Raua soojuspaisumine

[kakuke]

On rauad kokku joodetud või ei, kaks asja lähestikku ikka mõjutavad üksteise soojenemist ja jahtumist. Õhk seal ei liigu juba nii kiirelt läbi, kui näiteks mujal. Üheraudsel vindil sama teema tegelikult. Seal mõjutab soojenemist ja jahtumist eesmine püssilaad, mis raua all. Seal õhk sama moodi ei liigu nii kiirelt, kui raua peal näiteks. Vaadates võistluspüsse, siis väga paljudel on ikka suur vahe raua eesmise lae ja raua vahel, võiks öelda, et padrunipesast alates on kogu raud lahtine. Ma ei tea, kas see on põhjus jürri püssi juures või ei, aga mõju avaldab see igal juhul kindlasti.

... Karabinid ju ei hakka ülesse kiskuma 10-st paugust,kui raud kuumeneb ...

Hakkab küll ja teatud tingimustel isegi kiiremini. Ma ise kogenud vintrelval, kui raud vastu puitu puutub. Kenasti jooksevad kuulid järjest enam ülesse poole just.

[jyri]

Kakuke-kui raua ja puidu vahel pole pilu(soojuspaisumiseks),siis see on valesti "häälestatud" püss ja loomulikult hakkab ülesse laskma ja see pole teema-ma ju ütlesin,et asja arusaamiseks ja teadaolevate faktorite mõju elimineerimiseks "vabastasin" oma püssil kõik raudadevahelised "seosed".Ehk klotsist ulatuvad välja kaks vaba toru.Kust sain ka aru,et rauad jäävad "sirgeteks" ja parralleelseteks.Asi muus.
Kui minu teooria paika peab,siis poltlukuga vintidel peaks raua kuumenemisest kuul hoopiski alla minema teatud hetkest(kui raud puu vastu pole).Mitte palju,aga ikkagi.Teisalt kui lasta näiteks kombist,millel rauad kokku jootMATA,siis sihtides läbi sälgu mingit kuuli "tõusmist" ei tohiks täheldada,läbi optika sihtides aga küll.

[kakuke]

... Kui minu teooria paika peab,siis poltlukuga vintidel peaks raua kuumenemisest kuul hoopiski alla minema teatud hetkest(kui raud puu vastu pole)....

Aga ei pea, sest läheb just ülesse. Seal, kus puit all, sealt raud kuumem (loe toru pikem) ja peal, kus külmem, seal raud lühem. Loe raud kakub ülesse poole kaardu. Raud pikeneb ka pikisuunas. Teda ei pea isegi otsast kinni hoidma teise rauaga, piisab kui ülevalt ühte ja alt teist moodi kuumeneb.
Soojuspaisumine on üks asi, mina räägin, et raud kuumeneb (jahtub) ebaühtlaselt (pikisuunas mõtlen), olgu see pilu siis seal all või mitte. Mõtle veel, et miks eesmise lae külgedele tehakse pilud sisse.
Näiteks sellised http://baltichunter.ee/pood/product_inf ... 87e3006119

[Feen]

Ehk klotsist ulatuvad välja kaks vaba toru.

Ole hea, tee 1 klõps ja riputa püssist pilt ka siia. Huvitav oleks vaatada kuidas asi välja näeb. Tundub, et tahad teada kuidas asjad käivad, aga järjest lisandub uusi fakte mida millegi pärast keegi enne välja lugeda ei osanud. Pilt üles, näe, selline püss, selline teoreem, sellised katsetused, sellised tulemused. Edasi küsimused. Muidu on nii, et võta aga külmas paar õlut ligi ja katsu aru saada millest kirjutatakse (nagu Kütt maitsemeelte teemades, kui tausta ei tea, siis tekib tunne, et keegi väga ära pööranud).

[jyri]

Kakuke
Sul hea seletus,aga miskipärast just see seletus ei sobi kombi alumise vintraua ülesse keeramise seletamiseks-kui sa väidad,et karabini raud kuumeneb alt vähem,kui ülevalt sellest,et on vastu puud,siis kombil ju asi vastupidine-alt vaba õhu juurdepääs,ülalt seda sileda raua pärast ei ole.Onju?
Kordan-ma ei kavatse kedagi "nokkida" või ideesid alavääristada,tahan jõuda vettpidava vastuseni. Miskipärast arvan,at mitte ainult mina üksi.
Feenile-milleks pilti üles riputada-tavalised kaheraudsed(double rifle ja kombi),milledel mõlemal tagatud alumise raua vaba liikumine ülemise suhtes ja raudade vahel "tuul laulab".Nõustun,et raua üks pool võib kuumeneda teisest poolest vähem,aga miks sellisel juhul kisub kuuli ainult ülesse,sõltumata,kumbast rauast pidevalt lasta?Selles on küsimus!(Hamlet)

[kirp]

Keera püss tagurpidi ja vaata kas laseb alla. Mingi kinnituse pead aretama, et seda proovida. Palju katsetusi üldse tehtud on (s.t. kui stabiilselt fenomen kordub)? Ja kas erinevad padrunid/kuulid annavad sama tulemuse?

Kõik on praegu toru juures ametis. Võimalik on ka mingisugune optika nihkumine/paisumine/optilise pildi nihe. Kas optikate vahetamisel sama efekt kordub?

[jyri]

OK
Ütlen,mis arvan,püüdke siis mind maha/tasa teha
Arvan,et kaheraudsel bukil hakkab kuumenema klots.(jutt ei käi kokkujoodetud raudadest,kus teised lood)See, mis lukus kinni.Eespool,padrunipesa tongi jpool,siis rohkem ja tagapool(padrunipesa kuuli pool) vähem. Kuna alla ta paisuda ei saa,lukk ei luba,siis hakkab mkm kaupa "tõstma" optika tagumist jalga (või pidevkinnituse juures tagumist otsa).Seega rauad lasevad ikka otse,aga optika hakkab veits "alla" vaatama.Ongi kogu seletus.
Karabinidel oletan,kui üldse,vastupidist,sest optika jalgade kinnitused "kaugel" padrunipesast.Ja kui hakkabki kuumenemine mõjuma,siis just eesmise "jala" puhul,ehk kisub optika ülesse ja kuuli alla.
Ootan konstruktiivset kriitikat ja objektiivseid vastuväiteid!
Egas muidu keegi kirjutas,et need püssid polegi pidevlaskmiseks loodud ja teise paugu peab tegema hiljemalt 8 sek.jooksul!Ju siis kõik nagu teavad,aga seletada....

[aivar00]

tsiteerin:
Kordan-ma ei kavatse kedagi "nokkida" või ideesid alavääristada,tahan jõuda vettpidava vastuseni. Miskipärast arvan,at mitte ainult mina üksi.


Lugedes eelnevaid postitusi tekkis minul küsimus- milline on vettpidav vastus? Nagu mina aru sain on see selline, millise andis Jyrile teada Nurk. Seda siin koheselt avalikustada ei ole aga mõtekas- seega kallid foorumlased ragistage aga ajusid edasi ja pakkuge aga julgesti omi valesid vastuseid. Lootus on, et kellelgi ka lõpuks pihta läheb .

No näed enne postitust lõpuks öeldi ka vastus välja .
Mul ainult selline küsimus-mõte iseenesest loogiline. Huvitav aga asjaolu, et nn. vene vindi standartne optikajalg kinnitub lukukoja küljele (ei tea kas on tehase toodang aga olen näinud paljudel sama kinnitust) nii, et samaaegselt on ka lahtine sihik kasutatav. Miskipärast hakkab ka sellise opitka kinnitusega relv kuumenedes ülesse loopima. Selle rehnuti järgi peaks taolise optikakinnitusega relv hakkama loopima küljele

[jyri]

Aivar
Üldjuhul ma ei küsi Ennu käest "vastuseid üldteooria alal",endal teatud alal piisaval määral ajukäärusid soengu all.Ma lihtsalt arutasin temaga teemat kohe peale tiirus tulnud "avastust", nagu ka siin foorumis.Lootes,et see mis minu jaoks "avastus" on kellegi teise jaoks,kasvõi E.Nurk, "elementaarne asi".Paraku mitte.Sest "vettpidavat" vastust veel pole!Ei minult ega teistelt.Ainult oletused.Või äkki sina tead?Siis anna tulla,ära piina!

[peepk]

Pole su püssi pilti enam meeles. Kuumus ikkagi kurja juur. Ja sa Jyri pead selle teadmisega edasi elama . Müüa seda püssi ilmselt tänu heale "reklaamile" kah enam ei õnnestu. Kas su optika kinnitub rauale ühe, või kahe jalaga. Tekkis mõte, kui sul optika raual kahest kohast kannab ja optika samuti....siis see kahe rakise vaheline osa raua küljes niipalju pikeneb pikisuunas, et külm ja kõvasti kinni kruvitud optika paindub läbi. Rakist ei saa ju lahti päästa, no pane raudadest pilt, saan kinnitust oma teooriale.

[jyri]

Tänud Peep.Sa nägid mu kombit,kus enam optikat ei ole,vaid sileda raua keskel kollimaator,mida siis ei olnud.Teist püssi ma sinu nähes kotist ei võtnud.Double raiflil on optika kinnitus tehtud klotsile,raua küljes pole midagi.Ja see püss on hinda väärt-esimesed 3 pauku 25mm ringi sisse 100m pealt ja rauad täiesti parralleelsed.Optika kannatab ka 2x võimsamaid padruneid-6kJ minu 3,2 vastu.Nii et ära loodagi,et hakkan müüma.Seda enam,et foorumist koorus vähemasti minule suureks üllatuseks tõde,et isegi karabinidel on probleeme.
Ei välista,et sul võib ka kogu teemas õigus olla-soojuspaisumine moonutab optikat läbi kinnituse.Egas seda palju vaja,et 100m pealt hakkaks 100mm ülesse minema.Aga siis ei klapi jälle Aivari väitega vene relvade optika "külje"kinnitusest .Või lihtsalt pole keegi tähele pannud,et 5cm võrra hajuvus tõusis.Who knows?

[kakuke]

... Seda enam,et foorumist koorus vähemasti minule suureks üllatuseks tõde,et isegi karabinidel on probleeme.
...

No ütleme nii, et seda täheldatud kaliibrite juures 30-06 ja ülesse poole ja distantsil 300m, kus tuli lasta rohkem, kui 5 pauku Muidugi, kui ma oma tavarauaga tikka 308 win ka ajan nii tuliseks, et käega ei katsu, siis ka pole täpsus enam see, kui raud külm. Aga noh, on seda siis vaja?
Veel üks rumal mõte tuli pähe, tea kui palju see raud soojuse mõjul paisub, on keegid kunagi mõõtnud kuskil? Äkki nii palju, et pole enam piisavalt tihedust ja kuulil kiirus kasvab? Äkki seal ka konks?

[R.V.Rebane]

IZ-18MH .308win tehtud loomkatsel hakkasid kuulid jooksma järjest ülespoole kuni kuskil 20-nenda lasuni. Siis vajusid alla tagasi.Minu järeldus on, et seda põhjustab tagumise sihiku all olev masiivne raudklots. See jahutab raua ülemist poolt ja kuna raua alumine pool on kuumem ning paisub rohkem, hakkavad kuulid üles jooksma. Kui see klots on üles soenenud, hakkab raud ühtlasemalt paisuma ja kuulid tulevad alla tagasi.

[jyri]

Kui ülikoolis õpitut mäletan õigesti siis terase soojuspaisumiskoeff.on 3mm/m 100C juures.Ehk 1meetrise teraslatti soojendades 100C VÕRRA pikeneb see 3mm.Sellest ka "praod" raudteerööbaste liidetes või spetsliide sildade algul/lõpul.Aga see lihtsalt mäluvärskenduseks .
Nii et palju raud pikeneb kui sülg sellel aurustub-vastuseks on 2mm.Kuna raua pikkus on ca.2/3m ja kuumenemine siis ca.100C.Aga see expromt,ei välista,et keegi kuogib netist mingid teised numbrid. Käega raskesti katsutav/hoitav on tavaliselt juba ca.50C,mis polegi tea mis näitaja.
Kiiduväärt tähelepanek R.V.Rebaselt-jälle mõtlemisainet juurde.Katse kordamiseks küsiks terminite seletust-mis on "siis hakkasid"-kas 5 min,0,5 tundi,kui kiiresti lasksid.Kuna oma mainitud püssi kasutan lisaks passimisele/hiilimisele,kus max.laksmise koguseks on duplee järjest, ka jooksva põdra harjutuses 100m,poleks paha teada.Ja veel-kui palju siis mm/100m nad ülesse läksid.Iz18 on samuti lahtimurtav,nagu kombid või doublerifles,nii et info "kulda väärt"

[Mart]

Minu Sako Delux 30-06 hakkas kuumenedes diagonaalis ülesse paremale laskma. Kakuke mainis juba, et kärbsel jahutasime rauda. Kuna ilm oli palav, siis ei aitand ka see, lihtsalt sihtisin diagonaalis vastasuunda alla ja sain oma seeria lastud. Kõik kinnitused pilud-värgid olid tip-top.
Ise arvan, et kuumenedes muutub raua jäikus ja sellest tulenevalt vänderdab raud erinevalt. Kui teatud kuumenemise piir käes, siis vänderdab jälle ühte moodi, aga tabamispunkt on hoopis teine.
Kusagil netis oli kiiruskaameraga tehtud video, kuidas raua ots väänleb ( joonistab ringe ) hetkel, kui kuul rauda läbib. Päris õpetlik klipike.
Grupi tihedust pidavat aga mingi teooria järgi padrunipesas toimunud plahvatuse järgne mööda rauda liikuv laine mõjutama. Kui selle laine hari satub olema kuuli väljumisega ühel hetkel, siis pidavat tekkima selline halva krooni efekt ( noh raua suue on lobedam ), et raud nagu loobikski. Vähe segane jutt sai, aga siit saab täpsemalt lugeda.


http://www.shootingsoftware.com/barrel.htm
http://www.the-long-family.com/OBT_paper.htm