Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Tsiteerin Jyri poolt lisatud artikklist :
„Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse. Loom liigub vabalt, aga tema toidulaua katab maaomanik. Peaks siiski olema omaniku otsustada, kas ta soovib oma tulundusmaal kasvatada loomi või taimi, leppida äranäritud võsaga või loota istutatud taimedest ilusat palgimetsa.“ (MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss)
Mis siis saab kui mina tahan loomi kasvatada aga naabrimees taimi? Tõmban aia vahele või? Asjalikud "metsanduse tugiisikud" küll
Loomad on aegade algusest saati taimi söönud ja söövad tulevikus ka edasi siin ei aita ussi- ega püssirohi.
„Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse. Loom liigub vabalt, aga tema toidulaua katab maaomanik. Peaks siiski olema omaniku otsustada, kas ta soovib oma tulundusmaal kasvatada loomi või taimi, leppida äranäritud võsaga või loota istutatud taimedest ilusat palgimetsa.“ (MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss)
Mis siis saab kui mina tahan loomi kasvatada aga naabrimees taimi? Tõmban aia vahele või? Asjalikud "metsanduse tugiisikud" küll
Loomad on aegade algusest saati taimi söönud ja söövad tulevikus ka edasi siin ei aita ussi- ega püssirohi.
Igatahes!!
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
See Tross või Toss, kumb ta oli ei mäleta, ütles välja kuldaväärt sõnad, mille ümber jahimehed võiks oma vastuaktsiooni punuda....ja vähemalt pooled ROHELISE MAAILMAVAATEGA inimesed oleks meie poolt ...nendest sõnadest saab rahumeeli välja lugeda ... loomi on maaomanike arvates liiga palju, hävitame kiiresti suure osa neist ära ja asi kohe lahendatud...on ikka lapsesuu küll
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
„Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele, “ nõustub ka Jõgevamaa erametsanduse tugiisik Ain Malm. „Ulukite arvu üldisest piiramisest pole kasu, sest loomad ei tunne kinnistute piire. Just väikese kinnistu omanik võib ühel päeval seista silmitsi tõsiasjaga, et tema töö ja vaev on kahjustuste tõttu 100% hävinud.“
Sellist jama on keeruline kommenteeridagi. Huvitav, kuidas ulukite arvukuse üldisest piiramisest kasu pole ning pisikese kinnistu kontekstis on? Mind ikka kummitab see vääraka mõttelaadi järjest suurem domineerimine: loodus koos kõigega (sh inimesega) oleks nagu võrdeline mingisuguse vabrikuga, mida on võimalik ruumiliselt täpselt piiritleda ning tegeleda seal maksimaalset kasu tõotava tootmisega. Oi kui kaugele me ikka oleme ära eksinud!
Sellist jama on keeruline kommenteeridagi. Huvitav, kuidas ulukite arvukuse üldisest piiramisest kasu pole ning pisikese kinnistu kontekstis on? Mind ikka kummitab see vääraka mõttelaadi järjest suurem domineerimine: loodus koos kõigega (sh inimesega) oleks nagu võrdeline mingisuguse vabrikuga, mida on võimalik ruumiliselt täpselt piiritleda ning tegeleda seal maksimaalset kasu tõotava tootmisega. Oi kui kaugele me ikka oleme ära eksinud!
- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
selle artikli kommentaariumis küsib keegi üsna tabavalt, et mida on EJS omalt poolt teinud?
hakkaks vaikselt huvi tundma, et mida Kuristiku tn. rahvas siis konkreetselt teeb jahimeeste huvide kaitseks, selle palga eest mida jahimeeste maksudest neile makstakse?
Erametsaliit on algatanud laialdase kampaania, kus võimalike ja võimatute võtetega jahimehi mustatakse. EJS on suuremalt jaolt vait olnud. MIKS?
Ajakirjandusest jääb mulje et igaüks võib tulla ja jahimeestele paugu panna.
Hakkab vaikselt häbi sellise saamatu juhtkonnaga organisatsiooni liige olla.
hakkaks vaikselt huvi tundma, et mida Kuristiku tn. rahvas siis konkreetselt teeb jahimeeste huvide kaitseks, selle palga eest mida jahimeeste maksudest neile makstakse?
Erametsaliit on algatanud laialdase kampaania, kus võimalike ja võimatute võtetega jahimehi mustatakse. EJS on suuremalt jaolt vait olnud. MIKS?
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
sammal.habe kirjutas:Erametsaliit on algatanud laialdase kampaania, kus võimalike ja võimatute võtetega jahimehi mustatakse. EJS on suuremalt jaolt vait olnud. MIKS?
Nonii, kaunikesti vaikne on, kas pole? Selle teemaga on huvitav fenomen, et hõikad metsa, aga kaja puudub. Küllap mingi nö diplomaatiline asend on meite esindajate poolt võetud.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Tuleb meelde tuletada, mida austet PS siinsamas teemas eespool kirjutas:
...Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid...
Mõtlemapanev ütelus PS poolt, ilmselt on tal info kõikse asjakohasem ja asjaolusid vaagides on see kinnitust ka leidnud nii mitmeltki poolt.
...Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid...
Mõtlemapanev ütelus PS poolt, ilmselt on tal info kõikse asjakohasem ja asjaolusid vaagides on see kinnitust ka leidnud nii mitmeltki poolt.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Tõsi ta on, et erametsaliit või kes iganes on väga jõulist lobby teinud maaomanike hulgas ja EJS peaks vähemalt samajõulist vastulobby tegema. Või mis lobby - lihtsalt selgitustööd oleks vaja teha. Nagu sealt delfi kommentaariumistki välja võib lugeda, on maaomanikel ikka pea korralikult sassi aetud. Üks osa kujutab endale ette, et uue seaduse jõustumisega võib maaomanik enda kinnistul valimatult jahti hakata pidama. Teine osa loodab saada endale neid õigusi, mis neil on olemas ka kehtiva jahiseaduse alusel. See kõik näitab, et maaomanikud ei ole kursis kehtiva seadusandlusega ega jahinduse põhialustega ja nad elavad vaid selles infoväljas, mida söödab neile ette erametsaliit. Siinkohal oleks hädavajalik, et EJS korraldaks maaomanikele infopäevi või seminare, kus tutvustatakse ka medali teist külge ehk jahindust, et inimestel tekiks adekvaatne arusaam sellest, mis on täna ja mis saab olema tulevikus.
Niiet see on päris tõsine küsimus - quo vadis, EJS?
Niiet see on päris tõsine küsimus - quo vadis, EJS?
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2575
Eile vastas õiguskantsler Eesti Erametsaliidu (EEML) 25.07. 2011 saadetud kirjale
http://www.eramets.ee/selgitavad-dokumendid
Eile vastas õiguskantsler Eesti Erametsaliidu (EEML) 25.07. 2011 saadetud kirjale
http://www.eramets.ee/selgitavad-dokumendid
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et erametsaliit jäi loodetud trumbist ilma. Samas on Tederi märkustes kenasti välja toodud viide nn. jahipiirkondade moodustamise kohta, millega on erametsaliit nõustunud. Nüüd aga keerutatakse uuesti vahtu ülesse justkui seda ei teataks. Kokkuvõtlikult öeldes on see varblase säutsumine ainult üks suur demagoogia. Samas on sogases vees alati parem kala võrku ajada kui selges. Seepärast on ka minul juba ammu hinge kriipimas küsimus- mida EJS juhatus siis selle sogase vee selgitamiseks teeb
Kui loodab pavlik morozovit mängida ja vajalikul hetkel erametsaliidu pasarahe ette viskuda - usun, et EJS juhatus upub selle pasarahe sisse ära. Õigem oleks vist öelda, et on juba uppumas.
Kui loodab pavlik morozovit mängida ja vajalikul hetkel erametsaliidu pasarahe ette viskuda - usun, et EJS juhatus upub selle pasarahe sisse ära. Õigem oleks vist öelda, et on juba uppumas.
ikka lõbusalt
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Teder tegi kauni poliitilise käigu . Kuna tema eelkäia on juba antud küsimusele vastanud ja leidnud, et selline riive on olemas, kuid õigustatult, siis Teder targa mehena ei hakanud vastupidist väitma vaid soovitab uue seaduse väljatöötamisel selle eest "võidelda"...mida ka EEML täna teeb.
Mis puutub Kuristiku tänava seltskonda, siis võiks ju maakondlikud organisatsioonid avalikult juhtkonna poole pöörduda, saamaks selgitust nende seisukohtadest.
Mulle tundub, et EJS juhtkond praegusel hetkel sondeerib maad, kellega ühte saab heita, et oma/meie soove paremini "kaitsta"...täis tegevusetuses neid küll süüdistada ei tahaks, kuid kuidagi vaikselt ajavad oma partisaani sõda küll.
Mis puutub Kuristiku tänava seltskonda, siis võiks ju maakondlikud organisatsioonid avalikult juhtkonna poole pöörduda, saamaks selgitust nende seisukohtadest.
Mulle tundub, et EJS juhtkond praegusel hetkel sondeerib maad, kellega ühte saab heita, et oma/meie soove paremini "kaitsta"...täis tegevusetuses neid küll süüdistada ei tahaks, kuid kuidagi vaikselt ajavad oma partisaani sõda küll.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
no nii....surkisin veidi seda asja omal viisil ja käel
ja saatsin manuses lisatud küsimused õiguskantslerile.....
vastus on näha siin:http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/NORMIKONTROLLI_MENETLUSED/Seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_/2011/Seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_jahiseadus_juuli_2011.pdf
kommentaar:
1. kolmest esitatud küsimusest vastati vaid ühele: eneseteostus vrs omand...kaks jäid vastamata.
2. kuna eraisik saab küsida vaid täna kehtiva seaduse vastavuse kohta põhiseadusele siis siin on saadud väga oluline seisukoht: TÄNA KEHIV SEADUS ON PROPORTSIOONIS/BALANSIS e. teisisõnu erametsaliidu lobby kallutada jahiõigust maaomanikekeskseks ei ole õiguskantsleri arust mõistlik
ja saatsin manuses lisatud küsimused õiguskantslerile.....
vastus on näha siin:http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/NORMIKONTROLLI_MENETLUSED/Seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_/2011/Seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_jahiseadus_juuli_2011.pdf
kommentaar:
1. kolmest esitatud küsimusest vastati vaid ühele: eneseteostus vrs omand...kaks jäid vastamata.
2. kuna eraisik saab küsida vaid täna kehtiva seaduse vastavuse kohta põhiseadusele siis siin on saadud väga oluline seisukoht: TÄNA KEHIV SEADUS ON PROPORTSIOONIS/BALANSIS e. teisisõnu erametsaliidu lobby kallutada jahiõigust maaomanikekeskseks ei ole õiguskantsleri arust mõistlik
- Manused
-
- kiri õiguskantslerile js vastavusest ps-le IA.pdf
- (18.14 KiB) Allalaaditud 376 korda
kärbes kirbule!
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Panen siia siis Ando Eelmaale õiguskantsleri poolt antud vastuse kõigile välja lugemiseks.
Teie
26.07.2011
nr [Seosviit]
Õiguskantsler
8.08.2011
nr 6-1/111092/1103972
Ando Eelmaa
juhatuse esimees
MTÜ Eesti Erametsaliit
Mustamäe tee 50
10621 Tallinn
ando.eelmaa@neti.ee
Selgitus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta
Luguteetud härra Eelmaa
Tänan Teid mulle 26.07.2011 laekunud avalduse eest, milles palusite mul analüüsida jahiseaduse § 3 lõike 2 ning § 6 lõike 3 põhiseaduspärasust.
Täpsemalt kirjeldasite, et jahiseaduse (edaspidi: JahiS) § 3 sätestab küll maaomaniku jahiõiguse, kuid see on Teie hinnangul väga piiratud. Nimelt nähtub JahiS § 3 lõikest 2, et jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada üksnes väikeulukitele (suurulukitele jahipidamine on sõnaselgelt keelatud) ning sedagi üksnes siis, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Veel tuleneb JahiS § 3 lõikest 2, et õigus oma kinnisasjal jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Seevastu pole maaomanikul õigust anda oma maad kokkuleppeliselt jahinduslikuks kasutamiseks kolmandatele isikutele. Teie arvates on kõnealused maaomaniku jahiõiguse piirangud väga intensiivsed ja sellistena vastuolus põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega.
Edasi viitasite oma avalduses JahiS § 6 lõikele 3. JahiS § 6 lg 3 sätestab, et jahipiirkonna moodustab ning selle suuruse ja piirikirjelduse kinnitab jahimaakorralduskava alusel keskkonnaminister määrusega, võttes arvesse suurulukitele vajalike elupaikade olemasolu, jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise võimalust, looduses äratuntavaid piire ning seni kehtinud jahimaakorraldust. Kõnealuse sättega seoses leidsite, et olukord, kus jahipiirkonnad moodustab keskkonnaminister määrusega, piirab põhjendamatult maaomanike õigusi moodustada ise jahipiirkondi kogukondlikel alustel vabatahtliku ühinemise kaudu.
Kuigi Te ei palunud mul otseselt kontrollida JahiS §-de 11 ja 14 vastavust põhiseadusele, viitasite siiski täiendavalt, et kõnealustest sätetest tulenevalt ei ole maaomanikel võimalust kaasa rääkida ka jahipiirkonna kasutajate valimisel, s.t nende isikute valimisel, kellel on õigus maaomanike kinnisasjadel suurulukijahti korraldada.
Kahjuks pean Teile teatama, et jätan Teie avalduse käesoleval hetkel läbi vaatamata. Järgnevalt selgitan selle põhjuseid.
Soovin juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et Keskkonnaministeeriumis on käesoleval hetkel välja töötamisel uus jahiseaduse eelnõu. Seejuures nähtub nii välja töötatava uue jahiseaduse eelnõust kui selle seletuskirjast, et eelnõu koostajad on mitmele Teie tõstatatud probleemile eelnõu välja töötamise käigus juba tähelepanu pööranud. Kuna ette valmistatav uus jahiseaduse eelnõu näeb ette olulisi muudatusi ka neis küsimustes, millega seoses olete mulle avalduse esitanud, olen otsustanud Teie tõstatatud küsimusi hetkel kehtiva jahiseaduse regulatsiooni pinnalt mitte analüüsida. Seega ei alusta ma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust praegu kehtiva jahiseaduse osas.
Olen seisukohal, uue jahiseaduse välja töötamise raames – võttes seejuures arvesse, et kõnealuses eelnõus on kesksel kohal just maaomanike jahiõiguse ja oma maal jahindustegevuse korraldamisega seonduv – on Teil võimalik esitada oma ettepanekuid ning selgitada oma seisukohti ka jahiseaduse eelnõu menetlemise käigus.
Märgin veel, et õiguskantsleri seaduse § 1 p 1 järgi on õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Selgitan, et õiguskantsleri seaduse alusel teostab õiguskantsler üldreeglina jõustunud õigusaktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Seega ei teosta õiguskantsler reeglina järelevalvet seaduste eelnõude põhiseadusele vastavuse üle. Kinnitan Teile siiski, et jahiseaduse regulatsiooni puutuvad küsimused ei ole mulle võõrad ning seetõttu kavatsen tähelepanelikult jälgida uue jahiseaduse eelnõu edasise menetlemise käiku. Seejuures on mul võimalik vajadusel alustada ka omal algatusel menetlust, et tuvastada uue jahiseaduse võimalikke vastuolusid põhiseaduse või seadustega pärast seda, kui uus seadus on Riigikogus vastu võetud
Tänan Teid veel kord, et juhtisite tähelepanu jahiseaduse problemaatikale ning loodan, et Teie tõstatatud küsimused leiavad uue jahiseaduse eelnõu edasise menetlemise käigus peatselt kõiki asjast huvitatud osapooli võimalikult rahuldava lahenduse.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Teder
Merike Saarmann, 693 8414
E-post: merike.saarmann@oiguskantsler.ee
Teie
26.07.2011
nr [Seosviit]
Õiguskantsler
8.08.2011
nr 6-1/111092/1103972
Ando Eelmaa
juhatuse esimees
MTÜ Eesti Erametsaliit
Mustamäe tee 50
10621 Tallinn
ando.eelmaa@neti.ee
Selgitus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta
Luguteetud härra Eelmaa
Tänan Teid mulle 26.07.2011 laekunud avalduse eest, milles palusite mul analüüsida jahiseaduse § 3 lõike 2 ning § 6 lõike 3 põhiseaduspärasust.
Täpsemalt kirjeldasite, et jahiseaduse (edaspidi: JahiS) § 3 sätestab küll maaomaniku jahiõiguse, kuid see on Teie hinnangul väga piiratud. Nimelt nähtub JahiS § 3 lõikest 2, et jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada üksnes väikeulukitele (suurulukitele jahipidamine on sõnaselgelt keelatud) ning sedagi üksnes siis, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Veel tuleneb JahiS § 3 lõikest 2, et õigus oma kinnisasjal jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Seevastu pole maaomanikul õigust anda oma maad kokkuleppeliselt jahinduslikuks kasutamiseks kolmandatele isikutele. Teie arvates on kõnealused maaomaniku jahiõiguse piirangud väga intensiivsed ja sellistena vastuolus põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega.
Edasi viitasite oma avalduses JahiS § 6 lõikele 3. JahiS § 6 lg 3 sätestab, et jahipiirkonna moodustab ning selle suuruse ja piirikirjelduse kinnitab jahimaakorralduskava alusel keskkonnaminister määrusega, võttes arvesse suurulukitele vajalike elupaikade olemasolu, jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise võimalust, looduses äratuntavaid piire ning seni kehtinud jahimaakorraldust. Kõnealuse sättega seoses leidsite, et olukord, kus jahipiirkonnad moodustab keskkonnaminister määrusega, piirab põhjendamatult maaomanike õigusi moodustada ise jahipiirkondi kogukondlikel alustel vabatahtliku ühinemise kaudu.
Kuigi Te ei palunud mul otseselt kontrollida JahiS §-de 11 ja 14 vastavust põhiseadusele, viitasite siiski täiendavalt, et kõnealustest sätetest tulenevalt ei ole maaomanikel võimalust kaasa rääkida ka jahipiirkonna kasutajate valimisel, s.t nende isikute valimisel, kellel on õigus maaomanike kinnisasjadel suurulukijahti korraldada.
Kahjuks pean Teile teatama, et jätan Teie avalduse käesoleval hetkel läbi vaatamata. Järgnevalt selgitan selle põhjuseid.
Soovin juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et Keskkonnaministeeriumis on käesoleval hetkel välja töötamisel uus jahiseaduse eelnõu. Seejuures nähtub nii välja töötatava uue jahiseaduse eelnõust kui selle seletuskirjast, et eelnõu koostajad on mitmele Teie tõstatatud probleemile eelnõu välja töötamise käigus juba tähelepanu pööranud. Kuna ette valmistatav uus jahiseaduse eelnõu näeb ette olulisi muudatusi ka neis küsimustes, millega seoses olete mulle avalduse esitanud, olen otsustanud Teie tõstatatud küsimusi hetkel kehtiva jahiseaduse regulatsiooni pinnalt mitte analüüsida. Seega ei alusta ma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust praegu kehtiva jahiseaduse osas.
Olen seisukohal, uue jahiseaduse välja töötamise raames – võttes seejuures arvesse, et kõnealuses eelnõus on kesksel kohal just maaomanike jahiõiguse ja oma maal jahindustegevuse korraldamisega seonduv – on Teil võimalik esitada oma ettepanekuid ning selgitada oma seisukohti ka jahiseaduse eelnõu menetlemise käigus.
Märgin veel, et õiguskantsleri seaduse § 1 p 1 järgi on õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Selgitan, et õiguskantsleri seaduse alusel teostab õiguskantsler üldreeglina jõustunud õigusaktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Seega ei teosta õiguskantsler reeglina järelevalvet seaduste eelnõude põhiseadusele vastavuse üle. Kinnitan Teile siiski, et jahiseaduse regulatsiooni puutuvad küsimused ei ole mulle võõrad ning seetõttu kavatsen tähelepanelikult jälgida uue jahiseaduse eelnõu edasise menetlemise käiku. Seejuures on mul võimalik vajadusel alustada ka omal algatusel menetlust, et tuvastada uue jahiseaduse võimalikke vastuolusid põhiseaduse või seadustega pärast seda, kui uus seadus on Riigikogus vastu võetud
Tänan Teid veel kord, et juhtisite tähelepanu jahiseaduse problemaatikale ning loodan, et Teie tõstatatud küsimused leiavad uue jahiseaduse eelnõu edasise menetlemise käigus peatselt kõiki asjast huvitatud osapooli võimalikult rahuldava lahenduse.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Teder
Merike Saarmann, 693 8414
E-post: merike.saarmann@oiguskantsler.ee
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Näe ka Sarvik sai samasuguse MASLA_MASLENJAJA vastuse nagu EEML
Teder ikke tarke miis küll
Ja müst maha Sarviku ees, kes sellise vägitükiga hakkama sai ning õiguskantslerilt füüsilise isikuna õigust võttis nõuda
Sarvikule saadetud vastus annab ühese ja selge vastuse (mida Sarvik välja tõi) - tänases kehtivas jahiseaduses sätestatud maaomaniku õigus seada piiranguid või keelata jahipidamine omal maal on vastavuses nn Rooma Õigusega, mis on aluseks Saksa Õigusele, mis taas oli aluseks Eesti Riigi õigusloomele...MOTT
Lisaks võib siit ridade vahelt välja lugeda, et täiendavate ja kõikehõlmavate õiguste andmine maaomanikele Jahiseaduse raames oma maa käsutamiseks võivad hakata pärssima teiste ühiskonna liikmete õigusi/või kogu ühiskonna huvisi ja seega esile kutsuda ebaproportsionaalse riive muu ühiskonna suhtes/õigemini neile antud põhiõiguste osas
Ehk siis kogu see varblase pundi (EEML) möla sotsialismiaegsest seaduse taagast, millest Eesti õigusloome ruum tuleks kiiresti ja koheselt vabastada on tagasihoidlikult väljendades ESMAKLASSILINE poliit-tehnoloogiline propaganda rahvamasside hullutamiseks aga kahjuks see toimib ja mitte halvasti...ju siis poisid Moskvas õppetunde võtmas käinud
Sarvik sa saada see vastus edasi ka EJS juhatusele, ehk saavad ühe kahuri oma relvastusse juurde selles partisaanisõjas...ja ka IRL'le võiks selle saata, et neil oleks "malakas" reformikate vastu
Teder ikke tarke miis küll
Ja müst maha Sarviku ees, kes sellise vägitükiga hakkama sai ning õiguskantslerilt füüsilise isikuna õigust võttis nõuda
Sarvikule saadetud vastus annab ühese ja selge vastuse (mida Sarvik välja tõi) - tänases kehtivas jahiseaduses sätestatud maaomaniku õigus seada piiranguid või keelata jahipidamine omal maal on vastavuses nn Rooma Õigusega, mis on aluseks Saksa Õigusele, mis taas oli aluseks Eesti Riigi õigusloomele...MOTT
Lisaks võib siit ridade vahelt välja lugeda, et täiendavate ja kõikehõlmavate õiguste andmine maaomanikele Jahiseaduse raames oma maa käsutamiseks võivad hakata pärssima teiste ühiskonna liikmete õigusi/või kogu ühiskonna huvisi ja seega esile kutsuda ebaproportsionaalse riive muu ühiskonna suhtes/õigemini neile antud põhiõiguste osas
Ehk siis kogu see varblase pundi (EEML) möla sotsialismiaegsest seaduse taagast, millest Eesti õigusloome ruum tuleks kiiresti ja koheselt vabastada on tagasihoidlikult väljendades ESMAKLASSILINE poliit-tehnoloogiline propaganda rahvamasside hullutamiseks aga kahjuks see toimib ja mitte halvasti...ju siis poisid Moskvas õppetunde võtmas käinud
Sarvik sa saada see vastus edasi ka EJS juhatusele, ehk saavad ühe kahuri oma relvastusse juurde selles partisaanisõjas...ja ka IRL'le võiks selle saata, et neil oleks "malakas" reformikate vastu
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Kummaline on see, et Varblane räägib alguses kuidas ulukite arvukus ei muutu kui muuta jahindus maaomanikekeskseks (Soome näitel). Siis aga hakkab rääkima kuidas tuleks põtrade arvukus 12000lt 2000le viia ning sigade arvukus ka 3000 peale. Ilmselge sõnum, et kui uus seadus tuleb nii nagu talle meeldib, siis tehakse kõvem tapatalg (suht valimatu, nii saab arvukuse kiiremini alla) ning 1-2 ebasoodsat aastat ning edasi räägivad eestalsed sellest kuidas kunagi olla suurulukeid olnud.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...