Jääger-online jahindus foorum

Karud on üldse kuidagi rahutud (sitt talv, mis muud). Mul onu näiteks nägi üleeile Põlvamaal karujälgi (sic!). Praegu võib neil kõht päris tühi olla ja poegi on karud alati tarmukalt kaitsnud.

Arvasin ise sama, kuid lihtsalt häirib, kui fotojahile antakse ühe ürituse ("Vereta jaht") järgi uus (ja sugugi mitte parem) nimi. Teder muide kirjutas mõne aja eest, miks ka talle see termin ei meeldi.

Pimedas laskmise teooria on järgmine: teatavasti on valgusel korpuskulaarsed omadused, mis omakorda tähendab seda, et valgus omab samamoodi takistust nagu õhk . Seda teooriat rakendavad näiteks tõelised tulihingelised streetracer'id, kes parema kiirenduse huvides kihutavad öösel ainult ilma tuledeta . Tuuninguautode põhjavalgustus näiteks aitab veeretakistust vähendada, mõjudes nagu õhkpadi .

Ja veretu jahi all peetakse siinkohal silmas...?

1) kasuta foorumi otsingut
2) kasuta raamatukogu otsingut
3) T. Randla "Jahimehe käsiraamat", T. Randveer "Jahiraamat"
4) suhtle Ott Koppa, Pelle Nugise, Andres Lehestiku ja teiste taksidermistidega (meiliaadresse ei oska hetkel anda).
5) jõudu!

Ega talvel vist jah paremat varianti pole, ehkki see just ilus välja ei näe. Sula maaga peaks teise siiski auku ajama, ega kärntõbi pole rebasel ainus nakkushaigus.

Faasan hõõruda kokku sinepi jt. maitseainetega (sool, pipar) ning lasta 8-24 h seista. Kaanega ahjupotis sulatada 50 g margariini (võid), asetada sinna faasan ja toored porgandid. Küpsetada ahjus 30 min, valada üle kastmega ja küpsetada edasi (tunde järgi). Kaste: 1 tl sinepit, 2 tl ketshupit, soola, pipart, 1 spl majoneesi ja 100 g 20% hapukoort. Kaste lahjendada piima või veega salatihapukoore <10% paksuseks, nii et maht oleks ca 200 ml.

Ürituse ja seltskonna kohta ja väike kevadine laskeüritus oleks mullegi meeltmööda.

Põdraliharullid.
Peopesasuurused viilud kloppida ja maitsestada (minul läheb enamasti sool ja viie pipra segu). Siis rullida ümber singipeki- ja porgandiviilu ja hambatikuga kinnitada (praadida on vähe ebamugavam, aga teha ja süüa mugavam kui niidiga jännates). Pannil pruunistada ja panna potti, kus sibul, küüslauk ja õlitilk ees. Vett valada lihale nii palju, et napilt ära katab. Edasi võib hautada (mitte keeta!) nii pliidil kui ka prae- või toaahjus 1,5-2 tundi ja siis andke aga minna.

Raamatukesest "Kahjulikkude röövlindude hävitamine" (välja antud 1950-60 kandis) peaks asjalikke ideid saama.

Tänud vastanutele. Ise olen läbi vaadanud (mitte lasknud) 4 (või 4A ei tea täpselt), duplex (7A; 8; plex; multi-x on vist umbes samad) ja 3-2-1 Low Light ristidega optikatest. Peamine mure oligi mul see, et kahtlustasin, et 4(A) pimedas ei tööta, kuna ülemine pulk on peenike ja alumine jääb maa (tumedale) taustale. Jäme ülemine pulk minu arust varjab ulukit (objekti), ja sihtida on halvem, aga eks see ole muidugi harjumise asi.

Ühe ja teise teema all on erinevatest ristidest küll pisut juttu olnud, kuid õiget ülevaadet ikkagi pole. Natukese olen erinevate tootjate kodulehtedel ringi vaadanud, kuid ekraani pealt ikka eriti aru ei saa, milline rist paremini, milline halvemini näha võiks olla. Sestap jagage oma kogemusi!

P.S. Punatäpid ja kaugusmõõtjaga sihikud jätaks esialgu mängust välja.

Pildistamine, nagu laskminegi, tahab õppimist ja on täiesti loomulik, et mehed, kes võib-olla paar korda aastas fotokat käes hoiavad ei tee ideaalset pilti. Peale selle tehakse grupipildid enamasti kiirustades ja pole aega märgatagi, et poosid (nii meestel kui loomal) võiksid paremad olla.

Kuna praegu jooksuaeg käib siis tuiavad teised jah päev läbi ringi, aga muidu liigub rebane ikka nagu teised loomadki - päikese tõusu ja loojaku aegu. Talvel rohkem valges ja suvel rohkem pimedas.

Isegi siga on eluvaimu sisse võtnud. Meil juhtus korra nii, et tõsteti surnud kesik Niva pagasnikusse ja jahipääliku juurde nülgima. Kui tagant luuk siis 15-30 minuti pärast jälle lahti tehti, pilgutas siga seltskonnale kavalasti silma. Tükk tegu oli, et teda sealt kätte saada. Autoomanik millegipärast üle lasta ei lubanud .