reguleerida. Siis keerad risti optikal sinna, kuhu kuul jooksis ja järgmine lask on juba umbes 5 cm suuruses ringis. Edaspidine ikka vanamoodi:) Peamine, et relv vahepeal paigast ei liiguks!
Kas sellest proovilaskude järgsest "keskmise" arvutamisest ka mingit kasu on? Paljud seda praktiseerivad?

[arv]

Parim peaks minu kogemuste põhjal olema uut optikat sisse lasta nii, et lased ühe paugu, keerad püssi statiivile kinni nii, et sihid ikka samasse kohta ja saad ise püssi liigutamata optikat reguleerida. Siis keerad risti optikal sinna, kuhu kuul jooksis ja järgmine lask on juba umbes 5 cm suuruses ringis. Edaspidine ikka vanamoodi:) Peamine, et relv vahepeal paigast ei liiguks!

Nii teen ka mina põhimõtteliselt, kuigi jah statiivi pole. Pole viitsind meisterdada. Kruustangidega ka ei julge nii kinni keerata et püss ei liigugs. Aga jah kui püüs on korralikult fikseeritud siis saab selle meetodiga mõne lasuga optika paika,

[Mart]

No ükski vahend ei pea püssi niimoodi kinni,et see üldse peale lasku paigast ei liiguks

[Külaline]

.

[Ahto Kattai]

No ükski vahend ei pea püssi niimoodi kinni,et see üldse peale lasku paigast ei liiguks

Sa ei saanud ARV -i jutust vist aru!Lastakse ilma püssi kinnitamatta (tavaliselt,Liiva kotilt,toelt,kuidas keegi ).Sihitakse märklaua tsentrit ,tehakse lask,mis tõenäoliselt tsentrist väljas.Nüüd pannakse püss statiivi vahele,settitakse püss ilma optikat kruttimatta sihtima tsentrisse(kuhu ka enne sihtisid) ja nüüd kui püss on kindlalt paigas keeratakse optika rist märklehes oleva kuuli augu kohale ja peakski OK olema Kas nüüd mõikasid? Kivi kotti!

[Arles]

Külalise väide kindla käega meeste kohta arvamise alguses - mina seda meest küll eip usaldaks, kes ühe lasuga optika kohta ütleb, et peal on ...
Kult - teoreetiliselt õigus, praktiliselt ... noneh.

Seega oma kogemusega arvan, et see esialgne paika panek ongi tõesti esimese meetri tabamiseks - kes, kui täpselt pole vahet. Õigemini vahe väärtus on ca. 3-6 lasku.

Kuidas praktiliselt käituda:
Võtta püss, karp padruneid (kui on 3-4 erinevat poolikut karpi padruneid kogu hooaja jaoks siis paluks valida teine hobi või veidi hajrutamise, ühesuguse moona ja tabamisvõimaluste peale mõelda) ja kõmpida tiiru. Kuna statiive ja muud vajalikku seal enamasti pole, siis tasub liivakottidest alus seada. Oluline, et püssi raud kuhugi ei toetuks ja püssi ning toetuspunkti vahel käsi oleks. Siis tuleb sihtida iga lask kõige kindlamast võimalikust asendist (kõik järgmised samast asendist) ning päästmine teha nii ideaalselt, kui iganes oskab.
Järgmine asi, peale esimest lasku on väljend lasteraamatust - rahu, ainult rahu! Peale esimest lasku eip tohi optikat näppida!
Peale kolme esimest üksteise ligidale sattunud auku saab hakata optikat keerama (esimene lask võib vabalt kolmest järgmisest kaugemale sattunud olla). Nüüd see meetod abiks, millele kult vihjas - sihtida sihtimispunkti ja keerata rist tabamuse kohta.
Juhul, kui tabamiskoht sihtimiskohast kaugel on ja lasud vastavalt parandustele muutuvad võib 4 lasust kuni tabamispunktini tõesti lasu kaupa liikuda. Lõpptulemuses veendumiseks peavad aga vähemalt kolm viimast õigesse kohta jõudma.

Optika keeramisest - alati tuleb keerata optikat soovitud parandustele vastavalt + 2 nõksu/mõõtepiirkonna ühikut ning siis need kaks tagasi. See aitab üle saada igasugustest kinnijäämistest jms. jamadest.

Vihje veel - kui ei õnnestugi saada 3 cm ringi sisse 3 lasku, tasuks hakata vigu otsima. Otsimisjärjekord:
1. Laskja
2. Laskja
3. Mõni lahtine detail (optika, püssiraud)
4. Laskja
5. Moon (proovida teisega)
6. Laskja
7. Optika (proovida mõne teisega)
8. Laskja
9. Püss

[kaidojaht]

Kui on rihtimiseks püssipukki vaja siis küsige kohalikust kaitseliidu malevast, Põlvas on igatahes olemas. Olen ise rihtinud optikaid paika, enamus saab kahe lasuga paika. Peaks veel üle kordama, et sõjaoptikad rihitakse uuesti kui puhastamise ajal on optika maha võetud, padrunite seeria muutub, temperatuur muutub üle 15 kraadi, kui rihtimise ja laskmiskoha kõrguste vahe on üle 1000 meetri jne. Kõige parema tulemuse saab kui tulistada iselaetud padrunitega.

[Ahto Kattai]

ch Kuna peeamiseks põhjuseks tood korduvalt laskja puudujäägid ,siis järeldan,et oled küllaltki ebakindel laskja,arvan -üks neist paugu kartjatest kes peab kõvasti vaeva nägema ,et päästmisel mitte ära tõmmata.Vabanda kui eksin!
Eks selle asja juures on ikka palju nüansse.Milline täpsus kedagi rahuldab,kui täpne keegi ise suudab olla,milline on optika ,kui täpne on püss,moon ja ilmselt veel palju näiliselt pisiasju.
Pole küll eriti kindel ,et see+2 alati aitab,kui optikal juba mingi selline kriva küljes on.Pigem tuleks võibolla enne optika esijalgset paigale settimist mõlemat reguleerimis kruvid maksimaalselt välja keerata(optika on reguleeritud sel´juhul maksimaalselt sinna kuhugi kella kahele.)Kes on kunagi optika sisemusse piilunud see mõistab miks see vajalik on.Nimelt selles asendis peab see vedru mis surub läätsedega torukest ,optika sees,vastu reguleerimis polte lükkama selle torukese maksimaalselt ülesse ja paremale,ehk sellele vedrule ei avaltata mingit vastusurvet ja mingist vedru kinnijäämisest/olemisest ei saa juttugi olla.See järel keeratakse optika reg kruvid kesk asendisse ,paigaltatakse optika jalgade settimisega(võimalusel) nii öelda mustalt paigale ja alles siis algab see ülejäänud .......
Loogiliselt võttes ei saa vedru kinni jääda optika reg polte sisse keerates(st.reguleeritakse jooksu alla ja vasakule),kuna vedrule avaltatakse survet.Vastupidi reguleerides (jooksu viiakse ülesse ja paremale,reg polte keeratakse välja),on vedru kinni jäämise võimalus olemas,kuna nüüd peab see vedru lükkama tolle läätsedega torukese vastu reg polte.Selline olukord (vedru jääb kinni)võib tekkida siis kui üks reg poltidest on liialt põhja/kinni keeratud.Sellepärast ongi optika vajalik kinnituste abil paigaldada võimalikult täpselt sinna kuhugi keskmise reguleeringu kanti ja alles siis hakata püssi peale laskma.
Jutt sai vist veidi segane,aga ehk saate aru!
Kivi kotti!

[Arles]

Kult - tänan komplimendi eest!
Olen siiani kokku puutunud paljude jahilaskjatega - sellest ka järeldused.
Oma ebakindluse kohta:
Nimi: Arles Taal
Vanus: 31 a.
Jahilaskmisega tegelemise aeg: 21 a.

ja jään oma arvamuse juurde 95% vigadest tingitud laskjast.
Optika +2 krõpsu aitab reeglina - st. alati on erijuhud. +2 on aga töödanud nii odavamate, kui kallimate optikatega.

P.S. ja sinu pärisnimi?